Ehitusfoorum

Jah esimesest postitusest võis tõesti jääda mulje, et tegemist on veekogu kaldaga, kuid kuur on siiski maja hoovis.
Maja plaadi paksus on 20 cm ja kuuri jaoks oleks 10 cm küll ja veel. Kogenud ehitaja arvas oma kõhutunde järgi, et pane 5mm võrk sisse, ma ikka paneks 6mm ja serva panen 8mm armatuurlatte ka.
Musta pinnase koorin niikuinii ja 30 cm kruusa ongi selle kooritud mulla asemele, et kõrgus õige tuleks.
+10 cm peno ja +10 cm betoon ka annab kõrgust. 10 cm plaati teeb 6 kanti betooni. Kes teab palju pumbaga betooniauto peale võtab? Vbl peab isegi õhema tegema, et ühe autoga veetud saaks.

@ ping

Kõiki vajumeid on võimalik arvutada
See ei ole suurem asi probleem

Kogenud ehitaja arvas oma kõhutunde järgi...

Aga milleks siis kogu see teema...
Kui ikka kogenud ja kõht ka korras siis nii teegi...

Ikka selleks, et loodan ka siit teemast kogenud ehitajate arvamusi koguda.
Sellest teemast on mulle palju abi olnud, aitähh kõigile.
Ja lisaks loodan, et ehk ka tulevikus mõni teine kaasfoorumlane saab siit postitusest mõne idee kui tal miskit sarnast käsil peaks olema.

rye kirjutas: ↑23 Veebr 2023, 14:20 Jah esimesest postitusest võis tõesti jääda mulje, et tegemist on veekogu kaldaga, kuid kuur on siiski maja hoovis. ...

Kui oma maja hoovis, siis tee kohe 2m pikem, sest kui järgmise paadi ostad, siis ei pruugi see (tiisel pikalt ees ja mootor pikalt taga) kuuri enam ära mahtuda, nii et selle ümber vabalt liikuda saaks.
Nagunii on seal hiljem vaja ka muud värki hoiustada.
Ja ukse kõrgus peaks olema selline, et kattega paat otse sisse mahuks sõitma, et hiljem ei peaks tekiehitusi hakkama enne käru sissesõitmist mahakruvima.

Ikka selleks, et loodan ka siit teemast kogenud ehitajate arvamusi koguda...

Mille alusel "nopid" välja mis on õige / vale?

Talupoja mõistuse või siis kõhutunde järgi. Nii nagu igast teisest foorumist või postutusest.

Nt allolev skeem
Toed on horisontaalsuunas fikseeritud
Kas pennis on surve või tõmme?

Ega sa teemaga ei eksinud?
Kõhutunde järgi pakuks, et surve
Kui punase toed libiseks, siis tõmme?

Teemaga ei eksinud...
Lihtsalt tahaks teada mida erinevad "kõhutunded" näitavad

xxx111 kirjutas: ↑23 Veebr 2023, 13:29 Kontrollimatu pragunemine plaadis...
Seejuures pole üldse oluline kas me räägime paadikuurist või pilvelõhkujast

no kuule, see on juba pedantsus.
Miks see oluline ei ole? See just ongi oluline, et paadikuuri võid ka nii ehitada, et iga nurga all on kivi, pilvelõhkujal peaks siiski kõik kontrolli all olema.

Hiid kirjutas: ↑23 Veebr 2023, 16:54

xxx111 kirjutas: ↑23 Veebr 2023, 13:29 Kontrollimatu pragunemine plaadis...
Seejuures pole üldse oluline kas me räägime paadikuurist või pilvelõhkujast

no kuule, see on juba pedantsus.
Miks see oluline ei ole? See just ongi oluline, et paadikuuri võid ka nii ehitada, et iga nurga all on kivi, pilvelõhkujal peaks siiski kõik kontrolli all olema.

Pedantsus ainult siis kui paadikuuris aktsepteerida põranda kontrollimatut pragunemist...
Ja sealjuures mulle täiesti arusaamatu milleks seda aktsepteerida
Ja seepärast viitasin ka sellele, et igati mõistlik kiviparkett
PÕHIMÕTTELIST vahet mina kuuril ja pilvelõhkujal ei näe

Võrdluseks võin teemaalgatajale tuua, et mul on samades mõõtudes töökoja põrandaplaat 100mm paksune. Ilma igasuguse soojustuseta. Betooni sees on 150mm silmaga 8mm paksune armatuurvõrk. Ja siiani kannab. Pole pragusid ega ka tõuse-vajumisi. Sul on plaanis kaks korda paksemasse plaati panna 5-6mm diameetriga armaatuur ja kasutades varahommikul puhtalt oma kõhutunnet väidan mina, et sellest rauakogusest jääb väheks ning betoonplaat on mõttetult paks. Plaat võiks rahulikult olla poole kergem ja see vähendaks oluliselt ka tõenäosust, et see hakkab mõnest nurgast maasse vajuma. Siin peaks abivalmis spetsialiste küllalt liikuma, kes aitavad sind ka arvutamistega, mitte ei kasuta väitlemisel oma kõhutunnet. Eespool on ping veidike põhjalikumalt lahti seletanud ka sellise plaadi kaaluvahe. Hinnavahe oleks samuti siis ümmarguselt 1000€ peno peale pluss ümmarguselt 1000€ (minu arusaamist mööda)asjatu betoonikoguse peale. Ise kulutasin plaadi valamisel materjali peale paar aastat tagasi ümmarguselt 1200€ Seega kui teha 10cm paksem soojustatud perimeetriga plaat maksaks see tänapäeval sul ju umbkaudu 3000+€ Hinnavahe on kolm korda. Kuid kui hoone on seest kütteta siis väljastpoolt külmab maapind läbi ning seestpoolt külmub läbi ka põrandaplaat ja olenemata sellest kas perimeeter on soojustatud või ei ole, külmub ju läbi ka pinnas plaadi all. Kui hoones on sees küte siis soojendad pidevalt oma põrandaplaati ning see ei saa ju läbi külmuda. Mul on põrandal pidevalt seismas veeämber mis pole veel kordagi jääkirmet peale võtnud. Mis sellest, et hommikuti on hoones olev termomeeter nulli või isegi miinuskraade näitanud. Terve eelmise talve oli hoone kütmata.
Samas on minul pinnas hoone all kuiv ja väga hea kandvusega. Seega pole mul hirmu, et hoone külma käes kuhugile vajuks või mõni nurk tõuseks.

Samuti sai tavaline kütmata kuur/garaaz ehitatud. Kuur asboturdest postidele, postipuuriga puurisin. ja postide peal puitkarkass.
Põrandaks eemaldasin mulla, asemele kruus, sellele puhas 10 cm betoonplaat. Pole miski kuhugi liikunud.
Tegelikult julgeks plaatvundamendi säästu varianti teha - samuti muld minema siis täide asemele, puhas betoonplaat vähese sarrusega ja plaadile paneks tõsteks 30 cm jagu fiborea või siis vahedega fiboplokid) (võiks otse betoonplaadile müürlati panna aga peaasi, et vihma ei pritsiks vastu. seepärast teeksin igal juhul puitkarkassile tõste.

Olen mõnele kuurile teinud postvundamendi. 200mm läbimõõduga augud maasse pinnasepuuriga vähemalt 1.2-1.3m sügavusele. Posti pealmine ots 100mm planeeritavast maapinnast all pool. Sinna peale 200mm lai ja 400mm kõrge soklitala monoliitbetoonist ja edasi puitkarkass. Soklitala nimelt nii kõrge, et pärast puitvooder oleks 300mm maapinnast kõrgemal. "Toa" põranda tõstaks kindlasti vähemalt 100mm kõrgemaks kui ümbritsev maapind hoone ümber. Tuppa tänavakivi või betoonplaat ja olekski korras. Kui on väga külmakerkeline koht, siis olen soklitala alla näinud ette 100mm EPSi või vähemalt 200mm killustiku.

rst kirjutas: ↑24 Veebr 2023, 09:26 Olen mõnele kuurile teinud postvundamendi. 200mm läbimõõduga augud maasse pinnasepuuriga vähemalt 1.2-1.3m sügavusele. Posti pealmine ots 100mm planeeritavast maapinnast all pool. Sinna peale 200mm lai ja 400mm kõrge soklitala monoliitbetoonist ja edasi puitkarkass. Soklitala nimelt nii kõrge, et pärast puitvooder oleks 300mm maapinnast kõrgemal. "Toa" põranda tõstaks kindlasti vähemalt 100mm kõrgemaks kui ümbritsev maapind hoone ümber. Tuppa tänavakivi või betoonplaat ja olekski korras. Kui on väga külmakerkeline koht, siis olen soklitala alla näinud ette 100mm EPSi või vähemalt 200mm killustiku.

Ma kahtleks soklitala külmakerke kindluses.

T25 kirjutas: ↑24 Veebr 2023, 11:02

rst kirjutas: ↑24 Veebr 2023, 09:26 Olen mõnele kuurile teinud postvundamendi. 200mm läbimõõduga augud maasse pinnasepuuriga vähemalt 1.2-1.3m sügavusele. Posti pealmine ots 100mm planeeritavast maapinnast all pool. Sinna peale 200mm lai ja 400mm kõrge soklitala monoliitbetoonist ja edasi puitkarkass. Soklitala nimelt nii kõrge, et pärast puitvooder oleks 300mm maapinnast kõrgemal. "Toa" põranda tõstaks kindlasti vähemalt 100mm kõrgemaks kui ümbritsev maapind hoone ümber. Tuppa tänavakivi või betoonplaat ja olekski korras. Kui on väga külmakerkeline koht, siis olen soklitala alla näinud ette 100mm EPSi või vähemalt 200mm killustiku.

Ma kahtleks soklitala külmakerke kindluses.

Soklitala / Soklipaneel / Rostvärk vaiade peal - kõik täiesti tüüpilised lahendused...
Mitte ükski neist ei ulatu allapoole külmumispiiri vaid vastupidi võimalikult vähe (kuid niipalju kui vaja) pinnasesesse...
Külmakergete probleem ei pole probleem - on vastavad lahendused (võimalusi on mitmeid)

xxx111 kirjutas: ↑24 Veebr 2023, 11:22

T25 kirjutas: ↑24 Veebr 2023, 11:02

rst kirjutas: ↑24 Veebr 2023, 09:26 Olen mõnele kuurile teinud postvundamendi. 200mm läbimõõduga augud maasse pinnasepuuriga vähemalt 1.2-1.3m sügavusele. Posti pealmine ots 100mm planeeritavast maapinnast all pool. Sinna peale 200mm lai ja 400mm kõrge soklitala monoliitbetoonist ja edasi puitkarkass. Soklitala nimelt nii kõrge, et pärast puitvooder oleks 300mm maapinnast kõrgemal. "Toa" põranda tõstaks kindlasti vähemalt 100mm kõrgemaks kui ümbritsev maapind hoone ümber. Tuppa tänavakivi või betoonplaat ja olekski korras. Kui on väga külmakerkeline koht, siis olen soklitala alla näinud ette 100mm EPSi või vähemalt 200mm killustiku.

Ma kahtleks soklitala külmakerke kindluses.

Soklitala / Soklipaneel / Rostvärk vaiade peal - kõik täiesti tüüpilised lahendused...
Mitte ükski neist ei ulatu allapoole külmumispiiri vaid vastupidi võimalikult vähe (kuid niipalju kui vaja) pinnasesesse...
Külmakergete probleem ei pole probleem - on vastavad lahendused (võimalusi on mitmeid)

Mida annab 100mm eps soklitala all või 200mm killustikku? Külmumissügavuseks loetakse ca 1,2 m. Kui maapind seal peno või killu alt läbi külmub, siis kergitab soklitala pealt minema. Külm tuleb kõrvalt sisse, mitte otse ülevalt alla.

T25 kirjutas: ↑24 Veebr 2023, 11:55

xxx111 kirjutas: ↑24 Veebr 2023, 11:22

T25 kirjutas: ↑24 Veebr 2023, 11:02

rst kirjutas: ↑24 Veebr 2023, 09:26 Olen mõnele kuurile teinud postvundamendi. 200mm läbimõõduga augud maasse pinnasepuuriga vähemalt 1.2-1.3m sügavusele. Posti pealmine ots 100mm planeeritavast maapinnast all pool. Sinna peale 200mm lai ja 400mm kõrge soklitala monoliitbetoonist ja edasi puitkarkass. Soklitala nimelt nii kõrge, et pärast puitvooder oleks 300mm maapinnast kõrgemal. "Toa" põranda tõstaks kindlasti vähemalt 100mm kõrgemaks kui ümbritsev maapind hoone ümber. Tuppa tänavakivi või betoonplaat ja olekski korras. Kui on väga külmakerkeline koht, siis olen soklitala alla näinud ette 100mm EPSi või vähemalt 200mm killustiku.

Ma kahtleks soklitala külmakerke kindluses.

Soklitala / Soklipaneel / Rostvärk vaiade peal - kõik täiesti tüüpilised lahendused...
Mitte ükski neist ei ulatu allapoole külmumispiiri vaid vastupidi võimalikult vähe (kuid niipalju kui vaja) pinnasesesse...
Külmakergete probleem ei pole probleem - on vastavad lahendused (võimalusi on mitmeid)

Mida annab 100mm eps soklitala all või 200mm killustikku? Külmumissügavuseks loetakse ca 1,2 m. Kui maapind seal peno või killu alt läbi külmub, siis kergitab soklitala pealt minema. Külm tuleb kõrvalt sisse, mitte otse ülevalt alla.

Ma järjest rohkem leian, et Sul oleks mõistlik läbi viia koolitus inseneridele / projekteerijatele sellest kuidas peab asju tegema / mis lahendused on õiged jms...

pikk88 kirjutas: ↑24 Veebr 2023, 09:03 Võrdluseks võin teemaalgatajale tuua, et mul on samades mõõtudes töökoja põrandaplaat 100mm paksune. Ilma igasuguse soojustuseta. ...
... Mul on põrandal pidevalt seismas veeämber mis pole veel kordagi jääkirmet peale võtnud. Mis sellest, et hommikuti on hoones olev termomeeter nulli või isegi miinuskraade näitanud. Terve eelmise talve oli hoone kütmata.
Samas on minul pinnas hoone all kuiv ja väga hea kandvusega. Seega pole mul hirmu, et hoone külma käes kuhugile vajuks või mõni nurk tõuseks.

Arusaadavalt on sellel töökojal tuuletihedad seinad ümber, kui veeämber ei jäätu ära aga siin teemas on jutt hõreda laudisega paadikuurist, mille sees võib temp ka -25C ni langeda.

Kui see paadikuur oleks kasvõi OSB seintega ja tuuletihe (vajadusel suletavate ventavadega), siis oleks olukord erinev ja poleks vaja põranda alla soojustust ning põrandaaluse pinnase külmumise oht oleks tunduvalt väiksem.

ping kirjutas: ↑24 Veebr 2023, 17:48 siin teemas on jutt hõreda laudisega paadikuurist, mille sees võib temp ka -25C ni langeda.

Ja sellisel juhul ei päästa ka ka perimeetri soojustamine ning põrandaplaadi alla lisatav 10cm penoplast maapinda läbi külmumast vaid see oleks ju mõttetu raha maha matmine.

Suured tänud kõigile teema arendanise eest.
pikk88 - plaat tuleb ka ikka 10cm või isegi vähem kui PUMI 6 kanti peale ei vôta, mitte 20.
Ja kuur tuleb kindlasti tuuletihe, lumetihe ja tahaks isegi hiiretihedaks saada.
Ja plaadi alla soojustus just selleks, et maapind läbi ei külmuks, 1000 eur meelerahuks peno eest on ok. Läbivajumist kruusapadja peal ei karda.

Vanasti läks killustik betooni alla, nüüd uued ja andekad kombed.

millal vanasti? See mingi viimase aja hullus, kus maetakse põhjendamatult raha maasse

kunn24 kirjutas: ↑26 Veebr 2023, 02:19 Vanasti läks killustik betooni alla, nüüd uued ja andekad kombed.

Kas paneksid killustkku kruusa asemele või kuidas ise teeksid?