Ehitusfoorum

Kadi23 kirjutas: ↑11 Okt 2022, 14:48 Jattes korvale koik huvitavad arutelud, mis siis on koige soodsam kutteliik eramajale oktoobris 2022?

Kui Oktoobris veel ei ole, aga Veebruaris kui gaas lõppeb, võib juba olla isiklik lokaalne küte ja kütuse saab hankida pakendikonteinerist:

viewtopic.php?t=69829

Kadi23 kirjutas: ↑11 Okt 2022, 14:48 Jattes korvale koik huvitavad arutelud, mis siis on koige soodsam kutteliik eramajale oktoobris 2022?

Kõik sõltub inimese lisavõimalustest!
Puuhalud on väga soodne kui inimesel on ise või tuttav kellelt saab soodsalt puuhalge. Väidetakse, et küttekontoritega pikaajalised kliendid said või saavad ikka soodsamalt kui ajakirjanduses välja hõigatud kirve hinnad.
Kiirlahendusena saab kaminasüdamik + soemüür või vesiküttega kaminasüdamik või raudpliit veesärgiga (hind alates 700€) + radikad piisavalt kiirelt ja odavalt teha süsteem valmis. Eriti soodne on see kui on varasem vesiküte olemas. Sel variandil ei ole vaja karta kandevõime pärast! Ainsana tuleb lahendada korsten!
Peaaegu sama aga oluliselt kallima investeeringuga on pelletiküte. Pelletiküte on palju mugavam.

Järgmine soodsam on õhk-õhk soojuspump (või muud liiki aga oluliselt kallim).

(ülejäänud variandid on eksootilised ja pole mõtet risustada)

Kadi23 kirjutas: ↑11 Okt 2022, 14:48 Jattes korvale koik huvitavad arutelud, mis siis on koige soodsam kutteliik eramajale oktoobris 2022?

oktoobri kulusid saame võrrelda novembris

jah.. umbes 6 novembriks on kõigil ehk arved käes ja siis saame teada.
Seni tegelege oma puuhalgude lugemise ja tükihinna rehkendamisega, kel veel pole tehtud...

Septembris veel oli suhteliselt soodne kütta Õ/Õ soojapumbaga ja ise toota elektrit.
Kusjuures kasutegurit ei iseloomusta mitte absoluutnumbrid vaid energia liikumist iseloomustavad suhtarvud.
Rahaliselt oleks jäänud plussi isegi siis, kui oleks septembris kütnud 20eur maksva 2kW puhuriga.

ping kirjutas: ↑12 Okt 2022, 11:06 Septembris veel oli suhteliselt soodne kütta Õ/Õ soojapumbaga ja ise toota elektrit.
Kusjuures kasutegurit ei iseloomusta mitte absoluutnumbrid vaid energia liikumist iseloomustavad suhtarvud.
SEPT_22-.png
Rahaliselt oleks jäänud plussi isegi siis, kui oleks septembris kütnud 20eur maksva 2kW puhuriga.

Teemast mööda aga kas muidu tarbimine 170 kw/h kuus?(kogu elekter)

kaimagk kirjutas: ↑12 Okt 2022, 18:18 Teemast mööda aga kas muidu tarbimine 170 kw/h kuus?(kogu elekter)

Kui võrguettevõtte mõõteseade ei valeta, siis küll.
Küttekoldeid pole ja paneelid on ainult maja peal.
Õ/Õ seade tarbis Septembris 30kWh.

Millega sooja vett tehakse?

Kui suur oli omatarve (muunduri toodang -müük võrku) ?

võhik kirjutas: ↑13 Okt 2022, 10:06 Millega sooja vett tehakse?

Kui suur oli omatarve (muunduri toodang -müük võrku) ?

Kas arvad, et sooja vett tehakse lõkke peal?
Kuna omatarbe teadmine ei oma minu jaoks juba aastaid, antud juhul praktilist tähtsust, siis seda ei mõõda ja ei tea.
Omatarbe teadmisel on roll seadistamise esimestel aastatel aga hiljem kui asjad on paigas ei oma selle "indikatiivse numbri" teadmine enam tähtsust.

ping kirjutas: ↑12 Okt 2022, 11:06 Septembris veel oli suhteliselt soodne kütta Õ/Õ soojapumbaga ja ise toota elektrit.
Kusjuures kasutegurit ei iseloomusta mitte absoluutnumbrid vaid energia liikumist iseloomustavad suhtarvud.
SEPT_22-.png
Rahaliselt oleks jäänud plussi isegi siis, kui oleks septembris kütnud 20eur maksva 2kW puhuriga.

Keskmine müügihind on ühikul väga hea

energiakandjate lähiaja börsihinna ennustused Euroopas:


kivisüsi - 244.8 USD/t - (6-9 kWh/kg ?) - 2.7-4.1 senti/kWh ?
nafta - 90 USD/b - (10 kWh/liiter ? ) - 5,7 senti/kWh ?
gaas - 138 €/MWh - 13,8 senti/kWh
elekter - 335 €/MWh - 33,5 senti /kWh

Mida mugavam automatiseerida, seda kallim....

trebla kirjutas: ↑20 Okt 2022, 20:24 energiakandjate lähiaja börsihinna ennustused Euroopas:


kivisüsi - 244.8 USD/t - (6-9 kWh/kg ?) - 2.7-4.1 senti/kWh ?
nafta - 90 USD/b - (10 kWh/liiter ? ) - 5,7 senti/kWh ?
gaas - 138 €/MWh - 13,8 senti/kWh
elekter - 335 €/MWh - 33,5 senti /kWh

Mida mugavam automatiseerida, seda kallim....

Huvi pärast võiks allikale ka viidata.

Miski pole püsiv siin maailmas. Kui selle pakkumise järgi hakata gaasist elektrit ajama võib päris rikkaks saada.
Näiteks võiks Euroopa keskmine elanik türklane olla, miks mitte?

Selle hindade alusel tasuks söega kütta. Vanemad inimesed teadsid rääkida ajast kui pliiti põlevkiviga köeti - siibrile tuli auk sisse puurida, sest põlevkivi suitsugaas on mürgine.

Kalvis kirjutas: ↑22 Okt 2022, 07:11 Selle hindade alusel tasuks söega kütta. Vanemad inimesed teadsid rääkida ajast kui pliiti põlevkiviga köeti - siibrile tuli auk sisse puurida, sest põlevkivi suitsugaas on mürgine.

Põlevkivi karjääri kõrval elav vanapapi küttis oma sauna nii, et kütus toodi vastavalt vajadusele ämbriga jooksvalt "nurgatagant". Keris oli soome tüüpi rauast ja ei juhtunud minu mäletamist mööda sellega midagi.

Söe ja koksiga olen isegi eramaja kütnud, enam ei tahaks.

Odavaim küttesüsteem tundub hetkel olema päiksepaneelid ja soojuspump.

Kuna minu "kütteperiood" algas septembris, siis arvutasin viimase kahe kuu küttekulu.
Ei hakka siin juuksekarva lõhki ajama ja seepärast on arvestatud kogu elamise elektrikulu liitumispunkti arvesti järgi.

Meetodiga: ühes kuus müüdud elektri koguhind, miinus ostetud elektri hind koos lisamaksudega (eur) jagatud sellel kuul võrgust tarbitud elektri kogusega (kWh).

Septembris maksis võrgust ostetud elekter minule -105senti/kWh ja
Oktoobris maksis -4senti/kWh, sest Oktoobris oli vähem päikest.

Jah, ongi energiahind miinusmärgiga, sest müüsin rahaliselt rohkem, kui võrgust tarbitu maksis.

Kuidas see kohe kindlasti odavaim on kui nii soojuspumba kui paneelide eest köhid päris palju tuhandeid välja?

Ac457765 kirjutas: ↑05 Nov 2022, 00:33 Kuidas see kohe kindlasti odavaim on kui nii soojuspumba kui paneelide eest köhid päris palju tuhandeid välja?

Aga pane ka teiste süsteemide soetusmaksumused võrdluseks siis välja, kui leiad et see peaks võrdluses olema.
Näiteks kas ahikütte saab alla tuhande: ahju vundament + ahi + korsten + läbiviik katusest + puukuur + korstnapühkija jne.

Proovime siis nii, et panen esimeses postituses toodud puhtale energia hinnale kütteliikide kaupa lisaks veel süsteemi hinnast tuleneva kWh hinna.
Süsteemi hinnaks on arvestatud:
puit ja pellet 9000.-, diisel ja gaas 6000, börsi keskmise elektriga küttes 1000.-, börsi miinimumiga küttes 1500.-; maapump 10 000 ja ÕV pump 5000.-.
Jagatuna hinnangulise aastase küttekuluga 15 MWh 10 aasta jooksul, teeb see süsteemi hinnaks kWh kohta esimeses tulbas oleva numbri ja kogu kütte hinnaks teises tulbas oleva numbri:
puit - 6 - 11,4
pellet - 6 - 16,6
diisel - 4 - 21,5
gaas - 4 - 24
elekter keskmise hinnaga - 1 - 19,7
elekter miinimumhinnaga - 1 - 7,7
maapump - 7 - 11,4
ÕV pump - 3 - 9,7

gaasi hind on vist kuua ajaga alla tulnud (ei viitsi kontrollida) aga teised kütused ei ole vist palju muutunud. Elektri puhul on viimase kuu numbrid täpsed.

Algandmetes on sul elektrikütte süsteemide hindade erinevus 50% (1000; 1500) aga “tabelisse” see erinevus ei ole jōudnud.

aero kirjutas: ↑05 Nov 2022, 10:50 Algandmetes on sul elektrikütte süsteemide hindade erinevus 50% (1000; 1500) aga “tabelisse” see erinevus ei ole jōudnud.

ümardub välja kui pilli lõhki ajada, siis oleks 0,67 ja 1,00

valaskalakene kirjutas: ↑05 Nov 2022, 08:18 Proovime siis nii, et panen esimeses postituses toodud puhtale energia hinnale kütteliikide kaupa lisaks veel süsteemi hinnast tuleneva kWh hinna.
Süsteemi hinnaks on arvestatud:
puit ja pellet 9000.-, diisel ja gaas 6000, börsi keskmise elektriga küttes 1000.-, börsi miinimumiga küttes 1500.-; maapump 10 000 ja ÕV pump 5000.-.
Jagatuna hinnangulise aastase küttekuluga 15 MWh 10 aasta jooksul, teeb see süsteemi hinnaks kWh kohta esimeses tulbas oleva numbri ja kogu kütte hinnaks teises tulbas oleva numbri:
puit - 6 - 11,4
pellet - 6 - 16,6
diisel - 4 - 21,5
gaas - 4 - 24
elekter keskmise hinnaga - 1 - 19,7
elekter miinimumhinnaga - 1 - 7,7
maapump - 7 - 11,4
ÕV pump - 3 - 9,7

gaasi hind on vist kuua ajaga alla tulnud (ei viitsi kontrollida) aga teised kütused ei ole vist palju muutunud. Elektri puhul on viimase kuu numbrid täpsed.

See on petlik, sest siin on arvestatud ainult "kütteseadme hinda" jättes välja "lisanduvad kulud küttesüsteemi valikul".

Näiteks, kui ehitada 10m2 katlaruum hoonesse ja hoone põrandapinna ruutmeetri ehitushind on 1500eur, siis ainuüksi selle katlaruumi ehitusmaksumus on ju 15 000eur.

Ka küttematerjalide hoiustamiseks vajalik puukuur maksab raha ning tiheasustusega piirkonnas nõuab selle ehitamine vajaliku bürokraatia läbimist.
JNE.

Kui postituse autor veel paar sammu edasi astub ja teemale analüütilisemalt läheneb, siis ta koostab optimeerimisülesande arvestades konkreetse ehitatava eramu ja selle küttesüsteemi maksumusi, eluiga ...jms. Tulemus saadakse konkreetse hoone kohta ja lähtuvalt tellija valikutest nagu nt J.Võik magistritöös. Konkreetsel juhul nt on tellija välistanud hetkel kasutatava kivisöe katla. Maasoojuspumpa on võrreldud õhk-vesi pumbaga ja jõutud järeldusele, et: "...valitakse uueks küttesüsteemiks antud objektil maasoojuspump– alginvesteeringu suurem maksumus tasub ennast eluea pikkusega. "

Lihtsam variant on võtta hoone aastane soojusvajadus X ja etteantud periood Y (nt kõige pikema võrdlusse valitud küttesüsteemi eluiga ...20a vms) ning teha sarnaselt nagu joonistel 1 ja 2. Need on küll aegunud (pärinevad 2011 ja 2020), aga algallikate alusel (Joonis 1 ja Joonis 2) on võimalik vähese vaevaga neid uuendada. Lisaks võiks päikesepaneelid võrdlusesse lisada.

....Lihtsam variant on võtta hoone aastane soojusvajadus X ja etteantud periood Y (nt kõige pikema võrdlusse valitud küttesüsteemi eluiga ...20a vms)

Mul on elektriküttesüsteem juba 22 aastat kasutuses ja peale boileri ei kavatse ühtegi muud osa niipea välja vahetama hakata...
Elektritootmissüsteemis, räägitakse, tulevat muundur 10 aasta pärast vast ära vahetada, paneelid pigem 30 aastat.. räägitakse ka 50 aastast...

Viidatud uurimistöös on öeldud, et :

Rusikareegel ütleb, et 1 m2 eramu köetavat pinda vajab 3 m torustikku ning 3,6 m2 vaba maapinda.

200 m² elamu vajab siis 720 m² krundipinda...
Äsja oli maa ümberhindamine...

Selles magistritöös vaadeldud maja 4 ha krundi uus maksustamishind on 22 000 kandis, maaküttekontuuri aluse 700 m² hinnaks tuleb 210 euri.
Nõmmel maksab 1100 m² krunt 169 000 , seega sarnase maaküttekontuuri hinda peame sisse arvestama rohkem kui 107 000 euri
Tüüpilises Tallinnalähedases uusarenduses on 2000 m² uus hind 100 000, maaküttekontuuri hinnalisa seega vähemalt 30 000 €

Coolhouse - kas soojuspuurkaevude nõudlus juba kasvab ?
Horisontaalkontuuri saavad enesele lubada vaid maainimesed...?

ping - kuna sooja vett teed elektriga, siis peaksid elektrihinnale tegema aastakeskmise arvestuse...

trebla kirjutas: ↑05 Nov 2022, 16:54...Mul on elektriküttesüsteem juba 22 aastat kasutuses ja peale boileri ei kavatse ühtegi muud osa niipea välja vahetama hakata...

Huvitav oleks teada mis tasuvusajaks tuleb kui peaksid mõnele teisele variandile üle minema, ei ole rehkendanud?

Äsja oli maa ümberhindamine... Nõmmel maksab 1100 m² krunt 169 000 , seega sarnase maaküttekontuuri hinda peame sisse arvestama rohkem kui 107 000 euri ...

Peab olema hea fantaasia, et küttesüsteemi tasuvusarvestus maa maksustamise hinnaga siduda. Asjakohane on see juhul, kui maad on vaja juurde osta ainult maakütte rajamiseks. Enamasti tahetakse suure aiaga krunti muudel põhjustel. Kui olemasolevad või ostetavad Nõmme, Laagri, Viimsi ... jne krundid ei pea maakütte rajamiseks maad juurde ostma, siis ei ole vaja ka maa hinda arvesse võtta. Kui peab maad juurde ostma, siis kajastub see alginvesteeringus ja pigem tuleks rääkida piirkonna keskmisest turuhinnast, mitte maa maksustamise hinnast.

Ega siis maaküttega krunt ei ole pärast sama hea mis ilma maakütteta, kevadeks maha jahutatud, õunapuud korralikult õunu ei anna...

val kirjutas: ↑06 Nov 2022, 11:12

Äsja oli maa ümberhindamine... Nõmmel maksab 1100 m² krunt 169 000 , seega sarnase maaküttekontuuri hinda peame sisse arvestama rohkem kui 107 000 euri ...

Peab olema hea fantaasia, et küttesüsteemi tasuvusarvestus maa maksustamise hinnaga siduda. Asjakohane on see juhul, kui maad on vaja juurde osta ainult maakütte rajamiseks. Enamasti tahetakse suure aiaga krunti muudel põhjustel. Kui olemasolevad või ostetavad Nõmme, Laagri, Viimsi ... jne krundid ei pea maakütte rajamiseks maad juurde ostma, siis ei ole vaja ka maa hinda arvesse võtta. Kui peab maad juurde ostma, siis kajastub see alginvesteeringus ja pigem tuleks rääkida piirkonna keskmisest turuhinnast, mitte maa maksustamise hinnast.

Maa maakontuuri jaoks on täpselt samasugune resurss, nagu liitumistasu elektriküttele või metsamaa olemasolu puukütte jaoks.
Kui muidu saaks maja mahutada 400m2 krundile siis maakütte puhul peab ostma ära naaberkrundi ja see on kulu.
Kui maaküttekontuuri jaoks vajalik maapind on krundi piires juba olemas, siis tähendab see kulu on varem tehtud aga see kulu on ikkagi olemas.

Maaküttetoru on nii õhukese seinaga, et ettenägelik peremees oma torude peale puid küll istutada ei saa.

Hoone tehnosüsteemi planeerimisel peab ikka kõik kulud arvesse võtma ja niimoodi millegi meelevaldne väljajätmine on kellegi petmine.