50 mm kanalis. toru soojustus sahtis, kas saepuruga saab?

[teen_ise]

Plaan siis panna kanalisatsiooni vahepumplast peale pumpa 50 mm toru, mis aga jookseb tööstushoonest sahtist läbi ja pikkuseks 55 m mille lõpus kukub kõik kraam suurde mahutisse.

Peno kesta miinuseks on hetkel hind (tulevikus saab ehk seda ka lubada) sama villaga, + veel näriliste probleem ja n. mingi niiskus.

Kanalisatsiooni pump on ise 300/10 ja peab siis lükkama 55m horisontaali. Asja miinus on see, et on veidi negatiivne kallak aga pumba müünud firma ütles vahepumplast väljaviigu torusse tuleb panna klapp. Trassi otsas tuleb vertikaalne U 1,5 m üles ja siis kukub kraam all. Asja mõte on sp. et muidu jääks toru mahuti kolmveerandi peale ja seal tekiks juba 1 m sügavusel hoopis veesurve ehk rõhk.

Küsimuseks nimeolt see, et hoones on talvel mingi kuni -5 või maks -10 sees. Sahti põhjas jooksev toru tuleb sel juhul soojustada. Mida kasutada ja mis oleks nö. soodsam ...

Kas saepurul on ka mingit soojustuse näitajat (n. võrreldes villaga et 20 cm saepuru teeb 10 cm villa jms.).

Tänud nõuannete eest ...

[teen_ise]

Veel üks küsimus ...

Kas keegi on kohanud mingeid suuremaid tööstuslikke plasttaarasid, n. 0,1 - 0,3 kanti, mis oleks kandilised. Nimelt mul on 100 l ja 150 l hermeetilised kaane + vitsaga tünnid, milles on probleem 110mm kan. toru sisseviik ja 50 mm väljaviik + veel tuulutuse väljaviik. Kaane külge neid ei taha panna, kuna vahel vajab pumba hooratas puhastust, kaane tahaks kodinate vaba jätta.

Vaatasin neid nö. kummi tihendeid - läbiviike aga need tundusid nii nadid olema. Küsimus kas selliseid 110mm ja 50 mm läbiviike on erinevate tootjate omasid ja kas on ka selliseid mida saab panna õrnalt kaardus - kumerja pinnale (auk vaadi seinas).

[Külaline]

ei saepuruga ei tasu , sest see niiskub samuti .Tasub ikka peno peale pannna , kuid kui torukoorik kallis võib ju ka osta lehtesid epsi ja nendest kontstrueerida midagi .Peno lehtedest saab palju paksemalt soojustada ka .

[teen_ise]

ei saepuruga ei tasu , sest see niiskub samuti .Tasub ikka peno peale pannna , kuid kui torukoorik kallis võib ju ka osta lehtesid epsi ja nendest kontstrueerida midagi .Peno lehtedest saab palju paksemalt soojustada ka .

Kas pidasid silmas, et teen nö. kolmnurkse karbi ümber ja lasen vahuga selle kokku. Iseenesest teostatav, siin aga mängib kohe paksus ...

Kas -5 kraadi juures hoiab see õhem (oli vist 25 mm. peno) peno torus kraami külmumata?

Ideid on palju tulnud ja pakutud, et pane liivapadi alla ja siis kata villa tekiga (ribadega ja kärab küll). Asja nõrkaks küljeks on näriliste vastupidavus

[Külaline]

No saab ka peno sisse lõigata toru vormi ja siis võid ju neljalandiliselt palju tahad epsi panna .Aga vill lihtsalt niiskub

[teen_ise]

Kas kellelgi veel originaalseid ideid, võib olla ka J-Tatika stiilis ehk saab asja. Et prioriteediks oleks siis soojustus, hind (võimalikult odav, kiire-ajutine lahendus) ja siis ka oludele vastavus ...

Tänud ideede eest!

[dumbuser]

Sa pole ikka veel aru saanud, et hea ja odav ei ole sünonüümid ? Niiskuse vastu saab sedasi "võidelda, et paned kogu selle soojustuse pinnast/pinnasest kõrgemale. Sel juhul võid üritada mingi saepuruga. Kui see vastu maad ei toeta siis ei kipu ka pinnasest tekkiv niiskus sinna minema. No võtad mingi paksema kile ja keerad selle ümber toru sedasi, et toru ja kile vahele jääb ka no mingi näiteks 8cm igalt poolt. Selle vahe topid siis saepuru täis. Iga vbl meetri või kahe tagant peaks see asi mingite tugede otsas olema. Teoreetiliselt võiks see asi isegi tööle hakata. Praktika kohta ei tea. Valmis lahendus on täpselt sama, aga saepuru asemel on mingi vill või vatt ja kile asemel on tihtipeale foolium. Vill ei hakka niiskuse tõttu "elama" küll aga on ta märjast peast üsna hea soojusjuht. Saepuruga on samamoodi soojusisolaator, aga niiskuse puhul see veel paisub ja hallitab lisaks soojusjuhtivusele. Kui sa lõpuks selle asja oled valmis saanud siis võid vabalt avastada, et valmis vidin oleks mitu korda mõistlikum olnud. Alles siin keegi avatsas, et vahu saagimisele ja mäkerdamisele kulunud aja ja energiaga oleks saanud igati mõistlikumaid asju teha, sest valmis koorik on ka olemas. Aga noh, niiskuse vastu on ammust ajast juba soolatopisega võideldud ...

[teen_ise]

NB! Saht on betoonist valatud ja kuiv (tööstushoones kanal)!

[aivar00]

Eks katseta ära. Minu arvates oleks ka üheks variandiks osta nn. küttekaabel ning paigaldada see torusse. Kui pask hakkab külmuma, siis lülitad järgi. Kui raatsid, siis võid ka küttekaabli reostaadiga asja ära teha. Siis asi veel mugavam- ei pea ise passima kas külmub, ei külmu. Reaalselt kipuvad torud rohkem külmuma kevade poole kui kõik ümbritsev on juba maha jahtunund. Ka siis kui suur külm järgi annab ehk sulaks läheb kipuvad "nõrgad" kohad välja tulema.
Endal oli keldris veetoru sedasi mitmeid aastaid ja toimis väga eduliselt.

[ML]

Kanali torule pannakse küttetraat fooliumteibiga välja poole mitte torusse sisse (foolium aitab soojust laiemale pinnale üle kanda). See on täitsa toimiv variant.
Kui sul on ikka ajutiselt vaja ja tegu üldiselt kuiva kohaga siis ma soovitaks küll saepuru -- kile alla, et betoonist tulev niiskus ei läheks otse saepurusse ja pealt lahti, et asi kopitama ei läheks.
Vill versus saepuru soojapidamise suhe on umbes 1/2 -le, ehk siis 10cm villa= 20cm saepuru. Kui on tegu höövlilaastuga siis on tegelikult soojapidavus paremgi.