Elektriautodest

[juhtmepunt]

Pakub kindlasti äratundmisrõõmu...

Pakub tõesti...

Esiteks tõdemus, et tegemist on pm hetikoguste probleemistikuga
Ja teiseks, et ka see on pehmelt väljendudes pealiskaudne

Elektrisõidukite puuduste hulka kuuluvad akude tootmise suur keskkonnamõju ja mured akudes kasutatavate toorainete piisava kättesaadavuse pärast...
Kui aga elektrisõidukeid laetakse peamiselt fossiilkütustest toodetud elektriga, on nende kasvuhoonegaaside heitkogused sarnased või suuremad kui sisepõlemissõidukitel...

Üllatusi ei ole ka kasutaja seisukohalt:

Kasutaja vaatenurgast võtab elektrisõiduki laadimine kauem aega kui sisepõlemissõiduki tankimine ning laadimistaristu on vähem arenenud kui kütusejaotuse infrastruktuur. Seetõttu võivad pikad sõidud elektrisõidukiga olla keerulisemad kui sisepõlemissõidukiga ning omanikud peavad omandama uusi laadimise ja sõiduulatuse haldamisega seotud oskusi. Lõpuks on elektrisõidukitel tavaliselt kõrgem ostuhind kui võrreldavatel sisepõlemissõidukitel.

Tegeled kirsinoppimisega sissejuhatuse osast. Loe palun kogu artikkel läbi. Kogu selle "hädaoru" juures on seletamatu see, et 81% elektriautode omanikest soovib ka järgmiseks autoks elektriautot? EV omanikud said omad "vitsad" EV-ga kätte ja tahavad ikka uuesti? Ja seda meist külmemas ning pikemate vahemaadega Soomes. Müük kasvab, soomlased on seega lollimad kui lõunalahe rahvas?

[EH.INS.]

Vahet pole millega tegelen...
Kõik öeldud...

[Prill]

Miks need "lobaroboti" süüdistused, kõik kirjutatu enda ja otse.. see mingi uus mood nüüd kommuks-tiblaks sildistamise kõrval ka lobaroboti sildiga teiste postitusi tühiseks või mittelugemistväärivaks sildistada

.. probleem ei ole mitte niivõrd "seisva kauba odavmüügis" vaid, et e-auto on talvekülmas "parim enne" müügiajaga kaup ja kui e-auto on seisnud üle talve nõuetekohaselt perioodiliselt laadimata, siis seda enam müüa ei tohiks ning selliselt riknenud auto puhul on tegemist ohtliku jäätmega, mida "uue autona" enam müüa ei tohiks.
Kui üldse tohib müüa, sest ohtliku jäätme käitlemine on litsenseeritav tegevus ja eraisikutele keelatud tegevus.

Mida sellega öelda tahad, mille poolest erineb seisma jäänud või valesti hoiustatud EV muust valesti hoiustatud&käideldud kaubast, nt kala- või lihatooted mida arvatavalt samuti utiliseeritakse kuna tähtajad ümber, valesti transporditud&hoiustatud, ei õnnestunud enne realiseerida.
Ka ICE autode puhul on näiteid jalaga segada kuidas tooteliinilt tulnud laoparkla täis sõidukeid läheb otse utiili, erinevatel põhjustel, alates kallist süsteemsest veast kõigil sõidukitel, kuni ei vasta tüübikinnitusnõuetele x osas või turundus hindas antud mudeli üldse maha kanda ja mitte lansseerida.
Lisaks EV akud ei erine kuigivõrd muu elektroonikaseadmete akudest nagu telefonid, pardlid, tahvlid jm, mida samuti transporditakse ja hoiustatakse.
Reeglina on akuseadmete tootjal juhised aku laetuse taseme, transpordi kui hoiustatud keskkonna sh temperatuuri kohta. Kestahes juhiseid eirab ja toode rikneb või vajab remonti - kuidas on see seotud "s.ta seismajäänud tootega". Igasuguseid asju rikutakse igapäevaselt, ometi me aja ju jura kui keegi liiga vana külmas seisnud kala müüb, et kuidas nüüd on maailmas lõpp, "kõik müüdavad kalad" on p.sk ja ei soovita kellelgi kala osta

EV mõnel turul kogeb langust, ent kas selle põhjal saab midagi pikemat järeldada.. kõik meid ümbritsev nii mateerias kui virtuaalne, alates valuutast&aktsiast kapsapea ja telliseni erinevatel turgudel kogeb languseid ja buume. Kui Eestis ehitusturg madalseisus, ehitusmaterjalide kaupmehed nutavad jõgesid, ei aja me ju iba kuidas see on kinnituseks kuidas ehitus on saatanast ja pidigi lõpuks ikalduma ning külmas-vihmas tellisevirnad tehase-poeplatsidel on selle kindlaks tõestuseks, mis on nüüd kulukas prügimäekaup..

[Urmas]

Tegeled kirsinoppimisega sissejuhatuse osast.

Kas oleks sissejuhatuse pidanud vahele jätma? Ma hakkasin ka artiklit algusest lugema ja peaaegu kohe sealt lause.

Elektriautode omanikud Soomes omavad rohkem rahalist kindlust, rohkem autosid, sõidavad rohkem ning nende keskmine majapidamise süsiniku jalajälg on suurem kui üldpopulatsioonil.

Isegi kui need EV omanike omadused tuua meite tingimustesse, siis ma ei kuulu EV-de sihtgruppi rahalise kindluse mõttes.
Või + ja - selles tsitaadis. + võiks kohe välja arvata kiirenduse, sest toodetakse EV-d ikkagi tavakasutuse, mitte Kiltsis kiirendusvõistluste jaoks. Mitu + tuli EV kasuks?

Elektrisõidukitel (EV) on mitmeid eeliseid võrreldes sisepõlemismootoriga sõidukitega (ICEV). Nad ei tekita heitgaase summutist, paiskavad õhku vähem kahjulikke osakesi [4] ning on energiatõhusamad kui ICEV-id. Lisaks – ja mis kõige olulisem – elektrisõidukite laadimiseks kasutatav energia võib pärineda taastuvatest allikatest või tuumaenergiast, mitte fossiilkütustest, muutes EV-d sammuks energiasüsteemi suunas, mis ei sõltu fossiilkütustest [5, 6]. Kasutaja seisukohalt pakuvad EV-d üldiselt suuremat kiirendust, vähem müra, sujuvamat sõitu ja madalamaid kasutuskulusid kui võrreldavad ICEV-id.
EV-de puudusteks on akude tootmise suur keskkonnamõju ning mure akudes kasutatavate toorainete piisava kättesaadavuse pärast [7, 8]. Akude materjale hangitakse mõnikord piirkondadest, kus eksisteerib risk töötajate ebaeetiliseks kohtlemiseks. Kasutaja seisukohalt võtab EV laadimine kauem aega kui ICEV tankimine ning laadimistaristu on vähem arenenud kui kütuse jaotusvõrk. Seetõttu võivad pikemad reisid EV-ga olla keerulisemad kui ICEV-ga ning omanikud peavad omandama uusi oskusi laadimise ja sõiduulatuse haldamise osas. Lõpuks on EV-de ostuhind tavaliselt kõrgem kui võrreldavatel ICEV-idel.

Või järgmine tsitaat, kus EV paremus on ainult teatud tingimustel. Lisaks veel sinisega rõhutatu. Kas seda annab meite tingimustesse üle kanda? Vist nagu ei. Ja veel- kui palju on meite meedias artikleid, et meil on elektri hind Soome omast kordades kallim.

EV-de elutsükli heitmed on algselt suuremad võrreldes sarnase suurusega ICEV-idega, kuna ehitusfaasis tekib rohkem heitmeid; kuid tänu madalamatele kasutusfaasi heitmetele muutuvad elutsükli heitmed aja jooksul väiksemaks. Soomes, kus elektrivõrk on suuresti hüdro- ja tuumaenergia baasil ning jagatud Rootsi ja Norraga, saavutab kompaktne pere-EV hinnanguliselt heitmete tasakaalu sarnase ICEV-iga kolmandal kasutusaastal ning kümne aasta möödudes on EV elutsükli heitmed vähem kui poole võrra väiksemad kui ICEV-il [4, 9, 10].

Esitasin AI-le küsimuse- kui palju maksab Soomes avalikes laadijates elektriauto laadimine? Ja sain sellise vastuse.

Hinnatasemed Soomes avalikes laadijates
Keskmised hinnad (2025 seisuga)
• Tavalaadijad (AC, 11–22 kW): ca 0,20–0,30 €/kWh
• Kiirlaadijad (DC, 50–150 kW): ca 0,30–0,40 €/kWh
• Ülikiirlaadijad (DC, 150–350 kW): ca 0,40–0,50 €/kWh
• Mõned operaatorid võivad rakendada ajapõhist tasu (nt €/min), eriti kiirlaadijate puhul, et vältida laadimiskoha pikalt hõivamist.

Olgu, läheb enam-vähem samasse auku, mis Eesti, aga kasvõi statistika järgi keskmine palk Soomes vs Eestis, siis kus ikkagi tuleb EV omamine kallim?

Oeh, selles artiklis kirjeldatu kehtib Soome olude kohta ja kohe kuidagi ei sobi otseselt üle tõlgendatuna meie tingimustesse. See on samasugune joru ajamine nagu Tallinna raad toob kogu aeg näiteks Kopenhaageni liikluse. Kurat, aga olgu siis Tallinnas ka Kopenhaageni talve keskmine temperatuur, mis on 0* kuni +6*.

[juhtmepunt]

Esitasin AI-le küsimuse- kui palju maksab Soomes avalikes laadijates elektriauto laadimine? Ja sain sellise vastuse.

Hinnatasemed Soomes avalikes laadijates
Keskmised hinnad (2025 seisuga)
• Tavalaadijad (AC, 11–22 kW): ca 0,20–0,30 €/kWh
• Kiirlaadijad (DC, 50–150 kW): ca 0,30–0,40 €/kWh
• Ülikiirlaadijad (DC, 150–350 kW): ca 0,40–0,50 €/kWh
• Mõned operaatorid võivad rakendada ajapõhist tasu (nt €/min), eriti kiirlaadijate puhul, et vältida laadimiskoha pikalt hõivamist.

Olgu, läheb enam-vähem samasse auku, mis Eesti, aga kasvõi statistika järgi keskmine palk Soomes vs Eestis, siis kus ikkagi tuleb EV omamine kallim?

Oeh, selles artiklis kirjeldatu kehtib Soome olude kohta ja kohe kuidagi ei sobi otseselt üle tõlgendatuna meie tingimustesse. See on samasugune joru ajamine nagu Tallinna raad toob kogu aeg näiteks Kopenhaageni liikluse. Kurat, aga olgu siis Tallinnas ka Kopenhaageni talve keskmine temperatuur, mis on 0* kuni +6*.

Raha on põhiline ja miskipärast on EV-de reaalkuluarvutused ka Eestis nii kasutaud kui uute EV-de lõikes sõltuvalt läbitavast kilometraažist EV-de kasuks kaldumas. FB-s on elektriautode grupp, võimalusel liitu. Seal on inimesed neid arvutusi, sh tagasiulatuvalt EV reaalkasutuse baasil juba üksjagu teinud. Ei mingit Kopenhaagenit Sõidumõnu hea kiirenduse näol ja külmal hommikul kohe sooja autoga kaabet on juba kauba peale. NB! Ja ei mingeid käivituskaableid
PS. EV ei olegi kindlasti sobiv kõigile, aga üksikult üldisele ei ole paslik reeglit luua.

[EH.INS.]

Raha on põhiline ja miskipärast on EV-de reaalkuluarvutused ka Eestis nii kasutaud kui uute EV-de lõikes sõltuvalt läbitavast kilometraažist EV-de kasuks kaldumas

Kaldun kahtlema arvutusoskuses...
Kui räägitakse eur/km jooksevkulust siis pole midagi rääkidagi...

[juhtmepunt]

Raha on põhiline ja miskipärast on EV-de reaalkuluarvutused ka Eestis nii kasutaud kui uute EV-de lõikes sõltuvalt läbitavast kilometraažist EV-de kasuks kaldumas

Kaldun kahtlema arvutusoskuses...
Kui räägitakse eur/km jooksevkulust siis pole midagi rääkidagi...

Enne kahtlemist võiks minna ja lugeda...
Paremast arvutusoskusest rääkides, siis viidatud Soome artiklist tsitaat ja tähelepanek: "EV owners have a higher education level and are more often in full time employment than ICEV owners or participants without a car."

[EH.INS.]

Milleks?
Oskan ise ka arvutada...

[trebla]

VW ei kavatsegi Hiinast jalga lasta..

https://cleantechnica.com/2025/12/27/vo ... -in-china/
Osborne'i efektist

https://cleantechnica.com/2025/12/10/th ... ne-effect/
...ehk inimesed ei osta elektriautosid sellepärast, et kohe tulevad uued ja veel paremad...

[Urmas]

Raha on põhiline ja miskipärast on EV-de reaalkuluarvutused ka Eestis nii kasutaud kui uute EV-de lõikes sõltuvalt läbitavast kilometraažist EV-de kasuks kaldumas.

Kui võtta arvestuste aluseks ainult läbisõidukulud, siis tuleks seda teha vähemalt neljas erinevas kategoorias:
1)EV omanikud, kes elavad oma majas ja laadivad magades.
2)EV omanikud, kes elavad oma majas, on teinud lisaks kulutusi PV paneelidele katusel ja laadivad "rohelise energiaga". Ma ainult ei tea, kus kohast nad võtavad seda rohelist oktoobrist märtsini. Elektri börsihind vist kujuneb kõige kallima pakkuja järgi ja selleks on tavaliselt fossiilist elektri tootja. Rohelised energeetikud panevad oma tootmise odavaks ajaks kinni.
3)EV omanikud, kes elavad kortermajades ja peavad laadima juhuslikus avalikus laadijas.
4)EV omanikud, kes laadivad oma autosid tööandja arvelt.

FB-s on elektriautode grupp, võimalusel liitu. Seal on inimesed neid arvutusi, sh tagasiulatuvalt EV reaalkasutuse baasil juba üksjagu teinud.

Ma tegin FB algusaastatel küll konto, aga ei ole sinna teinud mitte kunagi mitte ühtegi postitust. Ei huvita see keskkond. Nagu olen aru saanud, siis oled seal osaleja, siis ehk valgustaksid mind, et kui palju on sealses kommuunis neid kolmanda kategooria EV omanikke.

Sõidumõnu hea kiirenduse näol ja külmal hommikul kohe sooja autoga kaabet on juba kauba peale. NB! Ja ei mingeid käivituskaableid

Ei saa aru, miks peaks EV-ga kohalt võtmine olema nagu F1 start? Ja seda eriti linnaliikluses, kuhu soovitatakse EV-d lühikeste otste pärast. Külmal hommikul kohe sooja autosse istumise vastu ei ole minulgi mitte midagi.

NB! Ja ei mingeid käivituskaableid

Nõus.

PS. EV ei olegi kindlasti sobiv kõigile, aga üksikult üldisele ei ole paslik reeglit luua.

Aga luuakse! Kuidas siis nimetada näiteks aastaks 2035 fossiilide tootmise keeldu? Noh, õnneks on hakatud tasapisi mõistusele tulema ja aru saadud, et päris sundkorras revolutsiooni teha ei saa. No ei ole veel revolutsiooniks vajalikke tingimusi ja puudub kõige tähtsam eeldus revolutsiooniks- alamad ei suuda elada ega saa hakkama ilma EV-deta. Veel suudavad.

Ma ei mäleta seda aastanumbrit, aga see oli üsna varsti kui ka asutuste autode park pidi koosnema kohustuslikus korras EV-d. Omniva läheb pankrotti või tõuseb nende teenuste hind.

[juhtmepunt]

Lühidalt. EV on nii siin kui Soomes mõistlik nende valikute olemasolul:
1)EV omanikud, kes elavad oma majas ja laadivad magades.
2)EV omanikud, kes elavad oma majas, on teinud lisaks kulutusi PV paneelidele katusel ja laadivad "rohelise energiaga.
korral. See, et paneelmaja omanik ei saa praegu oma parkimiskohal laadida ei tee EV-st kuidagi paha paha. EV pole hetkel tema jaoks.

FB grupi sisu ma nüüd küll siia refereerida ei jaksa. Kui ole(ksi)d püsilugeja, siis jääks neid arvutusi sõelale üksjagu. Seal on enamus inimesi EV reaalkogemusega asjalikke, mõned vähesed kinnistunud fiksideedega grupist gruppi rändavad trollid sekka. Täitsa norm lugemiskoht. Annan viite ühele värskele teemale võrdlusarvutuse osas.

[Prill]

Reeglid pärssimaks saastava transpordi kasutamist on mõistetavad. Enamik, eriti erasõidukite kasutajaid saaksid oma igapäevasõidud tehtud EV-ga, seega on mõistlik asjad seada nii, et EV-d oleks soositud ja saastav transport ebaatraktiivne, kasvõi läbi maksustamise.

Odavus on ainult üks argument ICE vs EV vaidluses, kui tuua sisse ka saastekomponent, muutub ICE kiiresi paariaks..
Nagu korduvalt olen märkinud, kui oodata ICE tootjatelt ja tarbijatel, et nad oma tehnikaga tekitatud saaste puhastaks või kokku koguks (atmosfääri paisatud CO2 tagasi kogumine&sidumine), ei ole enam ka odav kuskilt otsast. https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCsi ... adustamine
Juba praegu on kasutatud ICE sõidukite ostusoovituste puhul üks ohukoht millele tähelepanu tasub pöörata, kõikvõimalikud heitmeohjamistehnika, katalüsaatorite, tahmakogujate&põletite jm sellega seotud klappide&sensorite seisukord. Eriti kui Eestis pikalt antud tehnikat ülevaatusnõuetes ei kontrollitud ja oli levinud nö rikkis heitmepuhastussüsteemide füüsiline eemaldamine ja tarkvarast välja kirjutamine.
Mõnel juhul väidetakse sõiduki taas nõuetekohaseks taastamine kulukaks tuhandeid eurosid maksma.

Ka minu eelmine Golf millega 16 aastat sõitsin viskas üle kui juba süsteemselt ülevaatusel heitgaasid ei vastanud ja iga kord tuli uus katalüsaator alla lasta panna. Väidetavalt kulunud klappide viga, mis ummistab katalüsaatori ja kui katalüsaator ei saa toimida, ei vasta ka heitgaasid nõuetele.
Seni kuni kõik toimib on tore, aga kui ühel hetkel tuleb heitmega seotud juppe vahetama hakata, ei ole tore ega ei ole ka odav..

[EH.INS.]

@ juhtmepunt
Lühidalt:
1) võib aga ei pruugi kehtida
2) ei kehti kui PV arvestada EV osaks - kui mitte arvestada, siis võib aga ei pruugi kehtida

@ Prill
Saastekomonent on umbluu globaalses mõistes...

[Prill]

@ Prill
Saastekomonent on umbluu globaalses mõistes...

Vastupidi, maailm eriti endine kolmas maailm Hiina, India aasia ja aafrika ka autostub - ICE tehnoloogia kasutamisega suureneb seeläbi ka globaalne transpordisektori heitmekogus mis läbi mootorite ära põletatakse.

Kui varemalt mõtiskleti piiravaks teguriks nafta ammendumise, on ka siin kliimamuutus ja tehnoloogia areng ulatanud abikäe, kus jääalt vabanev meri muudab ammutatavaks ka maardlad, millele varem ligipääs keeruline&kulukas ja avastatakse ka uusi maardlaid, kus dinosaurusemahla saaks ammutada ja põletamise järgselt heitmed atmosfääri lasta.
Ei tundu tark mõte fossiilide põletamise maailma jätkata ja seda kiita. Naftapumpamine ei kao nagunii, materjali ja keemiatööstus vajab endiselt tooret.

Ma ise euroopast ei oota suurt midagi, Hiina on see riik kelle otsa vaadata, kas suurriigina suudab kallutada kogu maailma rohetehnoloogiate suunas.

[juhtmepunt]

@ Prill
Saastekomonent on umbluu globaalses mõistes...

Vastupidi, maailm eriti endine kolmas maailm Hiina, India aasia ja aafrika ka autostub - ICE tehnoloogia

Ma ise euroopast ei oota suurt midagi, Hiina on see riik kelle otsa vaadata, kas suurriigina suudab kallutada kogu maailma rohetehnoloogiate suunas.

Nii on: China’s Renewable Surge: Solar and Wind Set Records
EV-dest Hiinas: China’s diesel trucks are shifting to electric. That could change global LNG and diesel demand
Ehk siis Hiina läheb üle elektrirekkadele. Kui müük jätkub samal tasemel, on tänavu ostetud uutest kaubikutest 46% elektrikad.
Siin kapa-kohilas võib otsida 100 põhjust, miks ikka EV paha on, selle asemel et otsida ja leida põhjuseid, miks ta hea on. Maailm on muutumas ja pähe kivistunud stampmalle korrutades võib äkitse end avastada muu maailmaga võrreldes kiviajast.

[EH.INS.]

Johhaidii...
Hiina ei tee midagi mingiks "maailmapäästmiseks"
Issand halasta - võtke enne ja tutvuge Hiina majandusstrateergiaga - nii Pill kui trebla või kes iganes

Lisaks: just eelnevalt sai viidatud - EV heitekogus sõltub absoluutselt sellest mil moel "tankida"

Kui elektrisõidukeid laetakse peamiselt fossiilkütustest toodetud elektriga, on nende kasvuhoonegaaside heitkogused sarnased või suuremad kui sisepõlemissõidukitel...

Hiina nn "taastuv" on ca 30%
Tööstustoodangus on fossiili osakaal ca 80%
Kui siia lisada akude tootmine sh maavarad jms siis sisuliselt polegi keskkonnale hullemat asja

Tulge maa peale - krdi ideloogiline möla igal pool

Kapa - Kohilas on EV paha seepärast, et KALLIS on
No vot pole nii rikas - õigemini ei näe põhjust raha põletada

[juhtmepunt]

Lisaks: just eelnevalt sai viidatud - EV heitekogus sõltub absoluutselt sellest mil moel "tankida"

Panen siia mõned konkreetsemad andmed juurde, allikas WHEN ARE ELECTRIC VEHICLES "GREENER"?

Kopeerin sealt lõigu:
Production of EVs and batteries generate more CO2 before the first wheel turns, however, the total carbon footprint of ICE vehicles quickly overtake that of the EVs after 15,000 miles (24,140 km) of driving.
It takes a typical EV about one year in operation to achieve "carbon parity" with an ICE vehicle.
If the EV draws electricity from a coal/fired grid, however, the catchup period stretches to more than five years.
If the grid is powered by carbon/free hydroelectricity, the catchup period is about six months.
The good news is that GHG emissions from battery production have decreased over the past decade due to efficiencies from upscaling production and the introduction of more renewable energy sources on global energy grids.
Ehk siis kogu nutu ja hala akude/massina CO2 mahukast tootmisest ning VAID fossiilidega tehtud elektriga tankimisest võib praegusel ajahetkel rahulikult allavooluga minevikku lasta. Asjad/ajad lähevad paremaks

[EH.INS.]

1. Sa ise esitasid selle viite kust on võetud tsitaat
2. Allavoolu võid lasta oma teise viite / koos muu sellise kallutatud jamaga (a-la PV magasin)
3. Allavoolu võid lasta kogu rohekommunismi / rohekommunistid sellega koos

[Urmas]

Lisaks: just eelnevalt sai viidatud - EV heitekogus sõltub absoluutselt sellest mil moel "tankida"

Panen siia mõned konkreetsemad andmed juurde, allikas WHEN ARE ELECTRIC VEHICLES "GREENER"?

Väga vastuolulised on su viidetes olevad andmed. Su ühes eelnevas pikas artiklis Soome näite varal oli kirjutatud, et

EV-de elutsükli heitmed on algselt suuremad võrreldes sarnase suurusega ICEV-idega, kuna ehitusfaasis tekib rohkem heitmeid; kuid tänu madalamatele kasutusfaasi heitmetele muutuvad elutsükli heitmed aja jooksul väiksemaks. Soomes, kus elektrivõrk on suuresti hüdro- ja tuumaenergia baasil ning jagatud Rootsi ja Norraga, saavutab kompaktne pere-EV hinnanguliselt heitmete tasakaalu sarnase ICEV-iga kolmandal kasutusaastal ning kümne aasta möödudes on EV elutsükli heitmed vähem kui poole võrra väiksemad kui ICEV-il [4, 9, 10].

Ja siis praeguse viites oleva väite kohaselt praktiliselt kohe?

EV‑de ja akude tootmine tekitab enne esimese kilomeetri sõitmist rohkem CO₂‑heiteid, kuid sisepõlemismootoriga sõidukite kogunev süsinikujalajälg ületab elektriautode oma üsna kiiresti — umbes pärast 15 000 miili (24 140 km) läbimist.
Tüüpilisel elektriautol kulub umbes üks aasta kasutamist, et saavutada „süsiniku pariteet” sisepõlemismootoriga sõidukiga.
Kui elektriauto kasutab kivisöel töötava elektrivõrgu energiat, pikeneb tasuvusperiood enam kui viie aastani.
Kui võrk töötab süsinikuvaba hüdroenergia peal, on tasuvusperiood umbes kuus kuud.

[trebla]

Ladina-Ameerikast kirjutatakse :
https://cleantechnica.com/2025/12/27/ev ... l-subsidy/
kommentaarides mainitakse veidi ka naaberriike.
Boliivias on 12,5 miljonit elanikku, nii, et meist ligi 10 korda suurem..

[juhtmepunt]

Ma üritan üldsõnalistelt liikuda tiba konkreetsemate numbrite poole, seetõttu otsisin värskemad materjalid.
Viimase artikli materjalid olid USA 2025. a andmete põhjal.
Varasem Soome artikli NB! sissejuhatus oli koostatud 2022. a materjalide (milles omakorda viidatud algallikad olid ilmunud vastavalt 2018, 2022, 2020) põhjal.
Ajas veelgi tagasi liikumisel leiame veelgi viletsamaid numbreid ja aastal 2026 kogutud andmed saavad andma päris kindlasti nõksu parema numbri.
Igaüks saab valida omale sobiva numbri, millises ajas ta tahab kümne küünega kinni istuda (kümne küünega kinni hoida)
PS. Väga ilusti on toodud välja EV süsinikupariteedi käärid kahe äärmusega (EV laadimiseks elekter hõõrutud 100% fossiilist vs. 100% taastuvenergiast) tankimise vahel. Meie tegelikkus ongi kusagil nende kahe vahel ning taastuvelektri osakaal suureneb ajas.

[Prill]

Hiina ei tee midagi mingiks "maailmapäästmiseks"
Issand halasta - võtke enne ja tutvuge Hiina majandusstrateergiaga - ..
Hiina nn "taastuv" on ca 30%
Tööstustoodangus on fossiili osakaal ca 80%

Hiina teeb seda, mida lääs on reegliteks ette kirjutanud. Alates globaalsest majandus&tööstusmudelist, patendi&teadus regulatsioonidest kuni rohepoliitikateni.
Mäletatavasti EL oli üks vihasemaid Hiina kriitikuid rohepoliitikate propageerimises, kus just Hiinast kui suurimast "tehasest" mis maailma vajalikuga varustab ja kõige tootmisega kaasneva saaste eest vastutust kannab.
Alates 2014 on Peking seadnud järjest karmimaid rohepoliitika eesmärke, ja eelmisi eesmärke karmistanud, näiteks tähtaegu ettepoole tuues. Hiina suur, seal ei juhtu kiiresti, nt oli neil esmane eesmärk, kuidas kuni 2030 suureneb süsinikuheide, saavutades tipu ja edasi vastavalt rohetehnoloogiate juurutamisega hakkab heide langema, vist 40 aastat kuluvat kõigeks.
Seega hr EH.INS. ka maju ei ehitata sekundi-minutiga, kus taldmiku juures saaks pröögata, kuidas pole siin mingit maja näha, tehke silmad lahti ja ärge uskuge plaane-projekte ja uhhuu ehitajaid

Tänaseks on lääs lammutamas enda loodud reegleid ja maailmakorda, ka lääne, küll peamiselt EL-i veetud rohepööre on USA-s Trumpi presidentuuriga saanud tagasilööke ja EL, kes on end sidunud keerulisse sõtta, koos kaasnevate ressursside ja majanduskahjudega, ei suuda samuti enam enda rohelubadusi sisustada ja nuputatakse erinevaid skeeme kuidas enda poliitikaid ei peaks ellu viima. Valdavalt seni veel eesmärkidest loobutud ei ole, on pikendatud tähtaegu, sest nagunii varasemateks tähtaegadest ei suudeta kinni pidada.
Järgi ongi jäänud veel Hiina, kus seni veel ei ole rohepoliitikatest loobumise jutte kohanud, vastupidi, valmivad suured uued tuumajaamad, ollakse liider nii päikese-, tuuleenergia tehnoloogiates, samuti akuautode tehnoloogia kui tootmises haaranud globaalse liidrikoha.
Märkusena, kui Hiina oma roheeesmärgid avalikustas, oli see eriti EL-i jaoks šokk, kus need mitmes osas ületasid EL-i eesmärke. Eksperdid näinud&kogenud lääne läbivat silmakirjalikkust ebamugavate poliitikate suunal, hindasid üllatuslikult Hiina võimekust oma eesmärke saavutada kõrgemaks kui lääne omi, põhjendades seda poliitilise korraldusega, kuidas Pekingi üheparteisüsteemis on eesmärgid täitmiseks, demokraatiates on alati võimalus tööstuslobistidel rahastada parteisid&poliitikuid, kes eesmärke "revideeriks" ja pigem seetõttu mitmed eesmärgid jäävad venima või erandite ja manipulatsioonidega täidetakse eesmärke silmakirjalikult.

Kuna Hiina on suuresti järginud nn "kollektiivse lääne" reegleid maailmas, on küsimus kui lääs on enda seatud eesmärkide ees impotentseks osutunud ja otsib teid neid mitte täita, kas see saab olema ka viitega Hiina rohepoliitikate korrigeerimisel eeskujuks.
Seni ei paista, võimalik kus Hiina näeb läänt rohepoliitikates allajäämisel lääne nõrkusena, kus saabunud pika strateegia murdepunkt, kus lääne maailmavalitsemise ajajärk on lõppemas ja kõik need globaalse majandus&tööstusmudeli lammutamised, dollari&rahvusvahelisearvelduse-jm kasutamine relvana kuni lääne roheimpotentsuseni on pelgalt kollektiivse lääne lagunemise märgid, kus lääs enam ei ohja globaalselt ja klammerdub 'damage controlli" läbi aina protektsionistlikumalt selle külge mille üle veel õnnestuks kontrolli ja võimu säilitada.
Ehk võimalik kus Hiina ei pea rohepoliitikates lääne eeskuju järgima, vaid roheeesmärkides haarama globaalse juhtrolli, kus homne maailm järgib juba Hiina seatud rohepoliitikaid, kui ei taha paariastaatusse sattuda.
Tõsi, Hiina jõuõlg ei ole kaugeltki täna seisus kus saaks dikteerida, eriti läänele, Hiina majandus&edu sõltub globaalsest majandusmudelist, sellest mida lääs, eriti USA kiirtempos hävitab, sest see teenib täna Hiina huve aga mitte USA huve, nii nagu pikki kümnendeid just USA&lääs riisus oma globaalse maailmakorraldusega koore..

[EH.INS.]

@ Prill
Palun ära võta majandusteemadel sõna...
Vabandust, aga väga lolli juttu ajad ja järjest lollimaks see jutt läheb
Piirdu oma rohekommunismi ülistamisega

[EH.INS.]

Ma üritan üldsõnalistelt liikuda tiba konkreetsemate numbrite poole, seetõttu otsisin värskemad materjalid.

Väga tore, aga võtaks ehk midagi objektiivsemat?
Kas vaatasid enne nt järgi millega see "viide" tegeleb ja kus on ärihuvid?
Ehk vaataks lisaks muule ka sellist jampsi nagu ESG?

Ja seda viidet peaks tõsiselt võtma???

[juhtmepunt]

Ma üritan üldsõnalistelt liikuda tiba konkreetsemate numbrite poole, seetõttu otsisin värskemad materjalid.

Väga tore, aga võtaks ehk midagi objektiivsemat?
Kas vaatasid enne nt järgi millega see "viide" tegeleb ja kus on ärihuvid?
Ehk vaataks lisaks muule ka sellist jampsi nagu ESG?

Ja seda viidet peaks tõsiselt võtma???

Vahetaks vahepeal rollid. Sina otsid siia objektiivse ja kaasaegse pädeva info ehk siis mõned asjalikud artiklid ning mina siis taon lühilausetega mutta vastavalt oma tujule, stiilis "too on loll ja see on jamps".