Kas ikka tehakse? Tegelikult ei tehta, vähemalt mitte samas mahus. Teistel "rohelistel" juhtudel ei ole riigil sellist rolli ega riski. Samuti ei ole ühelgi teisel juhul surnud tsooni riski.
Seal on valikus palju erinevaid võimalusi otsinguks.trebla kirjutas: ↑19 Dets 2022, 11:15 ping, see windy.com on lahe link. tänks.
Aga seal on CO mitte CO2 ?? näpukas? SO2 on ilusti välja kirjutatud ??
See must pilv Luganski ja Donetski kohalt näikse triivivat itta. Sõjatulekahjud?
Ja Nigeerias käib tihe käsitööbensiini tootmine .. käepäraste vahenditega....
Huvitav, kas nende naabrid idas ja läänes tegelevad samaga või on see Nigeeria pilv mis hajub kahele poole.. ?
Ikka tehakse...Kas ikka tehakse?
Vesiniku laiem kasutamine elanikkonna poolt avab uued väljavaated ka PV seadmete omanikele, sest siis avaneb võimalus võrku müümise asemel müüa suvel omatoodetud vesinikku teistele kütuseks, nii nagu praegu puid müüakse.trebla kirjutas: ↑19 Dets 2022, 11:15 https://www.pv-magazine.com/2022/12/15/ ... -in-homes/
Inglased valmistuvad maagaasi asendama vesinikuga...
See on siiski pisut vaieldav teema......ehkki toetused on uue tehnoloogia arenguks vajalikud...
No võtaks siis kohe kõige äärmuslikuma näite...See on siiski pisut vaieldav teema...
Sõltub paljuski toetuste suurusest ja lõplikust tulemusest ning alternatiivse variandina toetusi kulutada millekski muuks...
Aga rõhutan, et see pole väide justkui mingit tehnoloogiat ei peaks uurima, otsima võimalusi jms
Siiski "mulle meeldiks" kui asju ajataks ilma toetusteta
Kui see nii on (so arendaja riskib oma rahaga) siis on oluliselt suurem võimalus saada parem / kiirem lõpptulemus
Lihtne loogika - kui asi pole tasuv siis investorid jäävad eemale / kui on tasuv siis on nõus ka investeerima
Toetustega hakkab kaduma motiiv teha kõige "kuluefektiivsemat asja"
Millised teised eraprojektid nõuvad riigilt sama suurt (sajad miljonid... vbl miljardid) summat, mis tuleb pealegi panna vaid ühe projekti alla ja mille põhja minemist ei saa seetõttu hiljem praktiliselt lubada?
Igavesti roheline värk ju, eriti kui on veel mahenisu.kunn24 kirjutas: ↑19 Dets 2022, 20:28 Kasulikum on kütta viljaga, kui pelletitega https://kodu.ohtuleht.ee/1076257/viljag ... itsa-saama
Kui Sa tead palju see riigilt nõuab (nt suhtes "roheliste asjadega) ning sh arvestades lõpphinda siis ole hea - palun pöördu vastavate ametkondade poole (sh ka Fermi poole) - muidu teevad kõik ju täiesti tühja tööd...
Kas rahva rahaga, 100 miljonit(?) riskimine riigi(EE) poolt oli õigustatud? Mina, sina ja kõik, kes maksid kasutatud elektrienergia eest peaksid nagu olema aktsionärid Utah-i projektis. Kas meil on selle projekti tulemusena odavam elekter? Vist nagu ei ole. Kas keegi maksab tagasi Liive ambitsioonid? Tutkit! Mis ajast juba süstitakse meile süütunnet kliimasoojenemise põhjustamisel? Kas 15 aastat tagasi ei olnudki suundumust "rohelise"energia poole, et EV ronis ameerikamaale "odava ja lausa tumerohelise" fossiilse ja taastumatu põlevkivi järele? Selle Utah-i käiguga pani minu silmis EV ennast omaaegsete kolonistide või tänapäeva suurfirmade tasemele, kes kolisid oma tootmise odavama omakulu nimel arengumaadesse.
Seda ju minagi, et tegeleks asjaga, millel on tulevikku, mida on vaja, mis on meile jõukohane ja mida meil on. Nt tuul, salvestusvõimsused, hea võrk ja välisühendused. Oleks 10-15a tagasi pihta hakatud, aga me pumpasime raha põlevkivisse, kuigi juba tollal oli teada, et sellel pole tulevikku. Huvitav kui palju rohelist (tuult-päikest koos salvestusega) oleks nende rahade eest saanud? Nüüd on sama jama tuumaprojektiga, mis pole küll surnud tehnoloogia, aga võib meid teistpidi tupikusse ajada, kuna võib olla lihtsalt liiga suur suutäis. Teisalt pole asi kõige hullem, sest trebla pakutud fusion reaktorit pole Fermi veel plaani võtnud.
Kisel - Einari Kisel, energeetikaekspertKokkuvõttes puudub kindlus, et näiteks akupargi ehitamiseks kulutatud raha saab tagasi teenida.
"Seda referentsi justkui ei ole, mille alusel saaks investeerimisotsuseid teha ja pankadest laenu küsida," märkis Kisel, lisades, et seda muret saaks lahenda ka, kui riik garanteeriks salvestusvõimsuste rajajatele minimaalse kasumi läbi võrguteenuse või riigieelarve.
Lisame viite artiklile:xxx111 kirjutas: ↑20 Dets 2022, 08:03 Salvestuse kohta ERR:
Kisel - Einari Kisel, energeetikaekspertKokkuvõttes puudub kindlus, et näiteks akupargi ehitamiseks kulutatud raha saab tagasi teenida.
"Seda referentsi justkui ei ole, mille alusel saaks investeerimisotsuseid teha ja pankadest laenu küsida," märkis Kisel, lisades, et seda muret saaks lahenda ka, kui riik garanteeriks salvestusvõimsuste rajajatele minimaalse kasumi läbi võrguteenuse või riigieelarve.
Paluks konkreetselt nimetada, et mis seadmeid antud kontekstis loetakse "väikseks objektiks", mis hajutaks riske?