Ehitusfoorum

Aru ei saa - septik üldse mitte kaanega? (pumpad tühjaks, sisened, vee sulatamiseks tood maja külma veetorust. Ole ettevaatlik, kakagaasid on eluohtlikud inimesi on surnud sellesse) Kui muidu ei saa, kaevad sissejooksu toru juurest maapinna ära, lööd toru katki, lükkad kastmisvooliku (kui on fiibertrossiga sisse) ja pumpama. 13 meetrit saab veel ehk fibertrossita lükata aga piiripeal (testitud) Fiibertrossiga saab kenasti. Olen külmunud jääd kastmisvoolikuga talvel õues sulatanud, toimib suurepäraselt. Septiku pumpad niipalju tühjemaks et sisenev toru ei oleks vee all.
Võid ka hoonepoolt läheneda kui tagasjooksva vee saad ringkasutusse lükata või kuidagi vabaneda. Hoone poolt on vaja kuidagi torule ligi pääseda!

Eurolõvi kirjutas: 11 Veebr 2026, 09:07 ... Ma muidugi katsetan selle 12V keeduspiraali ja akuga eelnevalt lihtsalt puhtas vees - kaua soojeneb, mis on võimsus. ....

Võimsus on toote peal kirjas ja see on max 150W.

Teoreetiline max 150W on töötava mootoriga, toitepingel 14V ja toitepesa max voolu 10A korral.
Reaalne max otse 12V akult toites ja arvestades pingelangu originaalsetel peenikestel juhtmetel on sellise spiraali võimsus ca 100W.

(Ehitasin oma matkatsiklile veekeetjat ja mõõtsin erinevaid vee soojendamise variante.)
Klaasitäie (200ml) vett termoskruusis suudab selline spiraal "joogisoojaks" soojendada ca 4 minutiga.
Tavalises plekkruusis on jahtumine läbi kruusi seina nii suur, et nii väikse võimsusega küttekeha ei jõuagi vett "puljongisoojaks" ajada.
Arvestades jää ja vee erisoojust, siis 200gr jääkuubiku suudab selline küttekeha akult toites sulatada ca 5 minutiga.

Kuna antud juhtumil on kanalitoru isoleerimata, külmunud pinnases ja soojakadu ümbritsevasse keskkonda suureneb koos vedela vee tekkega horisontaalses torus määramatult suureks, siis selline spiraal 25m pikkuse juhtme otsas ei suuda sellist toru lahti sulatada.

Millise ristlõikega peaks olema ja kui palju maksaks 25m pikkune juhe toitmaks 10A vooluga 12V küttekeha on juba järgmise ülesande küsimus.

netmaster kirjutas: 11 Veebr 2026, 08:31 Külmumispiirist või sügavusest ei räägi keegi.

Paari viidet põgusalt kiigates räägitakse ca1,2m. Piirkonniti on see erinev ja olen kunagi vaadanud ka üle-eestilist kaarti keskmiste sügavuskülmumiste kohta. Vist kusagil Maa-ameti kodulehel.

Kalvis kirjutas: 11 Veebr 2026, 10:51 ... kaevad sissejooksu toru juurest maapinna ära, lööd toru katki, lükkad kastmisvooliku (kui on fiibertrossiga sisse) ja pumpama. ...

Ei pea katki lööma, kui saab viisakalt toru läbi lõigata ja kõik vajalikud muhvid viisaka "hooldus ava" tegemiseks on olemas.

Urmas kirjutas: 11 Veebr 2026, 11:38

netmaster kirjutas: 11 Veebr 2026, 08:31 Külmumispiirist või sügavusest ei räägi keegi.

Paari viidet põgusalt kiigates räägitakse ca1,2m. Piirkonniti on see erinev ja olen kunagi vaadanud ka üle-eestilist kaarti keskmiste sügavuskülmumiste kohta. Vist kusagil Maa-ameti kodulehel.

"Keskmise külmumissügavuse" teadmisest ei ole kasu, kui pidevalt lumest puhastatud parkla all külmub pinnas Tartus kuni 2m sügavuseni.

Eurolõvi kirjutas: 11 Veebr 2026, 09:07 Ja kui isegi viin trassi sisse siis loomulikult liigutan spiraali (trossi otsas) edasi-tagasi nii, et ei tekiks vee ülekuumenemist (õhuga pole sel midagi pistmist!, kuigi miski mullitamine võib aset leida)..

Kui torus on jäätropp ees siis on sellisel spiraalil justnimelt esmane kokkupuude õhuga ning õhu kütmiseks see asjapuu kahjuks ei ole ette nähtud. Lisaks puudulik võimsus millest eespool juba mainiti.
Tee varemsoovitatud jäätunud ämbrikatse ära ja anna tulemustest ka teada.
Kui suudaksid torusse miskise el.küttega fööni ummistuse juurde sisse organiseerida oleks sel palju rohkem mõju.

kaimagk kirjutas: 11 Veebr 2026, 10:22

Eurolõvi kirjutas: 11 Veebr 2026, 08:47 ...

Enne kui midagi keevitama ja kaevama hakkad võta privas ühendast, selgitan mida ma selle 'ussi' all mõtlesin

Miks privas? (Võib ju tulevikus kellelegi kolmandale ka sest infost kasu tõusta)

Eurolõvi kirjutas: 09 Veebr 2026, 17:28 Ise küsin, ise vastan: SMART IDEA - lihtsaim variant ilmselt haakida elektrliini külge kiirkeetja koos pika ja isoleeritud juhtmega (!), ning viia see otse jäätunud toru osa juurde. Lülitada vool sisse ja lõngutada liini edasi tagasi, mille abil on võimalik jälgida kuidas jää sulab!
TÄNAN!
Eurolõvi

Kas saite sellega probleemi lahendatud või niisama rebisite kildu?
Jälgmiseks pidanuks torusse ajama ka kaamera, kuid selle aparaadiga võib kaamerale viga teha.
Spiraali sulamise riski vähendamiseks võiks teda toita üle dioodi, siis võimsus väheneb 2x.
Kogu kupatuse ette tingimata A-tüüpi RVK.

netmaster kirjutas: 11 Veebr 2026, 09:24

Ma muidugi katsetan selle 12V keeduspiraali ja akuga eelnevalt lihtsalt puhtas vees

pane parem ämbritäis vett õue ja lase ära külmuda. Seejärel pane see keeduspiraal sinna peale ja vaata, kaua võtab aega selle ämbritäie sulatamine. Ma arvan, et sa saad üsna kiiresti aru kui kasutu selline üritus on.

Ämbriga katse on ämber!, Mispärast?
See ei peegelda midagi sellist, mis on maa all 10 cm diameetriga torus kus esmalt suur hulk vett (~200 l) ja selles temperatuuri gradient 0C -> 8C, Spiraal paikneks väikeses mahus vees, mitte ämbris, kohe jäätnud sena juures/lähedal! Mul on see plastiktorujupp täitsa olemas, võin seetõttu teha teie soovitatud katse õues ja jää peale väike hulk vett ja ku tahta siis toru panna omakorda ämbrisse milles 0-5C vesi. Loomulkult on jääl suur soojusmahtuvus ja võib kindlasti minna rohkem ku 5 min, kui jää saab pealt sulatatud miski paar cm. Aga nii sulamine toimub kindlasti!
MUUSEAS - ainuüksi kasutades varanti, mida juba tegin, et 9 mm trossi/elektriliini liigutamisel edasi tagasi 20 cm distantsiga tekitab konvektsiooni - erinevate vee kihtide segunemise ja temp ühtlustumise, misjärel teatav osa jääst sulab. Paar tunniga, liigutades edasi-tagasi 10-20 korda, mulle tundub, et ma olen juba edasi liikunud miski 2-3 cm! (Trossile tehtud märke järgi). See tross/elektriliin on ideaalne, seal sees üks kiud terastraati (ülejäänud kiud alumiinium 6x), mis teeb trossi jäigaks, ja see tuleb ainult kasuks distantsi määramisel! Vabandan, liiga pikalt kirjutasin...

Kalvis kirjutas: 11 Veebr 2026, 10:51 Aru ei saa - septik üldse mitte kaanega? (pumpad tühjaks, sisened, vee sulatamiseks tood maja külma veetorust. Ole ettevaatlik, kakagaasid on eluohtlikud inimesi on surnud sellesse) Kui muidu ei saa, kaevad sissejooksu toru juurest maapinna ära, lööd toru katki, lükkad kastmisvooliku (kui on fiibertrossiga sisse) ja pumpama. 13 meetrit saab veel ehk fibertrossita lükata aga piiripeal (testitud) Fiibertrossiga saab kenasti. Olen külmunud jääd kastmisvoolikuga talvel õues sulatanud, toimib suurepäraselt. Septiku pumpad niipalju tühjemaks et sisenev toru ei oleks vee all.
Võid ka hoonepoolt läheneda kui tagasjooksva vee saad ringkasutusse lükata või kuidagi vabaneda. Hoone poolt on vaja kuidagi torule ligi pääseda!

TÄNAN! Septik ja miski kaaneimmitatsiooniga, mis parata, pidi teine olema veel POPULAARNE!!!
https://kanalisatsioon.ee/toode/septik- ... -4000-4m3/
Loomulkult ma ei roni miskisse septikusse, mitte ka segi puhtasse salvkaevu...nii-loll-ei-saa-küll- olla, või kuidas see Peaminister ütles?
Ühes asjas sa eksid septiku mõlemad torud on ühel kõrgusel ja kuna väljalasketoru, mida näen on tühi siis peab sisselasketoru olema kah tühi, vähemalt septiku ühinemise kohast.Septk on paigutatud horisontaalselt! Hoonepoolt kanalisatsioonitorusse sisenemine on võimalik - kuid mitteüks firma (Bauhof, Espak, Krauta, jt väiksemad juba küsitud) ei müü sellist heitvee pumpa, mille otsa saad panna kastmisvooliku ja saata 25 m kan, torusse...Ainus võimalus on - kui kutsun fekaalivedaja siis valmistan torujuppidest adapter kastmisvoolikust suure imitoru (auto/traktori küljes) üleminekuks. Esmalt pean muidugi küsima milline on tema toru diameeter?

ping kirjutas: 11 Veebr 2026, 11:34

Eurolõvi kirjutas: 11 Veebr 2026, 09:07 ... Ma muidugi katsetan selle 12V keeduspiraali ja akuga eelnevalt lihtsalt puhtas vees - kaua soojeneb, mis on võimsus. ....

Võimsus on toote peal kirjas ja see on max 150W.

Teoreetiline max 150W on töötava mootoriga, toitepingel 14V ja toitepesa max voolu 10A korral.
Reaalne max otse 12V akult toites ja arvestades pingelangu originaalsetel peenikestel juhtmetel on sellise spiraali võimsus ca 100W.

(Ehitasin oma matkatsiklile veekeetjat ja mõõtsin erinevaid vee soojendamise variante.)
Klaasitäie (200ml) vett termoskruusis suudab selline spiraal "joogisoojaks" soojendada ca 4 minutiga.
Tavalises plekkruusis on jahtumine läbi kruusi seina nii suur, et nii väikse võimsusega küttekeha ei jõuagi vett "puljongisoojaks" ajada.
Arvestades jää ja vee erisoojust, siis 200gr jääkuubiku suudab selline küttekeha akult toites sulatada ca 5 minutiga.

Kuna antud juhtumil on kanalitoru isoleerimata, külmunud pinnases ja soojakadu ümbritsevasse keskkonda suureneb koos vedela vee tekkega horisontaalses torus määramatult suureks, siis selline spiraal 25m pikkuse juhtme otsas ei suuda sellist toru lahti sulatada.

Millise ristlõikega peaks olema ja kui palju maksaks 25m pikkune juhe toitmaks 10A vooluga 12V küttekeha on juba järgmise ülesande küsimus.

SUURIM TÄNU! Te juba tegite ära minu eksperimendi - " 200gr jääkuubiku s sulatada ca 5 minutiga." see ju tätsa OK!? ...ainult te ei arvestanud seda et plastiktoru 100 mm, seina paksusega vist 4-5 mm käitub vähemalt osaliselt isolaatorina ja aitab kaasa!, ning ma liigutan trossi/küttekeha edasi tagasi ja tekitan konvektsiooni, mis samuti aitab kaasa jää sulamisele - mis on tunnetatav trossi liikumisena edasi! Ühes teises postituses ma juba minisin temp grandienti ja aeg-ajalt trossi edasi-tagasi liigutamine on mulle juba näidanud teatavat edasi liikumist!
PROBLEEM võib olla eelkõige selles kas keeduspiraali saab üleni vee alla panna...kuidas isoleerida, et vesi ei pääseks sisse ja tekitaks lühise...ma arvan , et selle vältimine on võimalik!

A23 kirjutas: 11 Veebr 2026, 12:32

kaimagk kirjutas: 11 Veebr 2026, 10:22

Eurolõvi kirjutas: 11 Veebr 2026, 08:47 ...

Enne kui midagi keevitama ja kaevama hakkad võta privas ühendast, selgitan mida ma selle 'ussi' all mõtlesin

Miks privas? (Võib ju tulevikus kellelegi kolmandale ka sest infost kasu tõusta)

Õige see - mida taahad ...2 õ't, koos joome ära!? Täitsa jabur, see on nagu EW LK tegu salastatud 75 aastaks! Võid vahepeal mitu korda ära surra!!!

Eurolõvi kirjutas: 11 Veebr 2026, 14:25 200gr jääkuubiku s sulatada ca 5 minutiga." see ju tätsa OK!? ...ainult te ei arvestanud seda et plastiktoru 100 mm, seina paksusega vist 4-5 mm käitub vähemalt osaliselt isolaatorina ja aitab kaasa!, ning ma liigutan trossi/küttekeha edasi tagasi ja tekitan konvektsiooni, mis samuti aitab kaasa jää sulamisele - mis on tunnetatav trossi liikumisena edasi! Ühes teises postituses ma juba minisin temp grandienti ja aeg-ajalt trossi edasi-tagasi liigutamine on mulle juba näidanud teatavat edasi liikumist!
PROBLEEM võib olla eelkõige selles kas keeduspiraali saab üleni vee alla panna...kuidas isoleerida, et vesi ei pääseks sisse ja tekitaks lühise...ma arvan , et selle vältimine on võimalik!

Kui nüüd proovida lihtsate sõnadega teemasse minna siis 60cm sügavusel maapinnas oleva külmunud toru puhul tuleb arvestada, et kogu see toru kohal/ümber olev pinnas on läbi külmunud mis külmutas selles torus oleva vedeliku ära. Siit võiks rusikareegli järgi arvutada kui suur kogus seda külmunud materjali lisaks ~200l vedelikule (mis varem jutus läbi käis) on mis tuleks 12V 150w keeduspiraaliga üles sulatada ning kui suurt soojakogust selleks vaja oleks. See on umbes selline olukord kui paned selle spiraali külmiku sügavkülma ning proovid selle üles sulatada - ilmselgelt võimatu, kuigi külmkapis on hulga vähem jääd. See plasttoru ei olnud mingi isolaator hetkel kui vedelik selle sees otsustas külmuda. Kantmeetrite viisi külmunud materjali toru ümber ei lase toru sees reaalselt midagi üles sulatada.
Jäätüki peal keeduspiraali liigutades ei teki mingit konvektsiooni sest seal all torus ei ole vedelikku kus sees saaks see spiraal olla ning saaks mingi konvektsioon tekkida. Kuna õhk on halb soojusjuht nagu varem jutuks oli siis ei luba see spiraali soojusel jäässe edasi minna.
Edit. Sõber Chat arvas nii:
Arvutame suurusjärgu.

Sul on 200 liitrit vett, mis on jääs plasttorus 0,6 m sügavusel.
Eeldame, et jää on umbes 0 °C juures (kui on külmem, lisandub veidi soojust).

Kui palju energiat on vaja jää sulatamiseks?

1 kg jää sulatamiseks on vaja 334 kJ

200 liitrit vett ≈ 200 kg

200×334 kJ=66800kJ

See on: 66,8 MJ

Või elektrienergiana:

66800/3600≈18,6 kWh

Ainult jää sulatamiseks on vaja umbes 19 kWh energiat.

Kui jää on näiteks -5 °C juures?

Enne sulamist tuleb see soojendada 0 °C-ni.

Jää erisoojus ≈ 2,1 kJ/kg·K

200×2,1×5=2100 kJ

See on umbes:

0,6 kWh

Seega koguvajadus oleks:

19–20kWh
Reaalsus maa sees

Tegelikult läheb lisaks energiat:

plasttoru soojendamiseks

ümbritseva pinnase soojendamiseks

pidev soojuskadu külma pinnasesse

Praktikas võib vaja minna 25–40 kWh, sõltuvalt:

pinnase temperatuurist

toru pikkusest

kui kaua sulatamine kestab

Mida see tähendab ajas?

Kui kasutada näiteks:

1 kW soojendit → ~20–30 tundi

2 kW → ~10–15 tundi

3 kW → ~7–10 tundi

(reaalsed ajad, mitte ideaaltingimus)

Kokkuvõte

200 liitri jää sulatamiseks torus:

Teoreetiline miinimum: ~19 kWh

Reaalne vajadus maa sees: 25–40 kWh

Kui sul on 12V süsteem

Võimsus = P = U × I
12V süsteemis sõltub kõik sellest, kui suur vool (A) sul on võimalik anda.

Variant 1 – 12V / 10A (120 W)

See on tüüpiline väiksem autotarvik.

120 W = 0,12 kW

Kui vaja on näiteks 30 kWh:

30kWh/0,12kW=250tundi

~10 päeva järjest kütmist

Praktikas täiesti ebarealistlik.

Variant 2 – 12V / 30A (360 W)

See on juba tugev autoinverteri või aku laadimissüsteemi tase.

0,36 kW

30/0,36≈83tundi

3–4 päeva järjest

Ikka väga pikk aeg.

Variant 3 – Väga suur vool, 12V / 100A (1200 W)

See on juba:

paksud kaablid

võimas toiteallikas

praktiliselt auto generaatori või suure akupanga tase

1,2 kW

~1 ööpäev järjest

Ja see eeldab, et kogu soojus läheb jää sulatamiseks (mis ei lähe).

Probleem 12V süsteemiga

Et saada näiteks 2 kW võimsust 12V pealt:

2000W/12V≈167A

See tähendab:

väga jämedaid kaableid

tohutut akut

või töötavat mootorit

Tavaline aku tühjeneks väga kiiresti.

Näiteks 100Ah aku sisaldab:

12V×100Ah=1,2kWh

Sul on vaja ~30 kWh.

See tähendaks umbes 25 täis 100Ah akut.

Lühikokkuvõte

200 l jää sulatamine 12V süsteemiga:

Väikese 12V seadmega: päevad kuni nädalad

Väga võimsa 12V süsteemiga: ~1 ööpäev, aga väga suur vool ja keeruline setup

Aku pealt praktiliselt mõttetu

Kui on kõvasti pealehakkamist, ei sega tõelist Eurolõvi ükski füüsikaseadus.
Ei kujuta ette, mida küll peaks suitsetama, et üldse sellise idee peale tulla.

netmaster kirjutas: 11 Veebr 2026, 16:20 Ei kujuta ette, mida küll peaks suitsetama, et üldse sellise idee peale tulla.

Küsi Eurolõvi käest tema diileri kontakte. Kui ta siin avalikustada ei taha, äkki kirjutab privasse.

Kust võeti eelduseks 200 l ? 1 dm läbimõõduga ja 10 dm pika toru maht on 7,8 l.

Walter2 kirjutas: 11 Veebr 2026, 15:54 Kui sul on 12V süsteem

Võimsus = P = U × I
12V süsteemis sõltub kõik sellest, kui suur vool (A) sul on võimalik anda.

Variant 1 – 12V / 10A (120 W)

See on tüüpiline väiksem autotarvik.

120 W = 0,12 kW

Kui vaja on näiteks 30 kWh:

30kWh/0,12kW=250tundi

~10 päeva järjest kütmist

Praktikas täiesti ebarealistlik.

Variant 2 – 12V / 30A (360 W)

See on juba tugev autoinverteri või aku laadimissüsteemi tase.

0,36 kW

30/0,36≈83tundi

3–4 päeva järjest

Ikka väga pikk aeg.

Variant 3 – Väga suur vool, 12V / 100A (1200 W)

See on juba:

paksud kaablid

võimas toiteallikas

praktiliselt auto generaatori või suure akupanga tase

1,2 kW

~1 ööpäev järjest

Ja see eeldab, et kogu soojus läheb jää sulatamiseks (mis ei lähe).

Probleem 12V süsteemiga

Et saada näiteks 2 kW võimsust 12V pealt:

2000W/12V≈167A

See tähendab:

väga jämedaid kaableid

tohutut akut

või töötavat mootorit

Tavaline aku tühjeneks väga kiiresti.

Näiteks 100Ah aku sisaldab:

12V×100Ah=1,2kWh

Sul on vaja ~30 kWh.

See tähendaks umbes 25 täis 100Ah akut.

Lühikokkuvõte

200 l jää sulatamine 12V süsteemiga:

Väikese 12V seadmega: päevad kuni nädalad

Väga võimsa 12V süsteemiga: ~1 ööpäev, aga väga suur vool ja keeruline setup

Aku pealt praktiliselt mõttetu

TUBLI ARVUTUS! HINDAN seda!!!

...aga sellele vaatamata testin ikka ära, sest mul on vahetu võimalus trossi liigutamisega tunda/näha kas jää sulab (tross läheb edasi) või mitte. Ja see jää on moodustunud koos väljaheitaga segamini, mistõttu on osalt nagu pudru, millest rammin vahest isegi terastraadiga (elektrilini otsas/keskel) võibollat et läbi. Muuseas, taoline jää - jää + väljaheite kergem fraktsioon oli mul peal ka septiku nähtavas osas ja see oli ca 2 cm, suht paks. Eemaldasin kõplaga ja katsin kaane lumemütsiga! Enam ei tekkinud.

kunn24 kirjutas: 11 Veebr 2026, 16:36 Kust võeti eelduseks 200 l ? 1 dm läbimõõduga ja 10 dm pika toru maht on 7,8 l.

kui sa kujutad ette 200L vaati millest on läbi aetud 110mm kanalitoru, siis ei ole üldse võimatu, et umbes selline kogus pinnast tulebki üles sulatada, et paarimeetrine torujupp lahti saada. Vabalt võib juhtuda, et maa pind sulab enne üles, kui toru 2m kauguselt. Tegelikult on sellisel viisil ka 30L jää sulatamine (teoreetiliselt ca. 3kWh) praktikas suhteliselt ebarealistlik. Sellepärast ma soovitasingi enne ämbriga katsetada. Saab vähemalt teada mitu(kümmend) akut kulub.

netmaster kirjutas: 11 Veebr 2026, 16:20 Kui on kõvasti pealehakkamist, ei sega tõelist Eurolõvi ükski füüsikaseadus.
Ei kujuta ette, mida küll peaks suitsetama, et üldse sellise idee peale tulla.

KANEPIT (kutsu politsei...)

netmaster kirjutas: 11 Veebr 2026, 17:44

kunn24 kirjutas: 11 Veebr 2026, 16:36 Kust võeti eelduseks 200 l ? 1 dm läbimõõduga ja 10 dm pika toru maht on 7,8 l.

kui sa kujutad ette 200L vaati millest on läbi aetud 110mm kanalitoru, siis ei ole üldse võimatu, et umbes selline kogus pinnast tulebki üles sulatada, et paarimeetrine torujupp lahti saada. Vabalt võib juhtuda, et maa pind sulab enne üles, kui toru 2m kauguselt. Tegelikult on sellisel viisil ka 30L jää sulatamine (teoreetiliselt ca. 3kWh) praktikas suhteliselt ebarealistlik. Sellepärast ma soovitasingi enne ämbriga katsetada. Saab vähemalt teada mitu(kümmend) akut kulub.

UNUSTAD ära, et sulatamine toimub toru sees lokaalselt = ainult ühes kindlas kohas - jääkorgi vahetusläheduses! Misjärel trossi liigutamisega edasi tagasi on võimalik konvektsiooniga edasi minna...
Akusid on vaja ainult üks - vahepeal võib laadida!

kunn24 kirjutas: 11 Veebr 2026, 16:36 Kust võeti eelduseks 200 l ? 1 dm läbimõõduga ja 10 dm pika toru maht on 7,8 l.

PEAST arvutus selline, et vaja veel korrutada 25 m (1m on ~8 liitrit), õige?

Kas 25 m pikkuselt on jääs või milleks see jutt? Kui ja, siis korruta. Kuid siis on lihtsam kohe tellida ekskavaator ja see "korraliku firma" käkk ära soojustada. Lahtisulatuseks telli torufirma koos aurugeneraatoriga või laenuta see. Pärast jäta soe vesi nirisema või peske end sagedamini. Odavaid Kärcheri asjandusi peaks ka olema, kuid vaja voolikut pikendada.

Jälle üks mu uitmõte(võimalik, et jabur). Kuna survepesurid kannatavad 40* vett, siis oleks võimalus proovida septiku seestpoolt lähenemisega näiteks survepesuri reaktiivotsikuga. Maja seestpoolt vist läheneda ei saa, aga kui läheneda septiku seestpoolt, siis ise pakuks kasvõi 75mm plastikust kanalitorudest suunatoru tehes. Paned juppidest legona kokku. Kui majas on tavaline või dušikraan, millel on ka pikem liigutatav tila, siis tila saab ära keerata ja sinna otsa keerata 3/4 mõõduga kiirliitmiku isase otsa ja saad ka vee temperatuuri reguleerida. Tilaga kraani variandi all mõtlen sellist. https://online.depo.ee/product/20648

kunn24 kirjutas: 11 Veebr 2026, 17:56 Kas 25 m pikkuselt on jääs või milleks see jutt? Kui ja, siis korruta. Kuid siis on lihtsam kohe tellida ekskavaator ja see "korraliku firma" käkk ära soojustada. Lahtisulatuseks telli torufirma koos aurugeneraatoriga või laenuta see. Pärast jäta soe vesi nirisema või peske end sagedamini. Odavaid Kärcheri asjandusi peaks ka olema, kuid vaja voolikut pikendada.

HÄSTI KIRJUTAD!!! (asi hakkab keeruliseks minema, räägume sagel üksteisest mööda...)
Firma on täitsa korralik, ja töötasin ise ka kaasa, kõik tehtud parimate teadmiste juures.
Lahti sulatamine juba konsulteeritud SeptikuAbiga (spetsid Pärnus). Aurogeneraator neil olemas ja suht ebaefektiivne, mainisin eespool, ja minu 25 m kaugusel asuva jääkorgi sulatamisest keeldusid, sest LIIGA KAUGEL! (auruga saab lühikesi distantse max 10 m vahekaevust).
"Peske end sagemini"...vaat see on õige mõte!? Tegelt ema ütles, et ei tohi sagedasti pesta, sest siis eemaldad kasulikud mikroobid! Inimene elab-ju mikroobidega koosluses, nende abil on immuunsüsteem tugevam ja ka aju töötab paremini (teadlased väidavad) USUD seda?
Teadlane!