Maasoojuspumba elektrikulu

[Isetehtud maasoojuspumba omanik]

to markop:

kui õigesti mäletan, on max võimsus 9kW
see pump on siin eestis külmaspetsialistide poolt kokku aretatud katse-eksitusmeetodil ja ei näe just kõige õnnestunum välja. Esimene aasta 2006 oli päris palju probleeme selle töös hoidmisega. Hiljem lisati juurde mõned hädavajalikud paagid ja vidinad, siis hakkas 2007 normaalselt tööle. Suuremaks probleemiks on kompressori (Mitchubishi) müra mis häirib, ning see, et keegi ei oska seda seadistada nii, et ta veel ökonoomsemalt töötaks (juhtpaneel on http://kyte.danfoss.com/PCMPDF/VD7CA926_ECL300.pdf)
Sooja veele pandi mingi käsitsi lüliti, mida pean keerama kui tahan, et seda kütaks.


Selle aasta jaanuaris oli kokku 1870kW kogu maja elektrikulu

[Imelik]

Asi läheb huvitavaks.Lisaks veel õli tulle ja küsiks- kas on ka kedagi, kellel nimetatud agregaat (maasoojuspump) on töötanud juba vähemalt 10 aastat (siis neid minu teada juba paigaldati)?

[Reevo]

Minu vennale väidetavalt paigaldati 2 või 3 soojuspump eestis ja ta on kuskil ca 10000.- kulutanud nüüd remondiks. Tal ei vedanud mingi asjalik jama oli kompressoriga.
Aga tal maja suurus ca 400m2 ja kütet kogu elektrile ca 2500.- kuus. ja seda siis kui maja korralikult ära soojustas ennem oli 3000-4000.-

Sellepärast teangi ma nende soojuspumpade reaalset võimet kütta odavalt.

[aidamees]

No viimases otsas läks päris hulluks. Enam ei jõua üldse kütta ja lisaküte on kogu aeg taga. Ajasin telefoni teel asja ja tulebki välja, et midagi on mööda pandud. Pump ei pidavat maa seest enam sooja kätte saama. Nüüd ootan spetsialisti visiiti. Asi pidada olema lahendatav, kuid kardan millegipärast, et nii lihtsalt see asi ei lõpe. Eks näe...

[jörm]

No viimases otsas läks päris hulluks. Enam ei jõua üldse kütta ja lisaküte on kogu aeg taga. Ajasin telefoni teel asja ja tulebki välja, et midagi on mööda pandud. Pump ei pidavat maa seest enam sooja kätte saama. Nüüd ootan spetsialisti visiiti. Asi pidada olema lahendatav, kuid kardan millegipärast, et nii lihtsalt see asi ei lõpe. Eks näe...

huvitav kuidas sellist jama lahendatakse? kihutatakse paarsada meetrit toru maasse juurde?

[tubasoojaks]

Minu vennale väidetavalt paigaldati 2 või 3 soojuspump eestis ja ta on kuskil ca 10000.- kulutanud nüüd remondiks. Tal ei vedanud mingi asjalik jama oli kompressoriga.
Aga tal maja suurus ca 400m2 ja kütet kogu elektrile ca 2500.- kuus. ja seda siis kui maja korralikult ära soojustas ennem oli 3000-4000.-

Sellepärast teangi ma nende soojuspumpade reaalset võimet kütta odavalt.

noo nii!
siin maal ka probleemid tekkinud:(
soojuspump pidi olema ju hooldusvaba, müravaba, peaaegu energiatarbevaba...mida veel
nii on pasundanud kõik reklaamid ja igasugused kirjud pildilehed, AGA..

Rootsis oli TM Rakennusmaailma andmeil aastal 2007 üle 15000 nõude kindlustusfirmadele soojuspumpade poolt klientidele tekitatud üle 1000 Eur kahjude kohta ja 2008 tuleb arv veelgi suurem

nii et see seade polegi nii süütu kui reklaamitakse ja arvatakse
meil ei oska arvatagi kui palju õnnetuid soojuspumba omanikke saab olema lähiaastatel, kuna maaletoojad ja paigaldajad on kadunud, pankrotis või siirdunud teisele alale
kui sellist seadet osta, siis ainult tuntud brandi ja soome firmade eesti esindaja käest
ise ostaksin pigem ainult õhk-soojuspumba, kuna selle tehnoloogia on parim , lihtsaim ja hooldus odavaim ja ainult jaapani valmistajaid nagu Panasonic, Toshiba..

õnneks ei kurda minu paigaldatud biokatlamajade (puu ja pelleti) omanikud midagi, nad saavad vajalikud varuosad (puhastusharjad, süüteelemendid..) ning konsultatsiooni minu käest ja mina ei mõtlegi muule alale siirduda, kuna oskan oma ametit hästi, tööd on lõpmatta palju ja kliendid on minuga RAHUL
nii et kasutage eestimaist kütust, nii toetate ka teisi eestimaalasi nagu metsaomanikke, puidutöötlejaid ja kütusetarnijaid

[külanaine]

Kas elekter on meil välismaine ? Ja päikest ei pea me ka importima.Unustage need tossavad korstnad ning nende puhastamine.Kas sa naabrile, siis ei mõtle kui sinu maja katlast tulev ving ja tahm naabermaja akendele suuna võtab? .Katlamaja ehitus maksab ka omajagu raha,nii et kokkuvõteks tuleb maasoojus ikkagi kasulikum.

[Reevo]

Mis hinnaga teete katlmaja või kogu süstemi ja mis maine siis on maasoojus.
Pelletid ikka kuuluvad kõige kallimate hulka.!!!!!!

[aivar00]

tsiteerin:
ise ostaksin pigem ainult õhk-soojuspumba, kuna selle tehnoloogia on parim , lihtsaim ja hooldus odavaim ja ainult jaapani valmistajaid nagu Panasonic, Toshiba..

õnneks ei kurda minu paigaldatud biokatlamajade (puu ja pelleti) omanikud midagi, nad saavad vajalikud varuosad (puhastusharjad, süüteelemendid..) ning konsultatsiooni minu käest ja mina ei mõtlegi muule alale siirduda, kuna oskan oma ametit hästi, tööd on lõpmatta palju ja kliendid on minuga RAHUL
nii et kasutage eestimaist kütust, nii toetate ka teisi eestimaalasi nagu metsaomanikke, puidutöötlejaid ja kütusetarnijaid

Huvitav värk- vot mitte ei saa aru mis "tehnoloogiline" vahe on siis õhk-soojuspumba ja maasoojuspumba vahel peale selle, et ühe nn. kollektor asub õhu käes ja teisel maa sees. Jaapanlane- jah oma hoolsusega teevad nad küll korralikke ja kvaliteetseid asju, kuid kui palju neid kaubamärke kasutavad tooted on valmistatud tänapäeval Jaapanis
Kui minule maasoojuspumba müünud firma ei oleks tegutsenud siin turul juba üle 10 aasta- s.o. oma "jätkusuutlikust tõestanud" siis mina sealt küttelahendust ei oleks tellinudki.
Aga vastu rinda taovad kõik- meie ei kao kuhugi, kuigi paljudel krediidiinfo järgi võlad kaelas...
Jah ja elekter on muidugi meil "väljamaine värk". Huvitav kuda see pelletikatlamaja ilma elektrita töötab- graanuleid võid ju kotiga sisse kallata, õhuluuke ja siibrit käsitsi reguleerida, isegi loomuliku tsirkulatsiooniga küttesüsteemi võid teha kuid siis hakkadki katlakütjaks, kes istub katlamajas 24 h ja muudkui reguleerib. Teed aga majja ahju ja pliita vot siis võiks alles väita- ainult Eestimaise tootmise toetaja.
PS- ei tee maha mitte pelletikütet aga lihtsalt need väited kõlavad nagu lasteaias- mina olen kõige, kõige ja sellepärast valige alati mind.

[Aleks]

Huvitav värk- vot mitte ei saa aru mis "tehnoloogiline" vahe on siis õhk-soojuspumba ja maasoojuspumba vahel peale selle, et ühe nn. kollektor asub õhu käes ja teisel maa sees.

Tehnoloogilist vahet ei olegi. Erinevus vaid selles, et maapinna temperatuur on suure inertsiga ja suhteliselt muutumatu. Õhutemperatuur seevastu muutub tundidega. Alates -15 külmakraadist pole aga suurt miskit enam peale hakata. Kuni selle temperatuurini on kasutegur juba suht olematu. Maaküte eeldab aga piisava! suurusega krunti. Maakütte paigaldamisel/valikul ei tohi aga seadet üle dimensioneerida. See on suurim viga, mis tehakse.

[2korda2]

Aleks,
mis juhtub, kui seadme üledimensioneerin? Peale selle, et maksan tõenäoliselt natuke kallima seadme eest, kui tegelikult peaksin. Ei tundu just väga kole eksimus olema
Mulle tunduvad märksa rängemate eksimustena aladimensioneerimine nii seadme kui ka (jumal hoidku) kollektori poolt.

[Aleks]

Aleks,
mis juhtub, kui seadme üledimensioneerin? Peale selle, et maksan tõenäoliselt natuke kallima seadme eest, kui tegelikult peaksin. Ei tundu just väga kole eksimus olema
Mulle tunduvad märksa rängemate eksimustena aladimensioneerimine nii seadme kui ka (jumal hoidku) kollektori poolt.

Kui seade on üledimensioneeritud, siis kuhu sa paned sooja? Pole kuskile panna, seade lülitab ennast välja, maja jahtub, seade lülitab end taas sisse. Kuna võimsust on palju, köetakse maja taas ruttu üles. Toimub üks sisse välja lülitamine. Soojuspumba elueale see aga positiivselt ei mõju. Kui oled aga seadme aladimensioneerinud, nii 75% maja maksimaalsest vajadusest, siis töötab soojuspump kõige optimaalsemal reziimil. Kui sul majas on olemas akupaak, kuhu aga soojust salvestada, siis võid panna ka suure võimsusega seadme. Mõnikord on mõistlikum panna 2 v rohkem seadmeid, kui valid üks suur.
Tipud katad aga mingi alternatiiviga - kütad kas elektriga juurde, võibolla on puukatel, kamin või mis iganes. -25 kraadi ilma on meil ju suht harva. Reeglina on kuni -10. Seal tuleb 75% võimsusega seade kenasti toime.

[aivar00]

Ei ole küll mingi pumbaspets, kuid nüüd tundub mulle küll asi suht valesti serveeritud olevat aga loodan, et targemad korrigeerivad.

Tsiteerin:Kui seade on üledimensioneeritud, siis kuhu sa paned sooja? Pole kuskile panna, seade lülitab ennast välja, maja jahtub, seade lülitab end taas sisse. Kuna võimsust on palju, köetakse maja taas ruttu üles. Toimub üks sisse välja lülitamine. Soojuspumba elueale see aga positiivselt ei mõju. Kui oled aga seadme aladimensioneerinud, nii 75% maja maksimaalsest vajadusest, siis töötab soojuspump kõige optimaalsemal reziimil. Kui sul majas on olemas akupaak, kuhu aga soojust salvestada, siis võid panna ka suure võimsusega seadme. Mõnikord on mõistlikum panna 2 v rohkem seadmeid, kui valid üks suur.

-Kas siis paigaldatakse maasoojuspumpa üldse ilma akupaagita (või mis iganes selle paagi nimi on milles olevat küttesüsteemi vett soojuspump kütab) ?
-Siiani olen asjadest saanud nii aru, et kui miski asi on veidi üle dimensioonitud (antud juhul siis pump võimsam ja sutsu kallim), siis justnimelt see isend kestab kauem kuna ei pea max reziimis uhama. Pealegi maja üles kütmine võtab ikka normaalse soojustusega kordades vähem aega kui jahtumine- või kuidas? Minu soojuspump on programmeeritud tööle reziimis 15 minutit tööd ja 15 puhkust. Kui välistemperatuur on õues soojem (andur on õues), siis käivitub üldse harvemini. Eelisjärjekorras soojendab tarbevett (kui too on seadistatud piirist allapoole jahtunud).
Analoogia ka kaevupumbaga- väikese hüdrofori ning suure veetarbimise korral lülib pump tihti tööle. Ka Saksamaa kiirteel kimades laguneb su 1,6 l mootor enne ära kui 3 l , sest viimane ei tööta oma max. võimete piiril või on hoopis vastupidi?
Kui mul juba on üks küttesüsteem paigaldatud mida kuradit ma siis veel teisi juurde pean panema- justkui nunnal kloostris- "äkki" läheb tarvis?
Enda akupaagis ei ole tänavuste "külmadega" täheldanud, et küttevesi oleks üle 40 läinud (mul on II korrusel radikad). Seega minu pump on tugevalt üle dimensioonitud ( kuna suudab toota max 55 kraadist vett)? Kui paigaldad aga ainult põrandakütte, siis pole nii kuuma vett isegi vaja? Seega kõik soojuspumbad millised toodavad üle +30 vett on järelikult üle dimensioonitud (ainult põrandakütte puhul)olenemata nende väljundvõimsusest kW-s?
No ma vist pean minema uuesti kooli füüsikat õppima sest minu arusaamad on ajast ja arust.
Aga, et "üledimensioonitud" pump ei toodaks üleliigset sooja on minu teada olemas selline asi nagu automaatika....
Ma küll ei kavatse endal hakata suveks teist väiksemat pumpa paigaldama kuna maja kütta ei ole vaja (ainult sooja tarbevett ja dussiruumi põrandat soojas hoida).

[Aleks]

Kui sul on akupaak olemas, siis pole sul ju mõtet üldse nutta. Samuti ei ole mõtet akupaaki kütta 55-kraadini, kuna mida kõrgem on soojuspumba väljundtemperatuur, seda väiksem on selle seadme effektiivsus.
Üledimensioneerimise ja automaatika koha peal tahsin vaid seda öelda, et automaatika hakkab s-pumpa sisse ja välja lülitama. Ja nagu mina olen aru saanud, ei mõju just käivitused s-pumbale hästi. Eks siin foorumis on ka soojuspumpade gurusid, kes oskavad selle koha peal sõna sekka öelda.

P.S. Kaevupumpadel on olematu võimsus võrreldes soojuspumbaga. Kui sa autod võrdlusesse tõid, siis küsiks nii, et kumb auto kulub rohkem, kas see mis sõidab linnas 50 000 km, iga päev 2 x 30min, või sõidad selle Tartu-Tallinn trassil pikkade sõitudega maha.

P.S. mõni inimene tahab näiteks vahel elavat tuld näha, olgu see siis kamin või ahi. Ühtlasi saab sealt ta ka lisasooja majja.

[aidamees]

No aga kui on olemas korralik akupaak ja automaatika, maakonturi temperatuur püsib pikka aega ühtlane aga pump lihtsalt ei jõua? On kümne kilovatine aga kütab kümnega ainult mõni minut peale käivitust ning langeb siis kuue peale ja sinna jääbki. Kas on siis ka aladimensioneeritud? Paljast tünni ilma majata küttis 36 pealt 42 peale ligi viis tundi.Tünn ise tiba üle kahe kandi.

[aidamees]

Ja veel ei anna mulle rahu cop. Viimased kolm päeva 1,9; 1,9; 1,8. Kas talvel peabki nii vilets olema?

[Aleks]

Ja veel ei anna mulle rahu cop. Viimased kolm päeva 1,9; 1,9; 1,8. Kas talvel peabki nii vilets olema?

Mis sul pealevoolu temperatuur on, see mis pumbast välja tuleb?

[aidamees]

Oleneb olukorrast. Praegu üle neljakümne

[aivar00]

tsiteerin:Üledimensioneerimise ja automaatika koha peal tahsin vaid seda ö�da, et automaatika hakkab s-pumpa sisse ja väl� lüli�ma. Ja nagu mina olen aru saanud, ei mõju �st käivit�ed s-pumbale hästi. �s siin foorumis on ka soojuspumpade gurusid, kes oskavad selle koha peal sõna sek� öelda.

�st nimelt automaatika- soojuspumpa päästabki-�� vajalik soojus on olemas, siis pumpa sisse ei lüli.
Muidu�n töötsükkel au��at�lt 15 min. tööd ja 15 min. ��ust.
Aga elavat tuld vaatan ma soovi korral lahtisest kaminast sõpradega seal vor�i grillides. Tema annab sooja ainult kiirgusena. Kui tuli kustunud, siis ka kamin külm.
Selle autode�ulumise kohapealt jah kui sa linnas kärutad, siis sa pii�dki masinat foori tagant fooritaha sõites. Pikal trassil�ga lased rahulikult ilma täisvõimsuseta. Aga al�ime�ioonitud pump peab külma ilmaga jahvatama m�imaalsel täisvõimsusel. Umbes nagu�uto� linnas- nagu foori takka stardid nii lapats "põhja" kuni järgmise f�rini või kuidas?��

[Rostfrei]

Just üledimensioneeritud pumbaga sa lasedki "lapats põhjas foorilt foorile". Aladimensioneeritud pump töötab kauem, et saada vajalik soojahulk. Ehk näiteks 30 min töötab ja 15 min seisab. Üledimensioneeritud pump 15 min tööd ja 15 min seisu. Vahe tuleb 2 või 4 käivituskorda tunnis.
Või aladimensioneeritud soojuspumba korral jahtub ka maja kiiremini?

[aidamees]

Tunnistan, et ei jaga matsu ja küsin sellepärast ikka ja uuesti: Miks minu soojuspump, mis on KÜMNE KILOVATINE kütab pidevalt ja pikalt ainult kuue kilovatiga? Miks ei võiks tünni kohe täis kütta ja siis pikemalt puhata? Mikas tarvitas ta nädal tagasi sejuures ka veel pidevalt lisakütete?
Muuseas eelnevate postitustele jätkuks - üks põhjus maküttele üleminekuks oli ka süümekas naabrite ees. Minu olukorras ei piisanud ainult puidust vaid tuli ka kivisöega kütta. Tuul on pidevalt naabri maja poole ja kes on ise katelt kütnud see teab, mis mis sealt korstnast välja tuleb...
Praegu kargas veel pähe mõte, et kas äkki ei tehta kusagil mingeid õppepäevi või tutvustusi maakütte teemal? Ma oleks kohe käpp!

[Külaline]

Tunnistan, et ei jaga matsu ja küsin sellepärast ikka ja uuesti: Miks minu soojuspump, mis on KÜMNE KILOVATINE kütab pidevalt ja pikalt ainult kuue kilovatiga? Miks ei võiks tünni kohe täis kütta ja siis pikemalt puhata? Mikas tarvitas ta nädal tagasi sejuures ka veel pidevalt lisakütete?
Muuseas eelnevate postitustele jätkuks - üks põhjus maküttele üleminekuks oli ka süümekas naabrite ees. Minu olukorras ei piisanud ainult puidust vaid tuli ka kivisöega kütta. Tuul on pidevalt naabri maja poole ja kes on ise katelt kütnud see teab, mis mis sealt korstnast välja tuleb...
Praegu kargas veel pähe mõte, et kas äkki ei tehta kusagil mingeid õppepäevi või tutvustusi maakütte teemal? Ma oleks kohe käpp!

Selle ja sinu eelnevate juttude põhjal tundub mulle, et maja soojuskadu on nii suur, et maakollektor on veidi ära kurnatud. Ja kui seal energiat pole, siis pole midagi parata. 10 kW peale võiks veidi rohkem kollektorit olla muidugi, aga põhimõtteliselt peaks piisama ka sellest. COP võetakse üldjuhul ka aasta keskmine, nii, et kui talvel on see madalam, siis sellest pole midagi. Lisakütet tarvitavad soojuspumbad siis kui võimsust ei jätku temperatuuri tõstmiseks. KUi maakollektor on mingil põhjusel ära väsitatud (tavaliselt näiteks siis kui hakatakse talvel külma maja kütma või on kollektor lihtsalt valesti paigaldatud), siis selline situatsioon tekibki. Tünni ei köeta täis kui soojust antakse nii palju ära, et automaatika ei sulge 3-tee ventiili (kui see süsteem on niimoodi lahendatud). Aga seda, et 10 kW küttevõimsusega kompressor lihtsalt suvatseb vaid 6 kW anda, see ei ole tõenäoline. Ikka soojuskaos ja kollektoris asi, ma pakun.

[linni]

Oleneb olukorrast. Praegu üle neljakümne

Siin on aidamehel kuskil kala sees.
Minul läheb praegu kontuuri 32 kraadi. 40 kraadi on läinud mäletamist mööda umbes -20 kraadise pakasega.

[aidamees]

Võtab mõtlema! Tegemist kolhoosiaegse silikaatmajaga mille seinte vahelt saepuru ammu lahkunud. Ometigi on tänaseks ümber 10cm villa, tuuletõke ja peal Marmoroc. Vanad aknad kõik asendatud paketikatega .Äkki on põrandatega mingi jama, kuigi olen mitu talve katlakütte peal elanud ilma jamadeta.Huvitav palju peaks olema temperatuuri vahe põrandasse siseneva ja väljuva vee temperatuuri vahel?

[Aleks]

Võtab mõtlema! Tegemist kolhoosiaegse silikaatmajaga mille seinte vahelt saepuru ammu lahkunud. Ometigi on tänaseks ümber 10cm villa, tuuletõke ja peal Marmoroc. Vanad aknad kõik asendatud paketikatega .Äkki on põrandatega mingi jama, kuigi olen mitu talve katlakütte peal elanud ilma jamadeta.Huvitav palju peaks olema temperatuuri vahe põrandasse siseneva ja väljuva vee temperatuuri vahel?

Põrandakütte puhul ei tohiks olla põrandasse mineva ja tuleva temperatuuride erinevus olla suurem, kui 5 kraadi. See temp, aga mis sul parajast põrandasse läheb, sõltub aga suuresti püranda konstruktsioonist - kas plaat, puitpõrand, parekett vm.
Radiaatorkütte puhul on temperatuuride erinevus 20 kraadi. Ehk väljas miinus 25 kraadi juures oleks küttesse minev temperatuur 70 kraadi. See standardi järgi. Maasoojuspumba efektiivsus sellisel temperatuuril on aga olematu.