Ehitusfoorum

Fjfj kirjutas: 10 Apr 2023, 12:01

rye kirjutas: 17 Mär 2023, 13:08/../ Huvitav on see, et Panasonicu COP väga palju ei langenud kui väljas -15 oli. /../

See pole võimalik, et COP ei lange sellise temperatuuri juures.
Sõltumata väga tootjast, suudetakse kompressoriga tõsta temperatuuri ~27..~28 kraadi. Sellest ka see kasuteguri tüüpiline number: A7W35 (ambient 7 kraadi, water 35 kraadi). See on see kasutegur, mida saadakse puhtalt kompressoriga. Kõik sellest allapoole tuleb elektri otsekütte abil (sest soojuspump ole mingi igiliikur).
Vaata oma pumba tehnilisi andmeid, seal on kõik ilusti näha, kui palju võimsust hakkab otse sisse rohkem minema, kui temperatuur 7 kraadist allapoole kukub (ja COP käib sellega sünkroonis).

Teoreetiliselt võib kompressoriga tõsta temperatuuri kuitahes kõrgele.. no mingil hetkel, kui külmainest saab plasma, siis võib-olla termodünaamika enam ei toimi? Aga tulenevalt termodünaamika teisest seadusest, mida suurem on temperatuuride vahe, seda madalam on COPi ülempiir. Praktikas jääb reaalne COP teoreetilisele maksimaalsele kõvasti alla, kuna kompressori kasutegur pole 100% jne.
Enamusel soojuspumpadel puudub otsekütte võimalus.

Minu teada mitte. Kompressor kardab vedelik olekut - st. kui gaasi asemel on sees vedelik või tahke ollus siis on piltlikult öeldes pilpad järgi. Kolmikpunkt olevat tavaliselt piiriks.
Üks asi on teoreetiline piir kuid hea COP saamiseks on piirangud varemgi. Hea COP nõuab külm superkriitiline temperatuur (kus toimub külmaaine aurustumine) oleks siis alpool minimaalset külmakraadi ja ülemine superkriitiline temperatuur (kus tpoimub gaasi veeldumine) oleks natuke kõrgem kui põhiline sooja tarbimise temperatuur. See viimane on tavaliselt 37 kraadi

Jah, on sooja tarbimise temperatuur, olgu see 37C või midagi sarnast 30...50C.
Asi nii et igal külmaainel on oma kriitiline temperatuur (kriitiline punkt) nt R410A 72 kraadi C ja R32 78,4 C ja R290 96 C . Sellest edasi külmaaine enam ei tööta. (Kui vaadata eelmise postituse linki siis on see nagu mäe tipp joonisel). Aga mida lähemale minna tipule (kriitilisele punktile) seda raskem on külmamasinal töötada.
Ehk nagu inimene mägedes, mida kõrgemale seda raskem hingata. Ja siis on et veetemperatuuril ca 37C juures tuleb sooja lõbusalt, 50C juures ka veel aga edasi küll midagi tuleb kuid pole mõtet punnitada.
R290 peaks lõbusamalt minema vast 60C kanti.
Kuid sisu on umbes suurusjärgus nagu Kalvis ütleb -- madalama temperatuuriga voolava vee hulk suuremaks, radiaatorite pind suuremaks ning energiamüüjatele vähem raha.

No mulle koolis õpetati, et kõik tööprotsessid mis toimuvad kriitilisest punktist kõrgemalt nimetatakse ülekriitiliseks protsessiks ja kõik mis allapoole, alakriitiliseks protsessiks.

Lihtsalt üle kriitilise piiri minnes on külmaine alati gaasilises olekus, mida ei saa sealt soojust eemaldamata enam veeldada.

JohnsonMiller kirjutas: 04 Veebr 2026, 08:21 Tere. Radiaatoritega maja puhul tasub keskenduda eelkõige ...

Kasutades praegusi külmi ilmu tasuks uurida maja tegelikku energiatarvet, mõõtes ööpäevas kuluva kütuse kogust (kaaludes näiteks kasvõi saunakaaluga küttepuude kulu ööpäevas).

Mõõtes maja kõigi radikate peale- ja tagasivoolude temperatuure saab arvutada igast radikast eralduva soojushulga ja ruumide tegelikku energiakulu.

Tõenäoliselt pandi vanematesse majadesse radikaid varuga ja kui nüüdseks on maja lisaks soojustatud, siis tõenäoliselt saab nüüd alandada küttevee temperatuuri et samade radiaatoritega toimiks ka Õ/V soojuspump.

Teades neid numbreid saab kindlasti teha ka paremad valikud seadmete valimiseks, mis tõenäoliselt aitab säästa seadmete soetusmaksumuselt.

ping kirjutas: 04 Veebr 2026, 13:20kaaludes näiteks kasvõi saunakaaluga küttepuude kulu ööpäevas ... Teades neid numbreid saab kindlasti teha ka paremad valikud seadmete valimiseks

Kui on ahjuküte, mida see puude kaalumine annab?

Küülaline kirjutas: 04 Veebr 2026, 17:12

ping kirjutas: 04 Veebr 2026, 13:20kaaludes näiteks kasvõi saunakaaluga küttepuude kulu ööpäevas ... Teades neid numbreid saab kindlasti teha ka paremad valikud seadmete valimiseks

Kui on ahjuküte, mida see puude kaalumine annab?

Puidu kütteväärtus on otseselt seotud kaaluga ja kui puud ei ole märjad, siis on eri puiduliikide kütteväärtused vastavatest tabelitest leitavad.

Kui kolme külma ööpäevaga kulus kütmiseks 30kg puitu, siis on ööpäevane soojusenergiakulu ca 40kWh (40/24h=1,66) ja sellist energiakogust suudab väljastada 2kW koguvõimsusega kütteseade.
(Kasvõi 2kW õliradiaator.)

ping kirjutas: 04 Veebr 2026, 17:25 kolme külma ööpäevaga kulus kütmiseks 30kg puitu ... sellist energiakogust suudab väljastada 2kW ... õliradiaator

Päris nii lihtne see ikka ei ole. Mul on ka põhikütteks ahi ja umbes 10 kg puid kütan praeguste ilmadega ära (2 korda, hommikul ja õhtul) ning maja on soe, aga kui pisike 2 kW radikas keset elutuba praeguse börsihinnaga 24 h oleks sees?

...oleks rahaline kulu kusagil14 eurot (24H)

Küülaline kirjutas: 04 Veebr 2026, 19:41

ping kirjutas: 04 Veebr 2026, 17:25 kolme külma ööpäevaga kulus kütmiseks 30kg puitu ... sellist energiakogust suudab väljastada 2kW ... õliradiaator

Päris nii lihtne see ikka ei ole. ....

Ega reaalainete mõistmine ei peagi vist igaühele jõudumööda olema?

Küülaline kirjutas: 04 Veebr 2026, 19:41

ping kirjutas: 04 Veebr 2026, 17:25 kolme külma ööpäevaga kulus kütmiseks 30kg puitu ... sellist energiakogust suudab väljastada 2kW ... õliradiaator

Päris nii lihtne see ikka ei ole. Mul on ka põhikütteks ahi ja umbes 10 kg puid kütan praeguste ilmadega ära (2 korda, hommikul ja õhtul) ning maja on soe, aga kui pisike 2 kW radikas keset elutuba praeguse börsihinnaga 24 h oleks sees?

Mingit jama ajad, arvuta ise. Kütteväärtus kuival puul ligi 4 kWh/kg. Ahju kasutegur 0,7 kanti. Su jutus on ka segane, kas kütad päevas 10 või 20 kg puid. Kui eeldada, et viimane on õige, saan 56 kWh. Saadud tulemit tuleb veel vähendada külma põlemisõhu pealetuleku võrra, ca 10 %.
2 kW puhur annaks 24 tunniga 48 kWh.
Maja, mis praeguse ilmaga (väljas -15, sees 22) võtab vaid 40- 50 kWh öp-s, on väga hea soojustusega või väike. Tavaliselt eramaja, kus ligi 10 m2 klaasipinda ja ventileeritakse (ka ahju kütmine on seda), on 80- 150 kWh öp-s.

Kui 20 a tagasi meie turul gaasikatlaid pakuti, siis väideti, et eramajale on sobilik 24 kW ja väiksemaid ei müüdudki. Kui ma omale Saksast 3-15 kW moduleeritava kondenskatla kohale tassisin, paika panin ja projekti kirjutasin, vaadati, kui peast põrunut.