Kui suur on plaatija tööriistade kulu

[Manowar]

Sisuliselt võib ka auto(transpordivahendi) plaatija kuludesse kanda, sest kogu selle varustuse vedamiseks pole muud võimalust, isiklikult ostsin suuremõõtmelise kaubiku, mis on suhteliselt kõva kuluartikkel nii ostmisel, kui ka edaspidisel amortisatsioonil ja ei suuda tõesti välja arvutada, kui palju see buss on mulle raha teeninud, samuti ei suuda ma eraldi välja arvutada, kui palju on pahtlilabidas ja segumikser mulle sisse toonud eraldi ja palju mu töötunked mulle on teeninud ja kossid, mis ka juba üsna kulunud! Ma võin teada palju on nende vahendite soetamise ja hooldamise kulu, aga mida ma selle teadmisega peale hakkan, kas jätan järgmine kord põlvekaitsmed ostmata, kuna tundus, et need ei olnud rahaliselt eriti mõttekas kulutus.
Hakkab sulle kohale jõudma, 2x2, et ei saa kõiki asju arvutada 2x2 ja 2+2.
Iga kord, kui ma su postitust näen, suudan sealt välja lugeda tänitamist(teed mingeid vahekokkuvõtteid, endale aru andmata, et keegi ei viitsi sulle seda kandikul ette kanda) ja arvutivenna eluvõõrast teooriat.
Ela oma 00011110011 maailmas ja ära topi oma nina sinna, millest sa suurt midagi ei tea.
Minul on oma arvamus sinust ja see on

[euromaaler jr]

Nädal möödas, jälle tulemus null.
Murmet,
Pakutakse vahetada olemasolev auto teise vastu, mis on küll muidu täpselt analoogne praegusele aga võtab keskmiselt 5l sajale. Lisaks küsitakse selle eest lisaks 200 krooni kuus. Kas vahetaksid? Mille alusel otsustaksid, kui olemasoleva auto kütusekulu ei tea? Täpselt sama on ka tööriistadega. Me ei ela enam "õndsal" nõukogude ajal, kus ehitada tuli sellega, mis kätte said. Nii poes kui ka laenutuses on riistu pea igale maitsele. Sellises olukorras on vaja teha tarku valikuid. Üks kindel abimees siin on kuluarvestus. Kui tegemist tüüpilise "Kolm tankisti ja koer OÜ" ettevõttega, siis ei pea selleks sugugi eraldi inimest palkama. Pane lihtsalt riistu ostes kõik numbrid tabelisse kirja (koos ostuajaga), teise tulpa kirjuta järjest tehtud tööde maht. Kui riist läbi saab, saad teada ka, palju oli selle riista kulu tööühikule. Väikse ettevõtte jaoks piisab excelist (või vabavaraliselt alternatiivist) ja võibolla tunnike tööd kuus.
Minule näiteks ei jõua kuidagi pärale, kuidas saab äri teha, omamata ülevaadet kuludest. Mõni ime, et igasugused ehitajad praegu hädas on ja pankrotistuvad.

Ma valgustan, et kôik ettevôtjad ei tee "äri" kasumi poolest. Ehitajad pole teistest ettevôtjatest erinevad.
Kohati oleme lausa rumalad & naiivsed
Edu proge nikerdamisel, loodame, et see teeb paljudel inim elu lihtsamaks.

WARNING
I´am Not Who You Think I Am
For That Matter
I´am Not Who I Think I Am Either!

[sashaobrok]

Jah, aint et alati ei pea ju ettevõtja olema. Soovitaks sel juhul kindlasti asuda hoopis töövõtja positsiooni ja lõpetada hädakisa, et näe mul autoliising on juba 3 tonni kuus....

[2korda2]

Manovar,
oma järjekordse postitusega ainult kinnitad, et ei saa aru, milleks kuluarvestus on. Seesama suuremõõtmeline kaubik - äkki oleks asja ära ajanud ka universaalkerega pereauto (generaatorit ja veepaaki muidugi peale ei pane)? Oleksid saanud kasutada masinat ka muuks, kui riistade vedamiseks. Selleks ongi kuluarvestus, et näha, kuhu raha läheb ja leida sobivaid alternatiive.
Äärmiselt kurb, kui üleskutse mõistlikule äritegemisele tundub tänitamisena. Ei, ma ei nikerda programmi, et ehitusmeestele siin seda pähe määrida. Vastupidi - ma väidan, et tüüpilisele väiksele ettevõttele/üksiktegijale pole spets proge mõtekas - kasutage tavalist tabelarvutust. Miks ma julgen seda väita: ma olin 8 aastat tegev majandustarkvara loomisel, kus minu loodut kasutasid eesti mõistes suurettevõtted (nii mõneski üle 1000 töötaja). Ma ei tegele sellega enam ja mul puudub igasugune isiklik huvi selliste programmide müümise vastu (kui ehk välja arvata endiste kolleegide tänu, kui mõne potentsiaalse kliendi nendeni juhatan).
Pmst võtab teema ilusti kokku ka sashaobrok: kui ei jaga kuluarvestust, siis hakka töövõtjaks ja ära võta sõna teemal kulude struktuur ja suurus.

[Manowar]

Manovar,
oma järjekordse postitusega ainult kinnitad, et ei saa aru, milleks kuluarvestus on. Seesama suuremõõtmeline kaubik - äkki oleks asja ära ajanud ka universaalkerega pereauto (generaatorit ja veepaaki muidugi peale ei pane)? Oleksid saanud kasutada masinat ka muuks, kui riistade vedamiseks. Selleks ongi kuluarvestus, et näha, kuhu raha läheb ja leida sobivaid alternatiive.
Äärmiselt kurb, kui üleskutse mõistlikule äritegemisele tundub tänitamisena. Ei, ma ei nikerda programmi, et ehitusmeestele siin seda pähe määrida. Vastupidi - ma väidan, et tüüpilisele väiksele ettevõttele/üksiktegijale pole spets proge mõtekas - kasutage tavalist tabelarvutust. Miks ma julgen seda väita: ma olin 8 aastat tegev majandustarkvara loomisel, kus minu loodut kasutasid eesti mõistes suurettevõtted (nii mõneski üle 1000 töötaja). Ma ei tegele sellega enam ja mul puudub igasugune isiklik huvi selliste programmide müümise vastu (kui ehk välja arvata endiste kolleegide tänu, kui mõne potentsiaalse kliendi nendeni juhatan).
Pmst võtab teema ilusti kokku ka sashaobrok: kui ei jaga kuluarvestust, siis hakka töövõtjaks ja ära võta sõna teemal kulude struktuur ja suurus.

Aimasin juba, et sealt tuleb universaali jutt, see käis mõttest läbi küll, aga kui pikemalt ja sügavamalt natuke mõelda, siis on ainuõige otsus kaubik.
Sinu maailm on ikka must ja valge, tead täpselt mida veetakse ja palju veetakse, aga on tulnud ette vedada ka 2 tonniseid koormaid ja suuremad kogused peno, mis siis oleks teinud, maksnud kellelegi transpordi eest või rentinud kerghaagise ja käinud sama koorma järgi 3x, pealegi universaalkerega sõiduauto maksab samapalju, kui kaubik, ainult 1 on mõeldud tõsise töö tegemiseks, seega ka oluliselt vastupidavam ja finantsiliselt palju otstarbekam, kui universaal...pealegi lõbusõituteks on hoopis teised autod.
Praegu kaldub jutt küll plaatija tööriista kulu teemast välja, aga ega seal suurt vahet pole, kõik võib kokku võtta ikka ehituse alla.

[murmet]

Kindlasti oleks kuluarvestuse pidamine vajalik ja otstarbekas alustavale kogemusteta (ehitus)ettevõtjale, kuna nn. igapäevaste töövahendite kohta annaks seesinane arvestuse pidamine mingisugustki aimu. Minu vaatenurgast aga pole selline arvepidamine (loe: tühi töö ja vaimu närimine) poolt pardipeerugi väärt. Tean milliseid relvasid on mõtekas soetada ja milliseid mitte (ka töökinnaste suhtes on valik kindel). Välja selgitamaks, kumb vesilõikaja oleks mul rentaablim soetada, peaksin ostma mõlemad ja siis 10 aastat rehkendustega tegelema ja kui seis jääb viiki, no mida siis? Ei pole mulle antud elada igavesti, et jõuaks kõik maailma asjad järgi katsuda, seega toetun oma kogemustele tööriistade ja materjalide hankimisel ja võtan tabelarvutuste koostamisele kuluva aja asemel hoopiski paar mõdu

[sashaobrok]

.... ja nii nad välja suridki...

[aim179]

Ajas isegi naerma kui kujutasin ette seda mida ma peaks tegema 2korda2 sõnade järgi. Mul ei ole seda aega, et teha mingi tabel ja sinna linnukesi kirja panna.Ja kui ma selle kulu teada saan siis mis ma sellega peale hakkan?Olen asju ostnud alati teades, et asi teeb mu efektiifsemaks ja mul läheb seda vaja nüüd ja ka pärast. Enda peas teen alati rehkenduse ennem ära kui midagi ostma lähen.Reeglina on mul seda vaja, et antud töö ära teha.Suuremad ja kallimad tööristad olen ostnud just siis kui on olnud tegu suuremate pindadega, löödes kokku rendi hinna ja päevade arvu, kui maksan juba rendi eest pool/terve riista hinnast siis on selge, et mul on odavam see endale osta kui selle rahaga renti nuumata.Ja vaja läheb teda edaspidi ka.
Ütleme nii, et kõige suurem kuluartikkel on ehitusel tööriista mitte hoidmine.Eriti suurematel firmadel see probleemiks.Sest see mille eest pole maksnud seda ei hoita ka.
Te olete valesti aru saanud kui arvate, et plaadi ruudu hinna määrab see mis tööriistad mul osetetud on.Hinna määravad ikka sellised asjad: mis plaadiga tegu nii mõõdult kui ka kvaliteedilt,millise ruumiga tegu,palju lõikamist tuleb,palju eeltööd j.n.e. Tööriistad on ikka selleks,et ma saaks seda kõike teha hästi ja kiiresti.Tööriist ostetakse ikka selleks et sellega saab teatuid töid teha suuremas mahus kiiremini. Versus labidamees/kopp.
Eks teame meiegi mis on ökonoomsemalt elamine ja eks anname meiegi oma parima selles suunas eriti nüüd masu ajal.


sashaobroki öeldu kohta võin vaid öelda seda, et kui raha liigub nii kui peab siis ei pea sa kuulma ka sellist juttu, et mul naine ja lapsed tahavad süüa ja auto liising vajab maksmist. Tihti peab ehitaja seda tellijale meelde tuletama, et sina ka ei ela õhust ja armastusest.Usun, et iga endast lugupidav ehitaja ei tule sulle sellise jutuga, et maksa ette või hind selle pärast nii kirves, et elan üle oma võimete. Aga nagu ma aru olen saanud teed sa enamus kõik ise enda maja ehitusel?V-o eksin.Aga mingi vimm sul ehitajate peale on. Ei saa vaid aru mille pärast? Kas ei suuda neile maksta seda mida nad küsivad ja pead ise kõik tegema.Ja küsivad nad palju nagu aru olen saanud. Ja pereelu kannatab selle pärast.Või tõesti mingi kurvem kogemusomal nahal olemas.

[2korda2]

Eks ma annan sulle konkreetsema vastuse ka, kui käin tiiru ehituspoes ära, sest ei taha lahmida ja peast ma neid hindu ei mäleta kuna ei osta vaid plaatimis asju kogu aeg.

See on siitsamast teemast, kuupäevaks 12.09. Kahjuks pole sellele tegusid järgnenud (ilmselt on endiselt liiga vähe aega, samas mitte piisavalt vähe, et ei võiks siia järjekordset üldist pikka postitust panna).
Nagu ütlesin, "see tabel" ei võta rohkem, kui tunnike kuus. Seda on kindlasti märgatavalt vähem, kui siin foorumis kulutad.
Ma tuletan meelde, et see teema ei tekkinud niisama iseenesest. Põhjuseks oli siinsamas foorumis ikka ja jälle tegijate poolt väidetavad "suured kulud tööriistadele". Ma lõin teema just selleks, et tegijad saaksid tõestada, et kulud tõesti on suured. Minu esialgne väga umbes pakutud kulunorm 50 krooni päevas moodustab tuhandekroonisest päevapalgast (mida tegijad peavad normaalseks) vaid 5%. Kuu selles teemas hakkab mööda saama ja siiani pole keegi suutnud ligilähedaseltki isegi seda summat põhjendada.
Mis puutub ehitajatesse, kes enda hinda põhjendavad liisitud autode ja laenudega, siis neid leiab ka siitsamast foorumist.

[Urmas]

Mul on tekkinud mõned küsimused. Kas auto kuulub töövahendi hulka või ei või kui autot ei ole, siis kulutused ühistranspordile? Ise elan 65 km kaugusel Tallinnast, objektid enamus onTallinnas, selle ümbreskonnas, Pärnus jne., üldiselt 80 km raadiuses elukohast. Enamus töid on koos minupoolsete materjalidega. Lisandub materjalide hankimine mööda ladusid, poode ja maaletoojaid.Kliendile läheb see tihtipeale kallimaks kui hakkab ise materjale kokku ostma poodidest.Mis sellisel puhul kuulub transpordi kulutuste hulka-liising, kasko, amortisatsioon, kummid, 2X aastas kummide vahetus, uued kummid, kütus jne.?Mul ei ole seda mitte kellegi muu käest küsida kui ainult kliendilt- tellijalt, juhul kui ta soovib konkreetselt mind. et teatuid tööd valmis teeksin. See kulu pahtlilabidatele, segutrellidele ja muudele spetsiifilistele oma tööks vajalikele tööriistadele tundub tõesti marginaalne võrreldes kasvõi transpordile minevate kuludega. Pole kunagi tellijale pakkumist tehs välja toonud eraldi kulutusi transpordile, söögile- joogile, trussikutele, kingadele, töö-ja vaba-aja riietustele jne., vaid arvestan kõik selle töötasu hulka. Kui tellija on küsinud natuke konkreetsemalt lahtiseletamist, siis olen arvetanud näiteks tagasihoidlikult kulusid transpordile päevas 300.-(koos kaskoga on liisingumakse 3500.-, ei ole vist kõige kallim, aga vähemalt 3 aastat ei pea remonditöökodade vahet jooksma ja kallist tööaega raiskama).Üle-eelmine suvi, kui kütus maksis 20.-/l, siis arvestasin ühele objektile(160 km edasi- tagasi) m2 hinnale lisaks 10.- ainult kütusekulule. Kliendi kulmukergituse peale võtsin paberi- pliiatsi ja tegin talle näitlikult selgeks oma arvutused- nädals kulus paagitäie küttele 1000.-, siseviimistlust teen keskmiselt kipspindasid 400 m2 kuus ja tuligi 10.-/m2 lisaks.Peale selgitust oli ta rahul ja lõime käed. Umbropsu, ilma soovitajateta, olen teinud viimase 6 aasta jooksul ainult 2 objekti.
Kokkuvõtteks- neede kulutused on nii ja naa, kas otsesed või kaudsed, aga klient maksb need tahes- tahtmata kinni.

[aim179]

Selle poes käimisega läks jah nii, et ei läinud sinna Lootsin, et teen poiste toas remondi ära puhkuse ajal aga ei tulnud vaimu peale. St. et oleksin pidanud ka poest läbi jooksma. Nüüd jälle soomes ja siin õnneks selleks teised mehed kes poes käivad.
Aga eks ma pean selle ära tegema kui lubanud olin.

[2korda2]

urmasr on jälle õigel teel - kui elada objektist 65km kaugusel, siis ma oleks pakkunud isegi täpsemalt arvutamata, et transpordi kulud on suuremad, kui kulud tööriistadele. Ma siia teemasse siiski ei tooks sisse transpordi kulusid, sest:
a) need võivad kõikuda väga laias ulatuses
b) transport pole siiski konkreetselt tööriist (osav mees sõidutab sama masinaga ka lapse lasteaeda ja viib naise teatrisse).
Arvel detailsete kulude näitamine. Ma pean tunnistama, et ma pole kunagi küsinud tegija käest, kuhu täpselt minu raha läheb (vähemalt juhul, kui tegemist on lihtsalt tööpakkumisega, kui töö+materjal kokku, siis materjal eraldi loomulikult). Ma ei pea seda üldiselt vajalikuks - on tegija probleem, kui ta elab kaugel/on ostnud endale liiga kallid riistad vms. Lihtsalt erinevaid pakkumisi võttes on siis tõenäolisem, et kaugel elava tegija pakkumine tuleb lihtsalt kallim (või peab ta leppima väiksema summaga, mis pärast kohalesõitmist alles jääb).

[mansett]

Ametlikult vaevalt et keegi 1000päevas kätte saab.Kui ,siis mitteametlikult.Ja tuleks mõelda ka sellele et mitteametlikult ei saa 28 päeva puhkust välja võtta.Selleks peab lihtsalt oma 1000kroonistest päevadest kõrvale panema 10,5kuuga ühe palga.Lisaks ei saa sinist lehte.-need on puhtad miinuspäevad.Räägin kuna käisin hiljuti mandliopil ja paranen siiani...raha selle eest ma ei saa.õnneks sain enne oppi piisavalt kõrvale panna.Kui rääkida 1000eekistest päevadest puhtalt kätte siis räägime me mustast rahast.Ametlikult tehes saab heal juhul 15000 kätte(head mehed),kuigi keskmine praegusel ajal võib kuskile 8000 ja 12000 vahele jääda kõikuma..
Enamuste inimeste palk on kuskil sama tasemega,aind et ikkagi ehitajal on oma kulud...riided(vähemalt iga 2kuu tagant peab uued püksid ostma(800.-),et mitte lõhkiste põlvedega näotu välja näha)sama tihti kulub umbes põlvekaitsmeid(ca 100.-),nelja kuu tagant oleks hea uued saapad osta(kulumine,seenhaigused jm)1000eek),ka muud riided ei pea üle poole aasta vastu (alusriided,jakk jm)ca 800),ca iga kuu mõõdulint(seda läheb pidevalt vaja amortiseerub kiiresti)keskmine 100eek),relakas on vajalik tööriist igasugu nurkade lõikuseks jne...olen ise küll üldehitaja aga 25% töödest ca plaatimine...sellest omakorda ca 25% maakivi ,vana tellise jm ebamääraste seintega ruumid,kus ainult relaka töö...relakas saab nendel juhtudel vägagi vatti,niiet aastas 1500 eek võib juurde arvestada(üks 70 härra,kes tegeleb küll potikiviahjudega(peal glasuur) ütles et pole vahet kas relakas on 1000 eek või 4000 eek,see peenike glasuuripuru keerab sisu pe...se samamoodi.segu segada on vaja,elektritrelli kulu ,ükskõik mis hind on ,tuleb aasta keskmine ikka 1000.Vispel suur,väike:kokku 800.-(aasta).vispel katkeb,kui segu on ära söönud ja hõõrdumisel kulunud.Vuukimise riistad...hea on kui pool aastat välja veavad...(svamm 2tk,vuugilabidas,pahtlilabidas vms)600).Loodid: lühike ,keskmine,pikk(2 aastat)1000.
Kui jätta ostmata 10 freesi siis vaja deemantnööri(200 kuu).kivipuurid.plaadilõikaja.akutrell.(ühekordsed kulud)
400-püksid
50.-põlvekaitsmed
250.-saapad
135.-muud riided
100.-mõõdulint
125.-relakas
85.-elektritrell
67.-visplid
100.-vuukimisriistad
21.-loodid
200.-deemantnöör

Kui teha stabiilselt plaatimist siis oleks kulud sellised ja kui tahab keegi siis võin talle välja tuua ka selle ,kui palju kulub kindaid ,ja kui palju on reaalseid päevi,mil tööd tehakse tööde välja ajamise ja ülevaatamise ja lõpetamise ja alustamise kõrvalt.sitad riistad toodavad kahjumit nii ajale kui kakvaliteedile,niiet ei hakkaks väga seda nimekirja kehvemaks arvutama.seepärast ei tasugi võtta ehitajat,kes on nõus tegema 6000 kuu.lisaks nendele summadele veel ühekordsed väljaminekud nimekirja lõpust, mille vastupidavust ei tea ja X,mis võib olla kadumine,varastamine,purunemine muudel põhjustel jne.2korda2,osta endale need tööriistad,harjuta kuskil nii kaua et võid plaatijaks hakata ja seejärel ütle meile kõigile,mis hinna eest oleksid sa nõus plaatima.
ülipikk tekst aga seda vist teemaalgataja soovis.

[mansett]

löön siis kulud ka kokku:1533 eek on selline summa,milleta ei saa,kui just pole ülejala vend.
okei plaadilõikur koos terade vahetusega 100+akutrell 40+kindad 160+kivipuurid 30eek on juurde 330.-
ca.1860 eek kuu on siis väljaminekud kokku 5 aasta peale,sest üks 5000 lõikur üle selle vastu ei pea.Kui,siis see lonkav koer enam maja küll ei kaitse.Vastavalt vajadusele oskavad plaatijad siia deemantketaste kulu ka juurde lüüa ja saavad ilusa ümmarguse numbri igakuiseks kuluks.
Ja kui hakata edasi arvutama, et ehitustöö on füüsiliselt raskematest töödest ja tervisele mitmeti mitte väga kasulik,mis pidi ehitajate keskmist eluiga vähendama oluliselt,siis ära muretse 2korda2,küll me saame ülevalt vaadata kuidas sa peale meie minekut veel 5-10 aastat plaadid ja raha kokku kraabid.

[teemantketas]

ostsin ise espakist mingi 3-kit-i, kus oli sees kolm erineva kuju ja lõikepinnaga ketast. minu üllatuseks sai nendega lõigata küll. nii kivi kui plaati. kasutust leidis ühe kaminatöö juures ja rohkem pole neid otseselt vaja läinud ka. aga see kpl maksis 149 krooni miinus 10% kliendikaarditasu või midagi sinnakanti. tyrolit ja muud tootjad tahtsid ühe ketta eest mitu korda rohkem kui see no-name tootja kogu kpl eest. paneb ikka mõtlema küll selline asi. point, kuhu ma välja tahan jõuda on siis kuhugi sinnakanti, et meie kaubanduses on tööriistad ja tarvikud ja rõivad ja materjalid väga kallid. mõtlen siinjuures selliseid n.ö.branditooteid, millega saab juba tööd teha. ja sellest ka kulumi suur rahaline maksumus. kas tegu poodide ahnuse, edasimüüjate ahnuse, tootjate ahnusega või aitab meid see, et kuulume geograafiliselt peaaegu põhjalasse ja ka kõikide asjade hinnad on heaoluühiskonnale vastavad, millega meie heaolu muidugi ka lõpeb, sest tööhinnad on ikka klass omaette naljanumber, vähemalt hetkel. seega soovitan käia katkiste saabaste ja auklike pükstega, käes katkine relakas ja nina nohune ja hääletada objektile-tagasi. see oli nüüd selline ebaõnnestunud aprillinali siia lõppu.

[2korda2]

mansett võttis vaevaks ja kirjutas oma kulusid natuke lahti. Suured tänud!
Ma nüüd jään natuke hätta vastuvaidlemisel, sest ma pole endale kunagi 800-krooniseid tööpükse või 1000-krooniseid töösaapaid ostnud aga kui need tõesti vastavalt kahe ja nelja kuuga läbi on, siis on minu arvates 2 varianti:
a) töövõtted on valed
b) püksi/saapa müüja tõmbab pidevalt nahka üle kõrvade
Kui riided nii kiirelt kuluvad, siis soovitan pigem odavamad osta. Mina olen kasutanud üsna suvalisi dressipükse+tööriistavööd. Jalas vanad kossutossud. Kindlasti ei ole need head vahendid aga maja ehitamisel pidasid tossud lõpuni vastu ja dressipükse kulus ka ehk 2-3 paari kokku (enamasti lõppes teekond mõne kruvi või naela otsas).
Riistadest (ma kommenteerin siin ainult neid, mida ise kasutanud olen):
1. Mida mõõdulintidega tehakse, et need kuu ajaga läbi on? Minul hetkel kasutatav on ostetud ca 5 aastat tagasi (oli tollal odavaim 5m, mis ABC-s oli). Nüüdseks on hakanud esimese kümne sentimeetri jooned keskelt kuluma - aeg on vist uus osta. Ei usu ma kuidagi, et ma selle 5 aasta jooksul oleksin linti vähem kasutanud, kui üks plaatija kuu ajaga (selle aja jooksul maja ehitatud, kus ma küll kõike ise ei teinud aga piisavalt palju siiski).
2. Relakate hindadest ei saa ma aru. Võibolla on lihtsalt vedanud aga kasutasin maja ehitamisel isalt laenatud riista, mis üle 5 aasta tagasi säästukast ostetud (noh, pakuks 300 krooni hinnaks). Kulunud kiviketaste hulka ei ole kokku lugenud (igasugu plaadid, minerit, katusekivi, punane tellis, betoon), raua kettaid on läinud kolm. Kahel korral on harjad vahetatud. Ikka töötab. Olen minagi kuulnud väidet, et tolm tapab kõik relakad ühtemoodi. Ei oma piisavalt kogemust, et seda kinnitada või ümber lükata.
3. Vispel. Kui räägime trelli otsa kinnitatavast, siis minul oli 25-kroonine. Sellega sain tehtud oma pea 90m2 plaatimist (plaadisegud ja vuugisegud) ja mõned krohvimise parandused ja kui pärast viimast tööd oleks ta ära puhastanud, siis oleks kindlasti edasi saanud kasutada.
4. Elektritrell. Siin on kahtemoodi lähenemist. Mina kasutasin tavalist elektritrelli (krt teab kui vana, igatahes Lätis toodetud). Samas siinsamas teemas ütles Stc101, et tema kasutas spets segutrelli, mille hinnaks kujunes 37 senti m2. Arvestades 85-kroonise kuukuluga, siis teeks kuus keskmiselt ca 230 ruutu ehk üle 10 ruutmeetri päevas (seda siis koos kõigi eel- ja järeltöödega). On selline keskmine võimalik? Paneelikate vannitubasid tehes kindlasti mitte. Kaubanduskeskuste põrandaid tehes - tõenäoliselt.
5. plaadilõikur, vuukimisriistad, loodid, akutrell, kivipuurid. Kasutasin kõiki aga need kulud ei tundu väga valed olevat (mul jäid kõik täiesti töökorda - ei tea kasuliku ea lõppu ennustada).
Nagu näha, ei kasutanud ma: kindaid, põlvekaitsmeid, teemntnööri/augufreese. Tegelikult kindaid kasutasin aga mitte plaatimisel. Tagantjärgi võin öelda, et põlvekaitsmed oleks head olnud.
Minu kogu plaatimise kogemus jääb tõenäoliselt alla 200m2 - ma ilmselt ei ole proff. Küll aga olen kasutanud suurt enamust vajaminevast riistvarast ja ei suuda kohe kuidagi nõus olla mitmesuguste kulunumbritega, mida välja käiakse. Mul ei ole plaanis hakata plaatijaks, võite rahuneda. Mul on oma eriala, mille eest makstakse kõikjal maailmas hästi, seda ka majanduslanguse perioodidel.

Teemantketas tõi välja ühe lisaprobleemi. Meil on tööriistade hinnad kõrged. Samas ma lisaks omalt poolt tähelepaneku - ka ehituses on liiga palju suhtumist "naabrist parem". Millegipärast on vaja liiga tihti osta just see kõige profim riist. Samas seisavad need suure osa ajast niisama või hullemal juhul ei osata oma kalleid tööriistu hoida ja need lastakse ära varastada või rööbatakse lihtsalt ära.

[Manowar]

mansett võttis vaevaks ja kirjutas oma kulusid natuke lahti. Suured tänud!
Ma nüüd jään natuke hätta vastuvaidlemisel, sest ma pole endale kunagi 800-krooniseid tööpükse või 1000-krooniseid töösaapaid ostnud aga kui need tõesti vastavalt kahe ja nelja kuuga läbi on, siis on minu arvates 2 varianti:
a) töövõtted on valed
b) püksi/saapa müüja tõmbab pidevalt nahka üle kõrvade
Kui riided nii kiirelt kuluvad, siis soovitan pigem odavamad osta. Mina olen kasutanud üsna suvalisi dressipükse+tööriistavööd. Jalas vanad kossutossud. Kindlasti ei ole need head vahendid aga maja ehitamisel pidasid tossud lõpuni vastu ja dressipükse kulus ka ehk 2-3 paari kokku (enamasti lõppes teekond mõne kruvi või naela otsas).
Riistadest (ma kommenteerin siin ainult neid, mida ise kasutanud olen):
1. Mida mõõdulintidega tehakse, et need kuu ajaga läbi on? Minul hetkel kasutatav on ostetud ca 5 aastat tagasi (oli tollal odavaim 5m, mis ABC-s oli). Nüüdseks on hakanud esimese kümne sentimeetri jooned keskelt kuluma - aeg on vist uus osta. Ei usu ma kuidagi, et ma selle 5 aasta jooksul oleksin linti vähem kasutanud, kui üks plaatija kuu ajaga (selle aja jooksul maja ehitatud, kus ma küll kõike ise ei teinud aga piisavalt palju siiski).
2. Relakate hindadest ei saa ma aru. Võibolla on lihtsalt vedanud aga kasutasin maja ehitamisel isalt laenatud riista, mis üle 5 aasta tagasi säästukast ostetud (noh, pakuks 300 krooni hinnaks). Kulunud kiviketaste hulka ei ole kokku lugenud (igasugu plaadid, minerit, katusekivi, punane tellis, betoon), raua kettaid on läinud kolm. Kahel korral on harjad vahetatud. Ikka töötab. Olen minagi kuulnud väidet, et tolm tapab kõik relakad ühtemoodi. Ei oma piisavalt kogemust, et seda kinnitada või ümber lükata.
3. Vispel. Kui räägime trelli otsa kinnitatavast, siis minul oli 25-kroonine. Sellega sain tehtud oma pea 90m2 plaatimist (plaadisegud ja vuugisegud) ja mõned krohvimise parandused ja kui pärast viimast tööd oleks ta ära puhastanud, siis oleks kindlasti edasi saanud kasutada.
4. Elektritrell. Siin on kahtemoodi lähenemist. Mina kasutasin tavalist elektritrelli (krt teab kui vana, igatahes Lätis toodetud). Samas siinsamas teemas ütles Stc101, et tema kasutas spets segutrelli, mille hinnaks kujunes 37 senti m2. Arvestades 85-kroonise kuukuluga, siis teeks kuus keskmiselt ca 230 ruutu ehk üle 10 ruutmeetri päevas (seda siis koos kõigi eel- ja järeltöödega). On selline keskmine võimalik? Paneelikate vannitubasid tehes kindlasti mitte. Kaubanduskeskuste põrandaid tehes - tõenäoliselt.
5. plaadilõikur, vuukimisriistad, loodid, akutrell, kivipuurid. Kasutasin kõiki aga need kulud ei tundu väga valed olevat (mul jäid kõik täiesti töökorda - ei tea kasuliku ea lõppu ennustada).
Nagu näha, ei kasutanud ma: kindaid, põlvekaitsmeid, teemntnööri/augufreese. Tegelikult kindaid kasutasin aga mitte plaatimisel. Tagantjärgi võin öelda, et põlvekaitsmed oleks head olnud.
Minu kogu plaatimise kogemus jääb tõenäoliselt alla 200m2 - ma ilmselt ei ole proff. Küll aga olen kasutanud suurt enamust vajaminevast riistvarast ja ei suuda kohe kuidagi nõus olla mitmesuguste kulunumbritega, mida välja käiakse. Mul ei ole plaanis hakata plaatijaks, võite rahuneda. Mul on oma eriala, mille eest makstakse kõikjal maailmas hästi, seda ka majanduslanguse perioodidel.

Teemantketas tõi välja ühe lisaprobleemi. Meil on tööriistade hinnad kõrged. Samas ma lisaks omalt poolt tähelepaneku - ka ehituses on liiga palju suhtumist "naabrist parem". Millegipärast on vaja liiga tihti osta just see kõige profim riist. Samas seisavad need suure osa ajast niisama või hullemal juhul ei osata oma kalleid tööriistu hoida ja need lastakse ära varastada või rööbatakse lihtsalt ära.

Kui sul on oma eriala, mille eest makstakse igal pool maailmas nii hästi, miks, hakkasid oma kallist aega raiskama maja ehitusele?

[mansett]

2x2 ära mine nüüd enda teemast mööda.see pole eriti sinu asi,milliseid tööriistu keegi kasutab.Igaljuhul,isegi kui sa kasutad oma maxima 300 eekist relakat,mille lüliti sees ei püsi ilma näpuga toetamata,on kuu kulud piisavalt suured et ehitaja palgaga jääb hätta.niiet võta sealt maha kasvõi oma haisvad kossutossud,ei jää palka järele sealt mitte s..tagi.ma ei tea,kui sa pole ehitaja,siis miks oled sa plaatinud 200 ruutu?ära arva et ehitajad on mees-blondiinid kelle IQ on 20,sellieid oli buumi ajal palju aga arvesta sellega et mõned on ka oma ameti peale kooliaastaid raisanud,paber peaks natuke palgaeeliseks olema.
kui sul veidi mõistust oleks,ei peaks sa 10 000 kuupalka suureks summaks.
dressid vs. tööpüksid,kossutossud vs. töösaapad.Milleks rahvale autot vaja on kui ühistransport liigub,milleks mobiili vaja on kui vanasti saadi ilma hakkama,milleks maili vaja on kui postkontorid on veel alles...head kohad,kust kokku hoida aga pikas perspektiivis ei tasu ära.aitäh et muretsed meie pärast,aga võiksid endale oma elu soetada.

[mansett]

Lisana võiksid mõned pildid siia üles panna kuidas sa dresside ja kossutossudega tööd teha,esitaks küsimuse,kui paljud inimesed palkaks endale sellise tola tööd tegema.
Tänan veelkord.

[Manowar]

Tegelikult ei huvitagi milline sa selles riietuses ja milline sellise tööriistapargiga pildi peal välja näed, selliseid kloune võib näha igal suurehitusel, võiksid oma tööst mõned kvaliteetsemad pildid üles riputada!

[aim179]

to: 2korda2 No mul ei ole sõnu enam. Kiilus ikka nii kinni, kui kinni Ei hakka siin ette kujutama mis elu sa elad ja kuida sa oma tööga hakkama saad, kuigi rääkisid, et oled omal alal hea? Aga on kõhklusi ja kahtlusi


Arvasin tõesti, et oled südamega asja kallal ja soovid kuidagi abiks olla, oma moodi aga siiski. Aga see mis tuli oli küll päris müstika vallast. Aga tänud ikkagi, sai vähemalt naerda vähe

[euromaaler]

2x2 on vähemalt aus ja viitsib siin ennast igasugu satikate eest vapralt kaitsta. Respekt. Tegelikult on tal hea tahe, eks me kôik areneme...

[2korda2]

Kui sul on oma eriala, mille eest makstakse igal pool maailmas nii hästi, miks, hakkasid oma kallist aega raiskama maja ehitusele?

Nagu oleksin siia juba vastanud, aga postitust enam ei näe.
Põhjusi oli peamiselt 2:
1) ehitusmeeste utoopilised hinnad (näiteks plaatimisel küsiti 400-500 EEK/m2)
2) saavutusvajadus - ma saan öelda, et olen oma kätega midagi teinud. Puhtalt selle alla liigitan sauna ehituse, kus 7000 krooni eest lubati teha kogu leiliruum koos lavaga ja eesruumis lauad seina ja lakke panna.
mansett,
jah, see pole minu asi, milliste tööriistadega keegi miskit teeb. Samas ärgu siis tulgu mulle töövõtja rääkima ka kõrgetest kuludest tööriistadele (millega paljud tegijad põhjendavad oma töö hinda). Samuti, mina pole kuskil öelnud, et 10000 oleks suur palk. Oluline on, mida selle eest saab.
Manowar, aim179.
Kas teil kuluvad ka 800-kroonised tööpüksid kahe kuuga läbi? Ja saapad nelja kuuga?
Manowar,
minu tehtud tööd kahvatuvad kindasti spetsialisti tehtu kõrval. Kui seda poleks, vat siis ma ütleks küll, et ehitaja jaoks on 10K liiga palju. Samas ma usun, et kvaliteet on piisav - kui seda just spetsiaalselt kontrollima ei hakka, siis enamasti vahet ei märka.

Viimastest postitustest paistab, et kassi puhul on siiski oluline värv (tööriided), mitte hiirte püüdmise oskus (töö kvaliteet). See on just see mentaliteet, mille vastu tahakski võidelda - igal mehel peavad olema viimase peal riistad, sõltumata riistade kasutamise oskusest või vajadusest. Selline omamoodi "naarbist parem, ehitajate ekstra".

[Manowar]

to 2x2:
Teatud asjaoludel on isegi praegu plaatmise hind 5-600.-/m2 põhjendatud, sina vaatad ainult 1-te tegurit, hinda, aga vaata ka teisi tegureid!
Sa püüad haarata kõike ja arvad teadvat kõike, aga lihtsatest asjadest aru ei saa, mina ei püüa haarata kõike ja ei tea kõike, aga saan lihtsatest asjadest aru, üks on reaalne elu ja teine on teooria...mida sina siin jahud, püüad kogu elu numbritesse panna(nagu su nimigi) ja arvad, et asi ongi selge. Seni, kui sa reaalset ehitaja elu pikaajaliselt ei koge, seni sa ei saa ka aru ja keegi ei hakka sulle siin piiblit kirjutama igast pisiasjast ja elust üldse, olen ennegi siin kirjutanud, kuidas arvuti inimesed(sõber mul programmeerija), lihtsatest asjadest aru ei saa suudab vajelda lõputult, sest tema maailm on 2x2 ja 001110100........

[2korda2]

Mul ei olnud "teatud asjaolusid" ega "teisi tegureid": sirgete seintega vannituba, mõõtudega 3,8x2,2m. Plaadid täitsa tavalised (seina 20x30, põrandale 30x30), ei mingeid erilisi mustreid, diagonaale, välisnurki, sees olevat san.tehnikat vms. Selle eest konkreetselt küsiti alates 350 ruudust (mõni küsis 500 ka). Ma ei räägi korterelamu vannitoa 1,5m2 tööst, kus arusaadavalt tuleb selle väikse lapi ühikuhind kõrge.

Aga see on juba teemast välja. Parem ütle, kui kiirelt kuluvad spets tööpüksid ja -saapad.