Paigaldise vormistamine

[Imelik]

Hinna kohapealt ei oska vastata pole ise enam ammu ühtegi teostanud.
Tõenäosuse kohapealt oleks halb olla see erand kes kinnitab reeglit. Kui kuusk hävines siis sellel majal piksekaitset enam pole
Ise elan mereäärses Haapsalus, ka siin pole linnapildis piksekaitseid eriti märgata (samas ei mäleta ka juhust et
oleks kuskile sisse löönud) ju siis lootus et taob merre. Maakonnas aga juhtumeid küllaga.
Huvitav kuidas on lood kõrgete mastidega, kas saavad ka tihti pihta.

[ketas]

Loota võib, aga äike kuramus on kaval. Kuulsin juhtumist kus äike lõi maja ja kõrgete puude vahel asuvasse hmm... oli see post? Või mõni väiksem puu.

Niipalju siis puust piksekaitsmena.

[mg3]

Materjalikulu on ~10k, sellise tavalise 1.5kordse maja puhul + tööraha + liigpingepiirikud + mõõdistused.
Oluliselt odavamaks saaks ajada kui plekkkatust kontuuris kasutada...Kuigi mis liitekohtadest, peale tabamust saab, seda ei tahaks teada.
Äikse ühte kohta löömisest - teoreetiliselt, peaks ju kohas, kus äike midagi maha põletas, väiksema takistusega pinnas ehk siis eeldus uuesti lüüa. Aga eks rohkem on ikkagi ohustatud künkapeal olevad kohad - ise näinud kuidas keset viljapõldu virutas. Lisaks peab tõdema, et kui linnlasena ei oskagi tihti välgi jõudu hinnata kuid kui oled kuuri taolises suvemajakeses ja äike lööb 40m ligidale puusse siis ... tuleb austus ka.

[vanakala]

olen ise ka elektrimees ja kunagi isegi EE tööt tehtud operatiivis alajaamde ja lülituste peal.
äikse üle on maailmas päris palju erinevaid arvamusi. ma ei mäleta mis aastal see oli kui jaapanlased ehitasid suure äikesepüüdja mille õnnestumisel oleks saanud 3miljonit elaniku 3 kuuks eletri. kui see kärakas käis siis olid nende kondekad laiali ja katselaborist sai must maa. see vist oli mingil 1983a või kuskil nii.
kui lahata erinevate riikide spetside arvamusi siis arvatakse enamus , et äikest ei tasu hoonetele ise meelitada st. seda , et kui asetad juba hoonele mingi varda või seadme siis teab ainult vanajumal ise kas see töötab sinu kasuks või vastupidi. kunagi oli maa kohtades farmide ja töökodade ümber piksevardad ja endal õnnestus pelae välgutamist näha üht varrast mis oli pea-murdunud.

mis puutub EE ja kordusmaanuse mõõdistamisse siis EE ei ole ainus võrguettevõte. minul näiteks nõudis haapsalus ämma majale uue elektri paigaldamisel fortum mõõdistust, aasta oli siis vist 2000.

[ketas]

Aga mida siis teha? Kas võtta katuselt alla kõik mis on maandatud ja/või terav. Või loobuda koguni majast endast?

[vanakala]

kasuta näiteks lipuvarrast püüdjana, riputa veel otsa kadunud riigi lip ka...... ja las põleb.
lipuvarras peaks olema lähimast hoone puutepunktist vähemalt 5m. kui liiga kaulele paned siis enam hoonet ei kaitse. lipuvarda alla tee metall sõrestik võid kasutada ka näiteks armatuurvõrkku 10-mm. esimene võrk aseta suurusega 2*2 m. ja aseta sügavusele vähemalt 1,2m. teine võrk tee 1*1m ja aseta sügavusele maapinnast 70cm. võrgud ühenda lattmetalliga 4mm*4cm. ühendused võrkude ja varda vahel tee poltidega. puhasta eelnevalt ühenduskohad ja peale ühendust määri tavotiga kokku ja siis kileta korralikult.
piksekaitsme maakontuur ei tohiks olla maanduskontuuri läheduses 30m.täita tuleks kontuuriümbruse pinnas vesiliivaga ehks siis mere liivaga. sedasi näiteks soovitatakse teha oklahoomas kus äike üsna võimas. kui varras asetseb hoonele liiga lähedal siis võib ka kontuuri ehitada ise eemale ja ühendad lattmetalliga, kuid siin tuleb järgida ühte, et varda ja kontuuri vaheline ühendus ei paikneks liiga sügaval pinnases sest muidu särts kondenseerub pinases ja ei pruugi alati neutraliseeruda. kes kõrgepingega tööd teinud siis teavad seda. näiteks kui kaabel ( maa sees) 10KV on olnud aastaid töös ja ja läheb remonti või genotroonimisele siis tavaliselt seisab ta enne isegi vahest mõned nädalad mõlemast otsast maandatuna. kui eemaldada maandused ja lasta seista kaablil veel ühe päeva ja siis minna käega katsuma sooni siis on võimalus sealt saada korralik sahmakas. nimelt on maast(kondensaatorist) imendunud elekter tagasi kaablisse.

[Külaline]

Huvitav, kuskohast nii üksikasjalik piksekaitse ehitamise õpetus pärit on, standardiga EVS-EN 62305 pole see küll sugugi kooskõlas.

[Külaline]

nimelt on maast(kondensaatorist) imendunud elekter tagasi kaablisse.

See väide kuulub ulme valdkonda

[vanakala]

ei peagi olema . euroopas ei anna ka keegi sulle garantiid , et midagi ei juhtu analoogselt ehitati ka vene ajal ja seal kus olid vardad ei täheldatud hoonetel kahjustusi kuigi tuli vardaid välja vahetada. nu sa võid lähtuda ka loogikast. kaitsta saad alati seda mida tead, et on tulemas kui aga sa ei tea palju sulle sisse sinna lajatab siis alati parem teha võimsam asi. meie äike on mänguasi võrreldes usa omadega.

[vanakala]

külaline vist räägib teoorjast. mina aga mitte. olen seal isegi särtsu saanud ja mitte ühel korral.

[Külaline]

alati parem teha võimsam asi

EVS-EN 62305 näebki ette palju "võimsamat" asja, kui maandatud lipuvarras 5m majast eemal.

[ketas]

Elekter imendub? Kas mitte ei tule see särts sellest, et kaabel ise omab mingit mahtuvust.

[vanakala]

kui sa oled kunagi näinud kuidas kaarleek liigub ettearvamatus suunas ja sulatab sekunditega portselani siis sina neid nõuetekohaseid vardaid enam oma majale ei topiks ja ei kinnitaks juhttraate maja seinale. omal tuttaval põles ehitus järgus paneel maja millel olid nõuetekohased seadmed olemas. välk aga tabas seinte korhvimise tarvis paigaldatud tellingutesse sealt kargas telefoniliini ja sedapidi majja. maja põles korralikult. kus juures hoone oli tellistest. kui sai asjad päästeametiga üle vaadata siis ei olnud kaitse seadmetest kilbis järgi enam midagi. minu tuttav ta siis veel ei olnud kui käisin ekspertiisiakti tegemas seal.
ega ma tahagi vaielda lihtsalt mina ei vaata neid asju ainult eesti seisust vaid püüan hankida endale vajaliku infot ka mujalt maailmast. minu ettepanek oli soovituslik mis on parem kui sul ei ole mitte midagi.

[vanakala]

kui sul on kaabel eelnevalt olnud maandatud mõlemast otsast näiteks nädal siis kaabli enda mahtuvus on seal pisike. minu praktikalised kogemused on elektriga kuni 110kV.
lisaks on näiteks tallinas mõnes piirkonnas maapind uitvoole täis ja ei ole võimalik isegi kordusmaandust teha korralikult. viimati kohtasin paldiski mnt. ja tehnika ristil. kui vahetasime majas gaasitoru. mehed keeldusid tööd tegemast kuna maaseest tulevast otsas oli korralik säraks sees.

[Imelik]

Vaatan et jutt on siin foorumis hoogsalt edasi arenenud.
Vanakala juttu ei oskagi esimese hooga kommenteerida (puudub igasugune praktiline kogemus kõrgepinge alal).
Samas midagi ebaloogilist esimese hooga selles ka ei tundu. Olenevad need ülelöögid ju tõesti ikka kinnipüütud
välgu tekitatavast ülepinge suurusest (mida rohkem V seda suurematele kaugustele võib üle karata) ja tõesti kas
meie pakutud maandus suudab ka selle laksu vastu võtta. Pöördu võihttp://elektrik.pri.ee/ admini indreku poole (tal tundub see varaait põhjatu).
Kaablite maandamise kohapealt tean et neid maandatakse tõesti kaabli enda mahtuvuse pärast aga pinnasemahtuvuse kohapealt jään küll vastuse võlgu. Samas meenub mulle et mingi jama oli nende trammirööbaste aluse maaga. Ühesõnaga minu poolt pass, kogemus puudub (ehitatud siiamaani tõesti eeskirjadest lähtuvalt ja reeglina projekti järgi).

[vanakala]

panen teile siia vaatamiseks ühe lingi kus näete erinevaid kaarleeke: http://www.themeterguy.com/audiovisual.htm

[Imelik]

Lp. vanakala kas oleksid nõus sellega kui ma kopeeriksin sinu esimese postituse foorumisse http://elektrik.pri.ee/ huvitaks mis sealne rahvas asjast arvab. Saad seal ka ise sõna sekka öelda kui ennast kasutajaks registreerid (vaadata saab ka ilma).

[Imelik]

Vabandust tahtsin öelda esimese ja teise postitose.

[vanakala]

ei ole ju vahet. aastaid tagasi kui põles äikesest mitmendat korda sama maja mis asus märjamaa lähedal siis seda teemat arutatud mitmes foorumis korduvalt. kohtun ja näen tihti tuttavaid ja sõpru kes töötavad kõrgepingetega eestis, soomes, rootsis, norrras ja taanis. ise enam otseselt ei tegele kõrgepinges igapäevaselt.
see on avalik foorum ja kes iganes võib kopida minu teksti kuhu tahes foorumisse. mul endal aga napib pidevalt aega foorumites kolamiseks.

[Imelik]

Võtan seda kui nõusolekut. Tänud.

[mg3]

Meenus seline asi, et pilvelõhkujatel on ka piksevardad ja

The Empire State Building is struck by lightning on average 23 times each year, and was once struck 8 times in 24 minutes

Ehk ei ole see äike midagi taltsutamatut... kuigi seal on arvatavasti vardad "natukene" jämedamad...

[Indrek-elektrik]

Üks vana teema kuid vanakala jutu järgi võib maandusvardale lambi otsa keerata. Et maapinnas vedelevas vanarauas laengud ringi sebivad ei ole midagi imelikku. Tallinna linnas ja ka teistel tiheasustusega aladel kus selgeltnägijana läbi maapinna kommunikatsioone piiluksid, näeksid jubedat vaatepilti, kõikvõimalikud torud, kaablid, relsid, jne... kui näeks veel mis nende kommunikatsioonide pindadel toimub... just kui terve Tallinna liiklus oleks sinna pinnale koondunud.

Mõtlemise koht...

Kaabelliine, eriti nende metallmantlit ja soomust mõjutavad mitmesugused pinnases leiduvad soolad ja ühendid, mis tekitavad korrosiooni. Ohtlikud on kaablimantlile ja -soomusele uitvoolud, mis tekivad lühiste, maaühenduste, kolmefaasiliste võrkude ebasümmeetrilise koormuse ja isolatsioonirikete tagajärjel. Suhteliselt tugevad on uitvoolud elektriraudtee ja trammiliini läheduses. Pinnasega heas kontaktis olev kaablimantel ja soomus moodustavad taolistele vooludele suhteliselt väikese takistusega haruühenduse. Kui kaablimantlil on pinnase või mõne pinnases paikneva metalleseme (näiteks rööpa) suhtes positiivne potentsiaal, toimub uitvoolude toimel mantli materjali intensiivne ärakandumine. Korrosiooni vähendamiseks kaetakse metallipinnad vabas õhus laki või värviga, pinnases paiknevate kaablitena on parem kasutada plastkestaga kaableid. Eriti ohtlikes kohtades võib kaablimantlile anda maa suhtes väike negatiivne potentsiaal.

http://www.elektrik.pri.ee

[Imelik]

Tere Indrek.

Pinnasega heas kontaktis olev kaablimantel ja soomus moodustavad taolistele vooludele suhteliselt väikese takistusega haruühenduse. Kui kaablimantlil on pinnase või mõne pinnases paikneva metalleseme (näiteks rööpa) suhtes positiivne potentsiaal, toimub uitvoolude toimel mantli materjali intensiivne ärakandumine.

Äkki selgitaksid veel kuidas uitvool levib maapinnas. Kas on tegemist induktsiooniga (sellisel juhul peaks
indutseeritaval olema ju just halb ühendus maapinnaga, või ma eksin) või on vajalik otsene kokkupuude
(ka läbi juhtiva pinnase) töötava voolujuhiga (sellisel juhul oleks siis takistus vooluallika suhtes väike aga maapinna suhtes suur)? Pidasin silmas eeldust et tekiks võimalus sellisest kõrvalisest voolujuhist (mis asub maapinnas) voolu saada. Mida pidasid silmas väikse negatiivse potensiaali andmise all?