Re: Lamekatuse kalle ja profiilplekk
Postitatud: 08 Aug 2025, 20:16
Tere. Loen ja mõtisklen endamisi, et miks kogu Eesti on usku et "tootja teab kõik", See on sama kui mõne kolleegi loosung, et "juhe teab kõik". Lohutuseks võib öelda, et ikka ei tea küll. Teadma peaks insenerkond, kes peaks inseneeriat juhtima, mitte müügimehed (pole vahet kas tuntud kaubamärk rinnas või mitte) , kelle ainukene ülesanne on oma nänni müüa.
Võtaks lahti nüüd katuste veepidavuse(kindluse/tiheduse) põhipostulaadid. Veetihedad katusekatted (surveveetaluvusega min 10cm) on: 1) membraankatusekatted 2) 2-valtskatusekatted alates (reeglina 10 kraadist) ; [on erandid kõrgvaltsidega , mis lubab ka 0-kraadi]. Kõik ülejäänud on mitteveetihedad katusekatted. Kui rääkida mitteveetihedatest katusekatetest, siis neid on palju ning nende sadeveetihedus sõltub nüüd ülekatetest ja kaldest. Nt 1-valtskatus on sadeveekindel alates (oli vist 20 kraadist) aga ainult eeldusel, et neisse ei tehtaks läbivaid avasid. Kui tehakse läbivad avad, siis ei ole see katus enam isegi sadeveekindel. Selleks , et vett tuppa ei sajaks on vajalik ehitada siis "õige katus" kas aluskatte näol või aluskatuse näol. See muudab selle pleki katusel lihtsalt dekoratiivseks butafooriks. Sedeveekindluse tagab kile (veetiheduse membraan) . Ehk meil ehitatakse massiliselt kilekatuseid. See on kahjuks inseneeria stagnatsiooni tulemus.
P.S Ei ma ei eksinud terminoloogias: veetihedus ei ole sama mis sadeveekindlus.
P.S-2. Kui plekid liidetakse omavahel teipidega, siis tekitatakse membraankatus, mis koosneb osaliselt membraanist ja osaliselt joonpaisumisega plekist. Tehniliselt võimalik, aga reaalselt inetu ja enamasti tehniliselt küündimatult konstrueeritud.
P.S 3 . Kõik eelnev on kuuri katuse ehitamisel täiesti ebaoluline. Kaalukausil on 2 tilka vett vs kopsaks rahaline väljaminek
Lugupidamisega. Alar Piirfeld
Võtaks lahti nüüd katuste veepidavuse(kindluse/tiheduse) põhipostulaadid. Veetihedad katusekatted (surveveetaluvusega min 10cm) on: 1) membraankatusekatted 2) 2-valtskatusekatted alates (reeglina 10 kraadist) ; [on erandid kõrgvaltsidega , mis lubab ka 0-kraadi]. Kõik ülejäänud on mitteveetihedad katusekatted. Kui rääkida mitteveetihedatest katusekatetest, siis neid on palju ning nende sadeveetihedus sõltub nüüd ülekatetest ja kaldest. Nt 1-valtskatus on sadeveekindel alates (oli vist 20 kraadist) aga ainult eeldusel, et neisse ei tehtaks läbivaid avasid. Kui tehakse läbivad avad, siis ei ole see katus enam isegi sadeveekindel. Selleks , et vett tuppa ei sajaks on vajalik ehitada siis "õige katus" kas aluskatte näol või aluskatuse näol. See muudab selle pleki katusel lihtsalt dekoratiivseks butafooriks. Sedeveekindluse tagab kile (veetiheduse membraan) . Ehk meil ehitatakse massiliselt kilekatuseid. See on kahjuks inseneeria stagnatsiooni tulemus.
P.S Ei ma ei eksinud terminoloogias: veetihedus ei ole sama mis sadeveekindlus.
P.S-2. Kui plekid liidetakse omavahel teipidega, siis tekitatakse membraankatus, mis koosneb osaliselt membraanist ja osaliselt joonpaisumisega plekist. Tehniliselt võimalik, aga reaalselt inetu ja enamasti tehniliselt küündimatult konstrueeritud.
P.S 3 . Kõik eelnev on kuuri katuse ehitamisel täiesti ebaoluline. Kaalukausil on 2 tilka vett vs kopsaks rahaline väljaminek
Lugupidamisega. Alar Piirfeld