Elektriautodest

[juhtmepunt]

Pakub kindlasti äratundmisrõõmu...

Pakub tõesti...

Esiteks tõdemus, et tegemist on pm hetikoguste probleemistikuga
Ja teiseks, et ka see on pehmelt väljendudes pealiskaudne

Elektrisõidukite puuduste hulka kuuluvad akude tootmise suur keskkonnamõju ja mured akudes kasutatavate toorainete piisava kättesaadavuse pärast...
Kui aga elektrisõidukeid laetakse peamiselt fossiilkütustest toodetud elektriga, on nende kasvuhoonegaaside heitkogused sarnased või suuremad kui sisepõlemissõidukitel...

Üllatusi ei ole ka kasutaja seisukohalt:

Kasutaja vaatenurgast võtab elektrisõiduki laadimine kauem aega kui sisepõlemissõiduki tankimine ning laadimistaristu on vähem arenenud kui kütusejaotuse infrastruktuur. Seetõttu võivad pikad sõidud elektrisõidukiga olla keerulisemad kui sisepõlemissõidukiga ning omanikud peavad omandama uusi laadimise ja sõiduulatuse haldamisega seotud oskusi. Lõpuks on elektrisõidukitel tavaliselt kõrgem ostuhind kui võrreldavatel sisepõlemissõidukitel.

Tegeled kirsinoppimisega sissejuhatuse osast. Loe palun kogu artikkel läbi. Kogu selle "hädaoru" juures on seletamatu see, et 81% elektriautode omanikest soovib ka järgmiseks autoks elektriautot? EV omanikud said omad "vitsad" EV-ga kätte ja tahavad ikka uuesti? Ja seda meist külmemas ning pikemate vahemaadega Soomes. Müük kasvab, soomlased on seega lollimad kui lõunalahe rahvas?

[EH.INS.]

Vahet pole millega tegelen...
Kõik öeldud...

[Prill]

Miks need "lobaroboti" süüdistused, kõik kirjutatu enda ja otse.. see mingi uus mood nüüd kommuks-tiblaks sildistamise kõrval ka lobaroboti sildiga teiste postitusi tühiseks või mittelugemistväärivaks sildistada

.. probleem ei ole mitte niivõrd "seisva kauba odavmüügis" vaid, et e-auto on talvekülmas "parim enne" müügiajaga kaup ja kui e-auto on seisnud üle talve nõuetekohaselt perioodiliselt laadimata, siis seda enam müüa ei tohiks ning selliselt riknenud auto puhul on tegemist ohtliku jäätmega, mida "uue autona" enam müüa ei tohiks.
Kui üldse tohib müüa, sest ohtliku jäätme käitlemine on litsenseeritav tegevus ja eraisikutele keelatud tegevus.

Mida sellega öelda tahad, mille poolest erineb seisma jäänud või valesti hoiustatud EV muust valesti hoiustatud&käideldud kaubast, nt kala- või lihatooted mida arvatavalt samuti utiliseeritakse kuna tähtajad ümber, valesti transporditud&hoiustatud, ei õnnestunud enne realiseerida.
Ka ICE autode puhul on näiteid jalaga segada kuidas tooteliinilt tulnud laoparkla täis sõidukeid läheb otse utiili, erinevatel põhjustel, alates kallist süsteemsest veast kõigil sõidukitel, kuni ei vasta tüübikinnitusnõuetele x osas või turundus hindas antud mudeli üldse maha kanda ja mitte lansseerida.
Lisaks EV akud ei erine kuigivõrd muu elektroonikaseadmete akudest nagu telefonid, pardlid, tahvlid jm, mida samuti transporditakse ja hoiustatakse.
Reeglina on akuseadmete tootjal juhised aku laetuse taseme, transpordi kui hoiustatud keskkonna sh temperatuuri kohta. Kestahes juhiseid eirab ja toode rikneb või vajab remonti - kuidas on see seotud "s.ta seismajäänud tootega". Igasuguseid asju rikutakse igapäevaselt, ometi me aja ju jura kui keegi liiga vana külmas seisnud kala müüb, et kuidas nüüd on maailmas lõpp, "kõik müüdavad kalad" on p.sk ja ei soovita kellelgi kala osta

EV mõnel turul kogeb langust, ent kas selle põhjal saab midagi pikemat järeldada.. kõik meid ümbritsev nii mateerias kui virtuaalne, alates valuutast&aktsiast kapsapea ja telliseni erinevatel turgudel kogeb languseid ja buume. Kui Eestis ehitusturg madalseisus, ehitusmaterjalide kaupmehed nutavad jõgesid, ei aja me ju iba kuidas see on kinnituseks kuidas ehitus on saatanast ja pidigi lõpuks ikalduma ning külmas-vihmas tellisevirnad tehase-poeplatsidel on selle kindlaks tõestuseks, mis on nüüd kulukas prügimäekaup..

[Urmas]

Tegeled kirsinoppimisega sissejuhatuse osast.

Kas oleks sissejuhatuse pidanud vahele jätma? Ma hakkasin ka artiklit algusest lugema ja peaaegu kohe sealt lause.

Elektriautode omanikud Soomes omavad rohkem rahalist kindlust, rohkem autosid, sõidavad rohkem ning nende keskmine majapidamise süsiniku jalajälg on suurem kui üldpopulatsioonil.

Isegi kui need EV omanike omadused tuua meite tingimustesse, siis ma ei kuulu EV-de sihtgruppi rahalise kindluse mõttes.
Või + ja - selles tsitaadis. + võiks kohe välja arvata kiirenduse, sest toodetakse EV-d ikkagi tavakasutuse, mitte Kiltsis kiirendusvõistluste jaoks. Mitu + tuli EV kasuks?

Elektrisõidukitel (EV) on mitmeid eeliseid võrreldes sisepõlemismootoriga sõidukitega (ICEV). Nad ei tekita heitgaase summutist, paiskavad õhku vähem kahjulikke osakesi [4] ning on energiatõhusamad kui ICEV-id. Lisaks – ja mis kõige olulisem – elektrisõidukite laadimiseks kasutatav energia võib pärineda taastuvatest allikatest või tuumaenergiast, mitte fossiilkütustest, muutes EV-d sammuks energiasüsteemi suunas, mis ei sõltu fossiilkütustest [5, 6]. Kasutaja seisukohalt pakuvad EV-d üldiselt suuremat kiirendust, vähem müra, sujuvamat sõitu ja madalamaid kasutuskulusid kui võrreldavad ICEV-id.
EV-de puudusteks on akude tootmise suur keskkonnamõju ning mure akudes kasutatavate toorainete piisava kättesaadavuse pärast [7, 8]. Akude materjale hangitakse mõnikord piirkondadest, kus eksisteerib risk töötajate ebaeetiliseks kohtlemiseks. Kasutaja seisukohalt võtab EV laadimine kauem aega kui ICEV tankimine ning laadimistaristu on vähem arenenud kui kütuse jaotusvõrk. Seetõttu võivad pikemad reisid EV-ga olla keerulisemad kui ICEV-ga ning omanikud peavad omandama uusi oskusi laadimise ja sõiduulatuse haldamise osas. Lõpuks on EV-de ostuhind tavaliselt kõrgem kui võrreldavatel ICEV-idel.

Või järgmine tsitaat, kus EV paremus on ainult teatud tingimustel. Lisaks veel sinisega rõhutatu. Kas seda annab meite tingimustesse üle kanda? Vist nagu ei. Ja veel- kui palju on meite meedias artikleid, et meil on elektri hind Soome omast kordades kallim.

EV-de elutsükli heitmed on algselt suuremad võrreldes sarnase suurusega ICEV-idega, kuna ehitusfaasis tekib rohkem heitmeid; kuid tänu madalamatele kasutusfaasi heitmetele muutuvad elutsükli heitmed aja jooksul väiksemaks. Soomes, kus elektrivõrk on suuresti hüdro- ja tuumaenergia baasil ning jagatud Rootsi ja Norraga, saavutab kompaktne pere-EV hinnanguliselt heitmete tasakaalu sarnase ICEV-iga kolmandal kasutusaastal ning kümne aasta möödudes on EV elutsükli heitmed vähem kui poole võrra väiksemad kui ICEV-il [4, 9, 10].

Esitasin AI-le küsimuse- kui palju maksab Soomes avalikes laadijates elektriauto laadimine? Ja sain sellise vastuse.

Hinnatasemed Soomes avalikes laadijates
Keskmised hinnad (2025 seisuga)
• Tavalaadijad (AC, 11–22 kW): ca 0,20–0,30 €/kWh
• Kiirlaadijad (DC, 50–150 kW): ca 0,30–0,40 €/kWh
• Ülikiirlaadijad (DC, 150–350 kW): ca 0,40–0,50 €/kWh
• Mõned operaatorid võivad rakendada ajapõhist tasu (nt €/min), eriti kiirlaadijate puhul, et vältida laadimiskoha pikalt hõivamist.

Olgu, läheb enam-vähem samasse auku, mis Eesti, aga kasvõi statistika järgi keskmine palk Soomes vs Eestis, siis kus ikkagi tuleb EV omamine kallim?

Oeh, selles artiklis kirjeldatu kehtib Soome olude kohta ja kohe kuidagi ei sobi otseselt üle tõlgendatuna meie tingimustesse. See on samasugune joru ajamine nagu Tallinna raad toob kogu aeg näiteks Kopenhaageni liikluse. Kurat, aga olgu siis Tallinnas ka Kopenhaageni talve keskmine temperatuur, mis on 0* kuni +6*.

[juhtmepunt]

Esitasin AI-le küsimuse- kui palju maksab Soomes avalikes laadijates elektriauto laadimine? Ja sain sellise vastuse.

Hinnatasemed Soomes avalikes laadijates
Keskmised hinnad (2025 seisuga)
• Tavalaadijad (AC, 11–22 kW): ca 0,20–0,30 €/kWh
• Kiirlaadijad (DC, 50–150 kW): ca 0,30–0,40 €/kWh
• Ülikiirlaadijad (DC, 150–350 kW): ca 0,40–0,50 €/kWh
• Mõned operaatorid võivad rakendada ajapõhist tasu (nt €/min), eriti kiirlaadijate puhul, et vältida laadimiskoha pikalt hõivamist.

Olgu, läheb enam-vähem samasse auku, mis Eesti, aga kasvõi statistika järgi keskmine palk Soomes vs Eestis, siis kus ikkagi tuleb EV omamine kallim?

Oeh, selles artiklis kirjeldatu kehtib Soome olude kohta ja kohe kuidagi ei sobi otseselt üle tõlgendatuna meie tingimustesse. See on samasugune joru ajamine nagu Tallinna raad toob kogu aeg näiteks Kopenhaageni liikluse. Kurat, aga olgu siis Tallinnas ka Kopenhaageni talve keskmine temperatuur, mis on 0* kuni +6*.

Raha on põhiline ja miskipärast on EV-de reaalkuluarvutused ka Eestis nii kasutaud kui uute EV-de lõikes sõltuvalt läbitavast kilometraažist EV-de kasuks kaldumas. FB-s on elektriautode grupp, võimalusel liitu. Seal on inimesed neid arvutusi, sh tagasiulatuvalt EV reaalkasutuse baasil juba üksjagu teinud. Ei mingit Kopenhaagenit Sõidumõnu hea kiirenduse näol ja külmal hommikul kohe sooja autoga kaabet on juba kauba peale. NB! Ja ei mingeid käivituskaableid
PS. EV ei olegi kindlasti sobiv kõigile, aga üksikult üldisele ei ole paslik reeglit luua.

[EH.INS.]

Raha on põhiline ja miskipärast on EV-de reaalkuluarvutused ka Eestis nii kasutaud kui uute EV-de lõikes sõltuvalt läbitavast kilometraažist EV-de kasuks kaldumas

Kaldun kahtlema arvutusoskuses...
Kui räägitakse eur/km jooksevkulust siis pole midagi rääkidagi...

[juhtmepunt]

Raha on põhiline ja miskipärast on EV-de reaalkuluarvutused ka Eestis nii kasutaud kui uute EV-de lõikes sõltuvalt läbitavast kilometraažist EV-de kasuks kaldumas

Kaldun kahtlema arvutusoskuses...
Kui räägitakse eur/km jooksevkulust siis pole midagi rääkidagi...

Enne kahtlemist võiks minna ja lugeda...
Paremast arvutusoskusest rääkides, siis viidatud Soome artiklist tsitaat ja tähelepanek: "EV owners have a higher education level and are more often in full time employment than ICEV owners or participants without a car."

[EH.INS.]

Milleks?
Oskan ise ka arvutada...