Praod kipsplaadi otsavuukides

[Imelik]

Tere. Olukord järgmine - Kipslaes(metallkarkassil) on kahel viimasel (väliseina poolsel )real tulnud otsavuukidesse (lae keskel) peenike pragu. Lael iga 2aastat. Esimene aasta seda jama ei olnud. Kas on kuskil viga tehtud või on see normaalne. Otsavuugid seotud omavahel puiduga. Väga ei häiri aga tuju rikub küll. Kuidas parandada ja kas aitab?

[arvutihdd]

Täiesti normaalne karkasstüüpi majal-kahjuks. Kui väga ei häiri , siis pole mõtet torkimagi hakata. Kui parandada vaja, siis pahteldus, võibolla hermeetik ja uus värv, yle võiks vaadata ka jätku kruvide tiheduse. Kui huvi, siis saab aidata.

[Imelik]

Tänan. Abi ei ole vaja, lihtsalt hakkas huvitama kas mingi viga tehtud. Maja tegelikult kivimaja ja kipslagi
saigi sellepärast tehtud et betoonlaes kippus pikki välisseina suur pragu tekkima (ilmselt välissein mängib nii palju). Laepaneeli ja küljeseina(punane tellis) vahel siis. Uus lagi risti laepaneeliga ja servad liistu all (ülevärvitud penoliist). Ise oletasin et kas välisein on kuidagi need kaks rida kipsi pingesse ajand (oleks pidanud võib olla kipsile seinasuhtes korrektse vahe jätma ja alles siis liistuga varjanud).

[Eestikinnisvara]

Täiesti normaalne karkasstüüpi majal-kahjuks. Kui väga ei häiri , siis pole mõtet torkimagi hakata. Kui parandada vaja, siis pahteldus, võibolla hermeetik ja uus värv, yle võiks vaadata ka jätku kruvide tiheduse. Kui huvi, siis saab aidata.

See on ehitusest väga kauge inimese jutt.

Murega inimesele:

Eks õigem olesk olnud ennem läbi mõelda karkassi samm, et poleks pärast puitreikaga plaadi otste toetust. Samuti oelks spbilikum kasutada 2 kihti plaati ja alles siis viimistlus.
Mina ei soovita üldse tava puitu kipsplaadi alla kasutada.

[arvutihdd]

TEgin oletuse, et tegu karkassmajaga. Sel juhul on pragude teke paratamatus. Paraku eelneva kirjelduse põhjal kyll alust arvata, et paigaldusel viga tehtud. PIgem isegi maja konstruktsiooni tehes. Selgusetuks jääb kas lagi on üks või kaks kihti?
Ning miks ei tohiks otsi siduda korraliku höövelpuiduga. See 20-30cm puitu ei murra elu sees yhtegi pragu sisse. eeldusel, et karkass korraliku sammu ja kinnitusega.

Härra Eestikinnisvaral õigus pole päris insener ja ehitusharidust ning 45 a kogemust ei oma, aga väga kauge ei saa öelda. Samas minu paigaldatud ükski lagi ega sein pole pragusid sisse tõmmanud.

[külaline2]

Kas tegemist on pragudega või niinimetatud "juuspragudega", st. väga peenete peaaegu märkamatute pragudega? Viimase variandi korral ei pruugi pragu olla pahtlikihti läbiv ja on ainult värvikihis, tõenäoliselt on pahtli ja värvi elastsus temperatuuri ja niiskuse muutusele erinevad. Pahtel "mängib" muutustega kaasa aga värvikihti tekib mikropragu ja seda ka täiesti kvaliteetsete laevärvide korral. Võimalik, et pahtlitööstus on paremini arenenud kui värvide oma. Mönikord praod lihtsalt tekivad ja ei oskagi põhjust näha! Üldiselt seotakse plaadi otsad hoideprofiilil.

[Imelik]

Kui mikro ei oska öelda aga päevavalges silma ei paista kui just ei otsi. Kui aga valgustus põleb õhtul siis piki
lage valgusega tundub eemalt nagu värvirulli serva triip (selletõttu võib vist öelda ikka et pigem nagu murdunud) Samas pragu imepeenike. Ehitusspetside jutust ei saanud ikka aru. Otsavuugid tekivad ju nii või naa, sea see plaatide paigutus milliseks tahad. Või mõtlesite risti karkassile. Seda tean et otsavuuke kohakuti ei panda, mul vähemalt 1m vahet. Ühe süsteemiga terve lagi aga jama tekkis just väliseintega külgnevate kahe viimase reaga. Ühekorne kips on siis nagu ma aru saan iseenesest viga.

Üldiselt seotakse plaadi otsad hoideprofiilil.

Kas saaksid kirjeldada kuidas? Ise saan aru et see on võimalik ainult siis kui kips risti karkassiga keerata.Või on mingid spets vahetükid.
Praegu tekkis mõte et sama effekt vist siis kui mõni karkassi vahekinnitus on betoonlaest järgi andnud.Tänud.

[külaline2]

Just karkassiga risti. Kui on peaaegu nähtamatud praod siis ära pööra tähelepanu. Majad ikka elamiseks mõeldud, mitte näpuga täppide ja pragude otsimiseks!

[iffoniff]

Viga selles ,et vuugid on jäänud korralikult lahti lõikamata ja vastavate segudega täitmata peale kleebitakse veel vuugipaber .võin näidata kümneid maju kus ei ole ühtegi pragu ,ometi tegu karkassmajadega .
Tööle tuleb lihtsalt pühenduda ,mitte lahmida niisama teadmisega et kohe saan rikkaks.
Vahet pole kas on puitkarkass või metall kui korralikke natuke kallimaid vahendeid kasutada ei tekki pragusi !
nende odavate ja väga pehmete ehitussegudega ei saagi mingit kvaliteeti tahta.


Niisiis vuugid uuesti lahti lõigata ja parandada ei võta just kaua aega ja magad südamerahus .

[Imelik]

Viga selles ,et vuugid on jäänud korralikult lahti lõikamata ja vastavate segudega täitmata ...
Vahet pole kas on puitkarkass või metall kui korralikke natuke kallimaid vahendeid kasutada ei tekki pragusi !
nende odavate ja väga pehmete ehitussegudega ei saagi mingit kvaliteeti tahta.
Niisiis vuugid uuesti lahti lõigata ja parandada ei võta just kaua aega ja magad südamerahus .

Mnjah. Kui see oli mulle mõeldud siis ei teinud samuti esimest lage. Võin samuti ettenäidata ka 10a vanust lage mida pole pidanud peale valmimist enam torkima. See jama esmakordne seepärast panebki imestama.
Kui Knauf Uniflott on odav ja väga pehme siis ma lihtsalt ei osanud ilmselt kallimat ja kvaliteetsemat küsida . Kui külaline2 esimest postitust lugeda siis võib hoopis oletada et liiga kvaliteetne äkki .
Lisan ka kommenteerimiseks kihid- Uniflott (võrguga, väidetavalt ei pea panema aga kasutasin ikka),
Sakret LH ,krunt (nime ei mäleta), Eskaro Symphatia laevärv.
Siiski arvan et viga konstruktsioonis. Kui hakkan kunagi seda parandama, kas siis võib teha järgmise järelduse-1.pragu läbi vuugi, viga on konstruktsioonis
2. pragu on pindmine, viga on pahteldustehnikas või värvi ja pahtlite kokkusobimatuses.

Kui on peaaegu nähtamatud praod siis ära pööra tähelepanu. Majad ikka elamiseks mõeldud, mitte näpuga täppide ja pragude otsimiseks!

Arvan seda isegi ja esialgu ei torgi. Lihtsalt hakkas huvitama.
Tänud vastanuile.

[külaline2]

Sa võid teha kõik vajalikud tööetapid, teha kõik õigesti ja isegi veel paremini kui vaja aga praod mõnikord lihtsalt tulevad. Ühekordne kipslagi on põhimõtteliselt "odav lahendus" ja ei saa kunagi päris kindel olla, et sinna midagi ei teki. Kui käia väga tähelepanelikult lahtiste silmadega lagedes ringi siis on võimalik igast laest midagi leida. On esinenud ladesid, mis on allakukkumise äärel ja minimaalsed praod ja ladesid mis tehtud korralikult aga mikropraod sees. Nii et "võta või jäta".

[iffoniff]

sai endal ka kuskil 8 a tagasi praaki tehtud ,panin ka otsad puiduga kokku ,muidu olen lisaks puidule paigaldanud plekiriba iga vuugi alla aga tean täpselt ,et ahju juures jäi kahele vuugile panemata just see metall riba paari aasta pärast läksid just need kaks vuuki katki ,mujal pragusi pole .
Tegu maja teise korruse laega kus peal külm pöönig ,ilmselt puit ikka mängib sedavõrd ,et pragude tekkimine isegi parimate segudega vältimatu.

Ju oled samuti kõik õieti teinud aga ilmastik on sedavõrd niiske ,et segud ja puit liiguvad väga erinevalt .
Kui keegi teab samuti ,et on teadlikult või kogemata praaki teinud, võiks ka kirja panna teistele teadmiseks ,et tulevikus vigu vältida.

[Manowar]

Kui teed metallkarkassil lae, miks sa seod otsavuugid puiduga? Sinna ei tohiks ühtegi juppi puitu panna!

[tiit001]

otsavuugid ehk ka u 10mm paksuste vineeriribade abil ehk ka saaks siduda?? mida arvate, mul nimelt ka se töö ees ja vineeri laialt käes..

[cartman]

no a mix ei kasuta sidumisex karkassi ylejääke?

[tiit001]

kunagi sai seda tööd tehtud, siis meenub et plekki otade sidumises suht jama panna oli, ühe ääre lased jah kinni ja hoiad käega, kuid teine serv kippus eest ära libisema.. siis võibolla viletsamad kruvid kah olid..?

[Andresto]

Tere! Kui kasutada seinas-laes metallkarkassi siis ka võimalikud otsavuugid siduda karkassi jääkidega. Sama siis puitroovi puhul, vaid puiduga. Miks!? Sest küll ja küll näinud, kui mees kruvib kipsi kipsikruve ja neid võetakse ühest ja samast taskust. Ehk siis kruvi, mis mõeldud vaid metallile, lendab ka sinna otsavuugi tagusesse puitklotsi. Nii, et puidule ja metallile, ikka oma kruvi!!! Puitroov (kuiv) on hea, metall parem ja sellel 2x kips laes, veel parem. Muidugi on võimalusi mitmeid, miks ikkagi praod tekkida võivad ja enamus juba teistel eespool mainitud. Andres

[ElmutKool]

Jah, ja julged väita 100% kindlusega, et paberiga oleks kõik korras olnud?
Arvan, et kui see asi seal nii praguline oli, siis paberiga oleks see pilt veel hullem-inetum!
Korralikult tehtud eeltöö maalritööle on hoolsalt paigaldatud kips, dimensioneerid veidi üle, ntx. topeltkips, rohkem riputeid, korralikult kinnitatud otsavuugid, siis on peaaegu välistatud, et tuleks mõni pragu ja vahet pole, kas seal vuugis on võrk või paber.
Võrgu sisse ei tule pragu, tuleb kivistunud pahtli sisse ja kui tuleb pahtli sisse, siis on ta ka seal paberiga!
Milleks mulle tootja või müüja soovitajaks üldse peaks sobima, räägin oma kogemutest erinevatel objektidel, sina vasta minu küsimusele, kuidas saad sa kipsi otsavuugid paberiga kaetud nii, et muhku ei tekiks ja ei oleks vaja hiljem hajutada?

Olgem nüüd ausad, ka võrk tõstab otsavuuke üldisest pinnast kõrgemale ja hajutama peab ikkagi. Korralikult faasitud otstega, niiskutõkke-nakkeparandajaga töödeldud otstes pole samas eriti vahet kas kasutada võrku või paberit. See eeldab muidugi õige pahtli kasutamist - näiteks gkl või siloite. Pahtel peaks nii kõva olema, et seob otsad veel omakorda ära. Muidugi oleks ilusam,kui kipsimees kinnituse eest hoolt kandnud on, kuid tavaliselt on need ühendused kuidagi ülejala lastud. Gkl-iga võib põhimõtteliselt ka ilma paberi ja võrguta teha. Olen vähenõudlikes kohtades katsetanud ja mingeid pragusid ei ole sisse tulnud.
Ja ei ole topeltkipsi puhul tegemist mingi imeasjaga - eriti kui paigaldusel mõistust kasutatud pole. Mäletan veel ilusatest aegadest, oli üks objekt, seinad sada meetrit pikad mõlemal pool koridori ja kabinettides ka. Karkass pandud sammuga 60cm. Loogiline oleks et kips jääb kahelt poolt seina 60cm nihkesse. Aga ei. Seest ja väljast alustati ühe sammuga ja välimine kiht pandi ka samamoodi. Tulemus oli selline, et igas vuugis oli peale esimest värvi ja kahenädalast kuivamist juuspeened praod sees. Teise korraga tuli siis rohkem värvi panna. Kuigi lähedalt olid mikropraod näha. Aga muidugi sellal sai paberit/võrku pandud alltek fine-ga, sest mida toodi - seda tuli panna. Praovärk võis vast mingil määral tekkida ka karkassi joonpaisumisest,ikka jube pikad seinad olid – tihtipeale juhtus, et päeval küttis päike suht kõvasti aga öösel läks üpris jahedaks. Aga võrku ja paberit võrrelda on tõpoolest kohatu. Kuigi ka paberiga võib juhtuda ebameeldivusi, eriti kui ruumid vahepeal kütmata või niisked - pärast täielikku kuivamist võivad vuugid näha jääda. Kuid vale pahtel+võrk+meie tavaline kipsipaigaldus -praod on garanteeritud. Tihtipeale on ju tellija iseoma tarkusest mingid materjalid ära toonud ja kui hakkad rääkima, et need ei ole eriti asjalikud on tema omakorda segaduses - poes ju räägiti, et selle töö jaoks on need kõikse paremad tooted - parim hinna ja kvaliteedi suhe, kõik ainult kiidavad. Kui veel hinda kuuled, siis hakkab inimesest suisa kahju - see oleks umbes sama kui räägid autoremondilukksepale, et näe sain soodsalt piduriklotsid ja pealekauba anti veel õhuvärskendaja - ning maksin nende eest ainult 3000 kruunu. Eks meile kõigile tõmmatakse päevast-päeva kotti pähe. Või vähemalt üritatakse.

Ise imestan veidi selle üle, et ükski tootja ei ole veel välja tulnud sehandese vuugitäitega millelt oleks võetud paberi head omadused - kuid ei imaks sisse suurel hulgal niiskust,mida hiljem välja oleks vaja kuivatada - ning oleks vähemalt sama tugev ja kasutajasõbralik. Igasugu fiibreid ja plastikuid toodetakse ju tänapäeval küll, asi see mingi vastav product oleks välja töötada.
Ja teine küsimus oleks kipsitootjatele - miks ei võiks kõik kipsplaadid olla ka otsvuukidega, jääks manowari dilemma ära ja paljud kohad, kus otsad kokku vaja panna, korrektsed. Niipalju kui ma aru saan, selliseid plaate küll toodetakse aga see on mingi sihuke eritellimuse rida. Aga niipalju kui ma kipsplaatide valmistamist olen näinud, ei tohiks see muudatus erilist ressurssi võtta. Hetkel tehased ju suuresti seisavad - seega oleks hea praegu liinid ümber seadistada ja pärast seda revolutsioonilise tootega turule tulla, millalgi, kui seisak läbi saab - mõtlen aastat 2015 oleks see täielik konkurentsieelis.

P.S.Akrüüli vastu sõna võtnud kodanikule oskaks samas ainult kaasa tunda. Minu sügav kaastunne akrüüli pragunemise pärast

[Manowar]

Olgem nüüd ausad, ka võrk tõstab otsavuuke üldisest pinnast kõrgemale ja hajutama peab ikkagi. Korralikult faasitud otstega, niiskutõkke-nakkeparandajaga töödeldud otstes pole samas eriti vahet kas kasutada võrku või paberit. :

Võrk tõstab niivähe otsavuuki, et kiht sheetrocki silub selle ebatasasuse 1-e. kihiga.
Paberiga jääb paberi alla kiht pahtlit, samuti peale peab jääma kõvem pahtel, seega ei vaja lahtiseletamist, miks jääb paber otsavuukides muhku!

[tiit001]

mis asi se Gkl on, kas keegi veel ni proovinud? mul lagi, kuhu metallkarkassiga 1kordne kips tuleks, äkki teks ka ilma igasuguste teipide ja võrkudeta need otsavuugid?

[ElmutKool]

Tiit, GKL on vene toode, osta saab Conimpexist - asub Koplis Maleva tänaval,täpne aadress ei meenu kohe kahjuks. Võibolla ka mujalt, ise rohkem kohti ei tea, noh venemaal kindlasti müüakse muidugi. Ise olen nüüdseks seda umbes kaks aastat kasutanud ja üldjoontes võib rahule jääda. Kuigi siin on omad väikesed nõksud selle pahtliga ka. Kuivab üpris kiirelt - oleneb kui paksu teed aga keskmiselt 40-60 mintsaga on kivistunud,seega väga palju korraga ei ole mõtet valmis segada. Aga minu jaoks on see ainult pluss. Igasugu nurki on jube mõnus sellega paigaldada, eriti siis, kui oled ära harjunud. Ämber on tark pärast igat segutegemist täiesti ära pesta - muidu on selline lugu, et hakkab kivistunud kihist tükke lahti ajama ja sellise konsistentsiga teadupärast ei ole hea töötada. Kui ära kivistub, siis jääb ikka üpris kõva pinnaga - lihvida eriti ei saa - järelikult peab puhtalt ja konkreetselt töötama. Jääb kinni ainult puhta ja kuiva pinna külge - kipsplaat, plokid,MP. Kui alt on pahteldatud või värvitud, siis kipub pahtlit või värvi lahti tõmbama aluspinna küljest ja paksu kihti(üle 10mm)ei tasu ka panna, sest hea nakke korral võib näiteks kipsi kõveraks tõmmata või siis tuleb ise aluse küljest lahti. Algul oli ikka veidi jamamist sellega, et põhilükked kätte saada. Aga kui sul on tegemist normaalse kipslae või seinaga, ei tohiks mingit jama tulla. Ise lõikan otsadesse mõistliku faasi - mõlemalt poolt nii 5*5mm maha ja kahe plaadi vahele u.2mm vahe sisse, et sinna ka pahtlit sisse suruda kannatab. Loomulikult tasub faas peale töötlemist korralikult tolmust puhtaks teha,et sinna miskit ka kinni jääks. Lae servades kipuvad meie vabariigis haigutama ebamäärased tühimikud. Need peaks siiski paberiga tegema. Muidu võib pahtel seina külge tugevamalt kinni jääda kui kipsplaadi servast ja pragu jookseb loomulikult sealtkaudu pärast. Ise lasen sellised kohad tihedat vahtu täis, mille kuivades tasa lõikan. Ja siis jääb üle tavaline vuugipaber murdekohast pooleks lõigata ja paras materjal selleks operatsiooniks on käes. Detailset tööprotsessi ei hakka kirjeldama - kes ei oska, see proovib ja pärast annab teada, et kuidas läks.



Võrk tõstab niivähe otsavuuki, et kiht sheetrocki silub selle ebatasasuse 1-e. kihiga.

Manowar, kogu austuse juures, kas sa sellise asja peale ei ole vahest mõelnud, et millist rolli mängib võrk pahteldamise juures. Miks seda üldse paljudes tehastes üle maailma toodetakse, enamgi veel, miks seda ehitusobjektidel viimistlustöödel kasutatakse? Kas võrk peaks midagi armeerima(tugevdama) või kasutatakse võrku ainult sellepärast, et teda lihtsalt kasutatakse? Ise kaldun uskuma eelmise lause esimest poolt. Sest kui võrku tarvitada ainult selle tarbeks, et saaks sinna peale tömmata hästi õhukese kihi Sheetrocki - loodan päris tõsiselt, et sa ei kleebi võrku veel eelnevalt kipsile, sest ise olen suhteliselt veendunud, et liimkiht on võrgu ühele küljele istalleeritud vajadusest hoida rulli kuidagi koos - siis olen ma millegipärast sinu teostatud objektide pärast veidi mures. Kahtlen veidi garantii andmise võimalustest sellistele töödele - ise olen näiteks võrgu mastaapsest kasutamisest u.kuue-seitsme aasta eest täielikult loobunud. Kuhugi-jah-vahest kasutan, kuid kindlasti mitte nii vastutusrikastes kohtades, kui otsavuugid. Nii et mõtle vähe selle teema ja nende toredate materalide(sheetrock+klaasfiibervõrk) üle. Samas loodan, et ei teinud kellegile selle kommentaariga ülekohut.

[Manowar]

Võrk tõstab niivähe otsavuuki, et kiht sheetrocki silub selle ebatasasuse 1-e. kihiga.

Manowar, kogu austuse juures, kas sa sellise asja peale ei ole vahest mõelnud, et millist rolli mängib võrk pahteldamise juures. Miks seda üldse paljudes tehastes üle maailma toodetakse, enamgi veel, miks seda ehitusobjektidel viimistlustöödel kasutatakse? Kas võrk peaks midagi armeerima(tugevdama) või kasutatakse võrku ainult sellepärast, et teda lihtsalt kasutatakse? Ise kaldun uskuma eelmise lause esimest poolt. Sest kui võrku tarvitada ainult selle tarbeks, et saaks sinna peale tömmata hästi õhukese kihi Sheetrocki - loodan päris tõsiselt, et sa ei kleebi võrku veel eelnevalt kipsile, sest ise olen suhteliselt veendunud, et liimkiht on võrgu ühele küljele istalleeritud vajadusest hoida rulli kuidagi koos - siis olen ma millegipärast sinu teostatud objektide pärast veidi mures. Kahtlen veidi garantii andmise võimalustest sellistele töödele - ise olen näiteks võrgu mastaapsest kasutamisest u.kuue-seitsme aasta eest täielikult loobunud. Kuhugi-jah-vahest kasutan, kuid kindlasti mitte nii vastutusrikastes kohtades, kui otsavuugid. Nii et mõtle vähe selle teema ja nende toredate materalide(sheetrock+klaasfiibervõrk) üle. Samas loodan, et ei teinud kellegile selle kommentaariga ülekohut.

Kas ma ütlesin, et kasutan võrgu paigaldamiseks Sheetrocki? Võrgu paigaldamiseks kasutan ainult Siloited ja arvan et sa ei pea minu objektide garantii pärast muret tundma.
Aga sina sellest aru ei saanud, ehk seletan veel kõik üksikasjalikult läbi, mis kuhu käib ja milleks midagi tehakse. Kokkuvõtteks sellele võrgujutule, kui otsavuuk on ilusti seotud kipsi paigaldamisel, siis pole seal vahet, kas seal on võrk või paber!
90% minu objektidest on ainult soovituste teel saadud, lähen teen krohvitööd, pakutakse kohe kipslagede tegemist, samuti maalritöö sinna otsa, arvan, et kui ma teeks oma töid kehvasti, siis ma istuks praegu kodus ja nokiksin nina ja olen sinutaolisi põhulõugasid erinevatel objektidel ennegi näinud ja kelle jutt esmasel kohtumisel üsna libe ja asjatundlik, hilisemal töö vaatlusel on saada aru, et mees on ainult teoreetik ja jutt ei lähe saavutustega kokku...seega sinuga!

[Teinekülaline]

Seda diskussiooni jälgides jääb mulje, et enamus praktikuid pole vaevunud tutvuma kipsplaaditootjate paigaldusjuhenditega. Kõik eesti turu suuremad tegijad (Gyproc, Knauf, Norgips) soovitavad kipslae tegemisel plaadid panna lakke kanduritega RISTI ja nii, et otsajätkud jääksid kanduritele, kandurite vahe mitte üle 400mm. Seega ei mingeid karkassijääke ega klotse. Külgvuugid tehakse võrk või paberteibiga ja tänu laiale tehasevuugile lisakinnitust ei vaja.

[Külaline]

Seda diskussiooni jälgides jääb mulje, et enamus praktikuid pole vaevunud tutvuma kipsplaaditootjate paigaldusjuhenditega. Kõik eesti turu suuremad tegijad (Gyproc, Knauf, Norgips) soovitavad kipslae tegemisel plaadid panna lakke kanduritega RISTI ja nii, et otsajätkud jääksid kanduritele, kandurite vahe mitte üle 400mm. Seega ei mingeid karkassijääke ega klotse. Külgvuugid tehakse võrk või paberteibiga ja tänu laiale tehasevuugile lisakinnitust ei vaja.

Las aga soovitavad .Töö käib teisiti.Ma soovitan sul magama minna. Aga kas sa lähed või ?

[ElmutKool]

Loomulikult sõjamees, alati jääb õigus sulle, sest sa oled ju sõjamees. Siin polegi rohkem midagi vaielda. Olen erinevates teemades su suhtumist jälginud ja alati on õigus 100 prossa sinu poolel. Oled sa mingi jumal või? Või pead end rockstaariks? Kui nii, siis proovi end tsiviliseeritud maailma hilis- või lähisajalooga kurssi viia, sest Tõe monopoli ei ole olemas, ametivend. Täna keiser, homme tagandatu - väljasaadetu. Täna peaga, homme ilma selleta. Nii on igaljuhul siiani palju kordi juhtunud ja tänapäev ei ole mingi erand. Ei taha kohe mõeldagi mis putjast ja karuonust varsti saab. Ära ülenda ennast ise, las see raske otsus jääb ikka teiste õlgadele. Seega - kui ma võibolla täpselt aru ei saanud, et mida- ja kuidasmoodi sina tegutsed, siis on see minu probleem. Ei oska ma vast lugeda seda mida kirjas pole, kuid fantaasia on selle eest hästi arenenud. A muidu paistad sa täitsa asjalik sell olevat, edu sulle ametiasjades.

Jumal sinuga, ma olen elus paljudest liigikaaslastest ilmselgelt 10 korda rohkem pahtlit seina tõmmanud ja ei ole inimestele väga palju tünga ka tegema pidanud. Aga praegu on lood sellised, et peab vist mingile muule ametile üle minema, kuna absull kõik kaakannatajad, kellega viimasel ajal juttu on olnud, on täielikus masenduses. Kes on jälle jooma hakanud, kes naisest lahku läinud, kes ei saa enam kasiinos münte masinatesse toppida,kes on rahadega tünni saanud. Sest kui puudub töö, siis puuduvad eesmärgid ja võimalused millega eemärke teostada. Töötus on kõige hullem dekadentsi vorm, mandumine mitte aastate, vaid nädalate ja kuudega. Täiesti masendav olukord igastahes. Isegi hullem kui need legendaarsed praod kipsplaadi otstes. Asi on ikka viis korda hullem kui 98ndal. Hinnad on juba igastahes samas suurusjärgus kui 95-dal. No vot. Ja millegipärast ei suuda ma uskuda, et läbi selle musta masenduse - mis vaikselt alles kohale jõudma hakkab - sammub üks mees täiesti enesestmõistetava rahuga. Ta astub väärikalt, andes sellega mõista, et ta peab endast lugu. Ja sellist tugevat, moraalset ja fantastiliselt võimekat inimest austavad ka kõik teised. Ning ta astub kindla sammuga, sest tal on eesmärk. Olla vajalik ja asendamatu. Ja kahelpool tänavat oma majade väravais seisavad inimesed, mehed on aupaklikult mütsid peast võtnud, naised teevad sügavaid kummardusi. Ja igaüks proovib olla just see äravalitu, kelle juurde mees otsustab sisse astuda. Kogu maailma tööd ei jõua ju üksi ära teha, järelikult on vaja teha paljude võimalike võimaluste vahel otsustav valik. Lõpuks ei pea mees enam vastu. Ta tunneb oma soonilistes ja tugevates kätes tõmmet. Sundust, mis tõi meie esivanemad puu otsast alla ja mis sundis neid valmistama esimest kivikirvest. Sedasama, mis pani välja tahuma esimest ratast ja krohvima esimest - palmilehtedest, roigastest ja sõnnikust - varjualust. See tung on sama ürgne kui meie väike armas helesinine planeet keset tühja ja kõledat ilmaruumi. Teha midagi oma kätega, teha midagi ilusat, kestvat ja meie miljonitele äärelinnade elanikele nii hädavajalikku. Täiesti õige - ette tuleb võtta üks korralik siseviimistlus, veel parem koos kipsitöödega - nii otsustas mees ja astus esimesse ettejuhtuvasse elamusse sisse. Pererahvas oli väga õnnelik. Meister juhatati majja sisse ja loomulikult oli talle masendav üldpilt kohe selge - siin on kindlapeale käinud need kurikuulsad sosssepad. Need samad, kes targutavad kõikvõimalikes foorumites ja vahepeal käivad inimeste kodudes käkki kokku keeramas. Mõnda on ta oma elus isegi kohanud. Vaatad peale - inimene nagu inimene ikka, kaks kätt-jalga, kõrvad ka pea küljes, võibolla isegi korralikud riided seljas ja suuvärgi poolest üsna osavad teised. Aga kui miskit tegema hakkvad, siis ei sobi see ega teine, küll pigistab sealt ja seinad jäävad ka kõverad kui pandivere kõrgustik. Vaene inimene aga muudkui maksku. Kus siis nii kõlbab. Vaikides libistab ta maha pika, maani ulatuva musta nahkmantli ja perenaine riputab selle aukohale, kohe president Ilvese pildi kõrvale nagisse. Mantli all ei ole peaaegu midagi, välja arvatud tuhmi läikega metalne rüü. Aeg on tegudele asuda, mõtleb mees ning samal ajal arvutab ta vilunult juba ruute kokku. Vaikides hakkab ta tekitatud segadust korrastama. Vaja ainult siin veidi krohvida ja teisal paar kipslage teha. Pahteldada ühtteist siit ja võõbata miskit sealt. Aeg möödub linnutiivul. Ja töö edeneb jõudsalt. Siiski on vägilane korraks puhkama istunud ja ennäe, kohe ongi platsis noor ja nägus peretütar, kelle põsed roosalt õhetama hakkavad, kui mehe karmid, kuid heatahtlikud silmad temale pöörduvad. Neiu ulatab erutatult ja käte värisedes meistrile pangetäie värskelt lüpstud piima, mis tänulikult vastu võetakse. Pole vaja vist mainidagi, et vägilane selle endale korraga sisse kallab ning endas uut jõupuhangut tundes veelgi innukamalt tööle asub. Ei möödugi väga palju nädalaid ja töö saab lõpuks valmis. Pererahvas on selleks puhuks väikese pidulaua korraldanud. Ja laua kõrval on suur ratastega kohver. Mis küll selles olla võib?mõtiskleb meister. Kas on võimalik, et need on otse trükipressi alt tulnud tuliuued rahatähed, mille magus aroom hõljub üle vastrenoveeritud eramu värviküllaste ja helgeid mõtteid täis tubade. Niimoodi mõeldes asub mees laua taha ja seinalt tema pea kohal seirab kogu seda asjaajamist kivistunud pilgul Ilves. Oleks selliseid kangelasi rohkem, mõtleb president, oleks me juba euroopast mööda kihutanud. Meeleliigutusest tõmbuvad ta prillid hetkeks uduseks. Mõni hetk hiljem ta siiski kogub end ja jätkab auväärselt põrnitsemist. Väärikalt võetakse istet ja proovitakse kõiki hõrgutisi. Kui pidusöömaaeg lõppeb, tõuseb mees asjalikult lauast ja jätab kõigi pereliikmetega oma mehisel moel hüvasti. Seejärel haarab vilunult kinni kohvri sangast ning mõne hetke pärast on ta majast välja astunud leidnud end värskendavas suveöös. Kohver on küll raske, kuid õnneks on tal all rattad. Need teevad aukus kruusateel omapärast kriginat ja see kostub kaugele. Kusagil haugatab üksik koer aga mees sammub ulja sammuga kodu poole. Ümberingi laiutavad majad. Mõnel puudub katus, teisal haigutavad akende asemel mustad augud. Osad on siiski ka lõpuni valmis ehitatud. Ja neis elavad inimesed. Kes ilmselt ei tea enam, mis on õnn. Sest kõik muutus nii kiiresti. Ühe veidi viltuste akendega ja kõvera katusega maja trepil istub mees. Mõtted tema peas ei ole helged. Võib isegi öelda, et need on otsekoheselt enesehävituslikud. Sest liiga palju on veel pangale vaja intresse maksta ja ega põhiosagi vähe pole. Aga kust see raha võtta? Varastaks isegi kui saaks. A ei tegele, näedsa, politiikaga. Järjekordselt keerleb ta peas süümekas, et kas ikka oli vaja nii kallilt maja osta, eriti sellises kohas ja selliste naabritega. Muidugi. Aga kõik teised ju ostsid, kuidas temagi teisiti oleks saanud. Naine tänitas ka hommikust õhtuni, et sõbranna mees ostis seda ja tegi teist - kas meie peame siis elu lõpuni lasnamäe kahetoalises virelema. Loomulikult ei pea kallis, ostame siis korraliku maja kusagil linnalähedases võpsikus, küll need teed ka kunagi asfalteeritakse ja solgitorud ära veetakse. Saigi nii tehtud. Laenuasjad läksid käbedalt - kvaliteetkinnisvara on alati hinnas ja teatavasti selle väärtus ajas ainult kasvab. Nii rääkis ka lipsustatud ja hästilõhnav maakler uue pilvelõhkuja moodsas kontooras presenteissonit korraldades. Ei läinudki kaua kui naine oli huutori välja valinud ja saabus aeg sisse kolida. Korter osteti ka kiiresti ära - üks spordipoiss tegi sinna toreda litsimaja, kus uus eliit sai oma pimedamat poolt rahuldamas käia. Jahh. See oli ilus aeg ja kõike seda meenutades tekib mehe kibestunud näkku hetkeks kurb naeratus. Mõne hetke pärast jõuab talle siiski tema trööstitu olukord kogu oma pretsedenditus naturaalsuses kohale ning vilunult süütab ta järjekordse sigareti. Kusagilt pimedusest kostab vaikset kriginat ja lähenevad kellegi kiired sammud. Ilmselt mõni bomz, kes oma taarakasti järgi veab. Pole ka tema elu mingi meelakkumine - ega ta vist pahanda, kui ma temagi endaga kaasa kutsun, mõtleb trepilistuja ja astub tuppa tagasi.Tema on oma otsuse teinud. Gaas on juba eelnevalt lahti keeratud ja nüüd piisab vaid poolik sigaret korralikult hõõguma tõmmata, kui käib üks korralik kärakas. Lööklaine pühib eest aknad-uksed ja kõik, mis vähegi põleda suudab, võtab kiirelt tuld. Krigin ja sammud on aga vaikinud. Mõnda aega on kuulda ainult tule praksumist, leegid noolivad lõbusalt katust ja plekk deformeerub hirmsa kriginaga. Varsti on siiski kuulda lähenevaid sireene ja tuletõrjeautode huilgamist. Ehmunud ja paanikas naabrid on tänavale jooksnud. Kuid siis hakkab eikusagilt sadama värskeltrükitud, kuid kergete kõrbemistunnustega pangatähti. Tuul keerutab neid inimeste kohal ning kõik kohad on lendavaid jakobiine täis. Ainult et inimeste silmis on taas see hullumeelne läige - nagu hullude päevade sitapaberirullisabas, või kuskil põllu peal oma tulevast võimalikku majaalust kongusninadest spekulantidega võidupakkumisi tehes kätte saada üritades -jube segane lause tuli vist- ning kõik rabavad mis aga saavad,talludes nõrgemaid jalge alla ja keegi ei pööra enam tähelepanu parkunud kätega liikumatule mehele stiilses, kuid kõrbenud nahkmantlis, mille alt paistab tuhmi läikega metalne rüü...

paganas, see õlu ei olnud vist ikka alkoholivaba....samas, ega sel töötu elul midagi väga viga polegi

luban, et rohkem ei tee enam selliseid lollusi,ausalt