Põrandaküte betoonis, gaasikatlaga

[merle]

Tere!
Uue maja kütmisel ilmnes, et maja II korrus on soe (õhutemperatuur u 24 kraadi C), põrand ka jala all mõnusalt soe.

I korrusel on esiku osas keraamilise plaadiga põrand (12,4m²) soe, aga elutoa+avatud köögi osa parketiga külm (I korrus on avatud pind - kokku 57,3m²). Tundub, et kogu suurt ruumi kütabki ainult see esiku põrand. 21-22 kraadi on I korruse õhutemperatuur, elada saab, kuid põrand on külm.

Katlast väljaminev vesi on 37'-42'C (kõigub). Tagasitulev vesi on 32'C- (ilmselt kõigub ka see pisut, ei ole jälginud). Tundub, et kõikumine jääb 5'C piiresse.

Kütmiseks on gaasikatel Logamax UO52-24K. Mõlemal korrusel on küttesüsteem betoonpõrandas.
Küttesüsteemi projektis on kirjas, et 41-kraadine veetemper torudes peab tagama põranda soojus 27 kraadi.
Sellise soojuse saavutab II korrusel ehk küll, kui I korrusel on põrand külm mis külm.

Huvtav, mlles viga võiks olla? Kuidas seda kontrollida saab?
Köetud on 40 kraadiga juba 3 päeva ja selline erinevus. Enne seda hoidsime 4 nädalat majas 18-19 kraadi toasooja ja ka siis ei olnud elutoa+köögi põrandas sooja tunda.

Katlast tuleb välja üks toru, mis jaguneb kaheks: üks alumesele korrusele, üks üles. Alumise korruse toru jaguneb (kapis) kolmeks. Tundub, et I korrusel on kolm erraldiseisvat jaotust. Ruumis on üks termostaat, millega kütet reguleerida saab.
Kolm toru tuleb ka katla juurde tagasi. Käega katsudes on kõigis kolmes torus tagasituleva vee temperatuur sarnane.

Ostetud on uus maja ja sellel on veel ehitusele kehtiv garantii. Kvaliteetne ehitis muidu.
Loodan, et viga ei ole suur. Kole, kui peaks hakkama tervel I korrusel parketti ja betooni lahti lõhkuma.

[Külaline]

Kvaliteetne ehitis muidu?
Ainult wc haiseb ja tuba ei lähe soojaks!
Tavainimene ei oska majaehituse kvaliteeti mõõta.

Täpsemalt põrand ei lähe soojaks või tuba?
Pange mingi termomeeter põrandale ja vaata palju näitab.
Ainult põrand ei pea 27 näitama. Tegelikult ei pea katsudes üldse arugi saama kas põrand on soe. Külm mis külm ka olla ei tohiks põrand nagu ütlete. 27 võib põrand olla siis, kui õues külmad ilmad ja põrandasse torusse läheb soojem vesi.
Lisaks parkett on ise ka halb soojusjuht võrreldes teil koridoris oleva kiviplaadiga. Sellest ka see, et koridoris tunnete soojemat põrandat ja toas perketil ei tunne.
Aga võrrelge temperatuuri koridoripõrandal ja elutoas põrandal.
Kas mäitan sama?

PS! Ma ei ole kütte paigaldaja.

[merle]

Tänan vastuse eest.
Muid vigu ei ole jah. Milleks selline sarkastiline küsimus?
Maja on 164m2 ja kõik muu on korras - kasutatud on väga kvaliteetset ehitusmaterjali.
Ma lasin maja kvaliteeti hinnata ehitusspetsialistidel enne ostmist. Nad kinnitasid, et on kvaliteetne ehitis. Ostu eel neid vigu ei ilmnenud.
Miks sa kahtled ülejäänud ehituskvaliteedis?

Ma kirjutasin esimese postituses väga täpselt toatemoeratuurist, mis on 20-21 kraadi ja sellest, et põrand ei lähe soojaks elutoas ja avatud köögis (sa ei lugenud korralikult), igal pool mujal terves elamises on põrand soe. Ma arvan, et soojus peaks olema igal pool, kus on küte all, mitte nii, et osa põrandast on soe, osa täitsa külm.

II korrusel on kolm tuba ja trepihall - kõik parketiga kaetud - SOOJAD põrandad - 23-24 kraadi (juhul, kui küttevesi on 40-42 kraadi)!

Esikupõrandal ja elutoa põrandal ei ole sama temperatuur, sest esiku põrand on soe (sama, mis I korrusel) ja elutoa põrand on külm.
II korruse parketil, mille all on samuti betoon ja vesipõrandaküte on jalal mõnus olla. Ei ole 27 kraadi seal, u 24 kraadi on - sama on toatemperatuur (siis, kui kütteregulaator on toas max 30 peale lükatud). Ma hoian II korrusel kütteregulaatorit 22 peal.
I korrusel on regulaator 30 peal, ehk põhjas ja jalad külmetavad ka sokkides, paljast jalast rääkimata.

Ma arvan, et see jutt (tamme)parketi halvast soojusjuhtivusest I korrusel ei vasta tõele, sest II korrusel on soe.
Muidugi ma tean, et puit on halvema soojusjuhtivusega, kui kivi. Aga II korrusel on saun, duširuum, wc, vannituba (keraamilise plaadiga põrand) - kõikides ruumides nii kivil, kui parketil on põrand ühtlaselt soe, olenemata kattematerjalist.
Aga I korrusel ei ole.

[merle]

Väike viga juhtus korruse nimetamisel:
Esikupõrandal ja elutoa põrandal ei ole sama temperatuur, sest esiku põrand on soe (sama, mis II korrusel) ja elutoa põrand on külm.

[merle]

Ma loomulikult kutsun garantii korras spetsialistid (ehitusfirma paigaldaja) kohale - nemad teavad, mis nad siin teinud on.
Lootsin lugeda arvamusi, mis seoses selle põrandaküttega (st kütteta põrandaga) ees ootab.
- Mismoodi seda põranda sees olevat süteemi töökorrasolekut kontrollitakse?
- Kas on võimalik, et viga võib olla mingites ventiilides, st mitte põrandas?
- Või nagu siin foorumis lugesin, et ka küttetorude liiga sügavale betooni sisse paigutamisega võib põrand jääda ülmaks, kuid sellise perioodi peale, mis kütnud oleme, peaks ikka juba pisutki soe olema.

Põranda sisse ju ei näe, kui vaja sinna vaadata, siis tuleb lahti lõhkuda.
Siis tuleb majast välja kolida...

[maik]

Äkki on kvaliteet-ehitisel ehitamise käigust olemas kaetud tööde akte,fotosi ,tunnistajaid kuidas mis sammuga pör.küt.toru maha pandi.Praegu võib ainult spekuleerida ja oletada,targemaks vaevalt saad.Soovitan soojalt kõik varjatud vead fikseerida ja esitada nõue müüjale nende likvideerimiseks,teatud "aja"mõõdudes ei ole enam midagi teha.Garantiiga on ka nii nagu on ,firmal on otstarbekam "pood kinni panna"kui sinu põrand üles võtta.Äkki ei olegi midagi hullu,vaid tegemist on uue elukoha sündroomiga,kõikjalt vigu otsida ja neid võimendada.

[merle]

Aitäh, maik
Ei ole siin mingit sündroomi. Mitte mingeid vigu ei otsi, mis ilmses, see ongi.
Maja on muidu täielik nauding. Ilus, hea planeeringuga, merevaatega ja absoluutselt see, mida sai juba poolteist aastat otsitud.
Parim valik, mida turg sel hetkel selles piirkonnas ja selles hinnaklassis pakkus.

Teeb kurvaks, kui uues kodus selliseid vigu ilmeb, mis elamise seal ebamugavaks või võimatuks teevad.
Loodan väga, et viga on kergesti kõrvaldatav.
Betoonpõrandas oleva kütte keskmiseks vee temperatuuriks on nimetatud 35-40 kraadi. Meil on 42 ja I korrus on jahe ja põrand külm. Aga õues on +10 kraadi! Kui külmaks läheb, peab kütmiseks vee temperatuuri tõstma jumal teab kui kõrgeks (60-80 kraadi, mis on betoonist põrandas oleva küttesüsteemi jaoks ilmselgelt liiga palju), et I korrusel hea soe oleks (kui üldse põrand ja tuba soojaks läheb)... ja II korrusel peab kütted maha keerama, sest mudu võiks seal leili visata ja vihelda.

[Priit Pärn]

Ma usun, et asi ei ole hull. Las ehitajad käivad ja vaatavad asja üle. Tavaliselt on viga häälestamises või selles, et mõnest ringist ei ole õhk korralikult välja tulnud. Mõlemad vead on kergesti kõrvaldatavad.

Kui see ei aita, siis peaks ehitaja oskama öelda, milles viga. Kui ta ei oska viga kõrvaldada, siis kirjuta, mis viga ta oletas. Kui mingit suurt ehitusapsakat tehtud ei ole, siis peaks asja korda saama ilma suurtemate kulutusteta.

[merle]

Tänan, Priit Pärn

Ma katsusin eile valesid torusid, I korruse tagasivoolitorud on külmad.
II korrruse tagasivoolitorud on soojad.

Esmaspäeval teatan müüjale, palun saata mehed kontrollima ja viga otsima.

[merle]

Isa, kes on ehitusfirma omanik, vaatas just küttesüsteemi üle.
Alumise küttesüsteemi rõhk oli null. Peab olema 1atm (kui ma temast nüüd õieti aru sain).
Ta lülitas II korruse küttesüsteemi välja ja kontrollis I korruse oma. Vett sama hea mis polnudki süsteemis.
Pani vett juurde, et rõhk sai 1 atm.

Eks nüüd saab kontrollida, kas I korruse tagasivoolutorud lähevad soojaks.
Kui lähevad, siis peaks õhtuks põrand soe olema.

[Priit Pärn]

Mis siin salata, ma ei suuda kyll praegu mõista, kuidas saab II korruse ringides olla rõhk sees ja I korruse omas mitte? Siis peab olema I korruse kollektoril või magistraalil kuulkraanid kinni. Küttejaotus on ju esimesel ja II korrusel ühise veesüsteemi taga.

[merle]

Mis siin salata, ma ei suuda kyll praegu mõista, kuidas saab II korruse ringides olla rõhk sees ja I korruse omas mitte? Siis peab olema I korruse kollektoril või magistraalil kuulkraanid kinni. Küttejaotus on ju esimesel ja II korrusel ühise veesüsteemi taga.

Ajasin rumalat juttu, vabandust (sain valesti aru). Rõhk oli enne täiesti null. Aga II korrus on soe ja I külm.
Praegu on ühes I korruse tagasivoolutorus soe sisse tulnud, kaks toru on veel külmad.
Süsteems on rõhk langenud 1 atm-lt 0,6 atm-le. Süsteem susistab õhku välja...
Järelikult on seal veel (kahes jaotuses) palju õhku sees.

[Rostfrei]

Ja see õhutamine võib võtta mitu päeva. Pump max kiirusel tööle ning aeg-ajalt kontrolli ka süsteemi rõhku, vajadusel täida.
Mul läks nädal, enne kui õhu lõplikult välja sain (tegin ühe kontuuri kogematta katki, peale lappimist).

[Kv=12]

ÕIGE õhutamine käib ühe tunniga max
tuleb kollektoril sulgeda kõik ringid ja siis ühekaupa iga ring korralikult läbi uhada - tühjendusest välja lasta õhusegune vesi ämbrisse või voolikuga õue, samal ajal täiteventiil lahti hoida
niisama ei tule õhk välja, sest õhumull sattub pumpa ja see lakkab vett pumpamast

[merle]

Tänan vastamast.

Praegu on rõhk jäänud püsima. Põrand hakkab vaikselt soojenema... mõnes kohas on tunda.
Ei saa eraldi kontuure sulgeda. Saab ainult eraldi I ja II korruse süsteemi osa sulgeda.
I korrusel on kolm ja II korrusel neli ringi. I korruse tagasivooluotsad (2 tk) on endiselt külmad ja üks soe.
Võimalik, et rõhk on küll ok, aga õhk on endiselt torudes.
Mehed lubasid tulla lähiajal (garantiikorras) vaatama.

[virgor]

Kuidas ei saa eraldi ringe sulgeda?Kas siis kollektoreid ei olegi ?

[dumbuser]

Tundub küll kuidagi väga haige lahendus olema või siis ei osata seda asja kirjeldada. Võib ka olla, et ongi selline küte tehtud, kus kollektorite kaudu ei reguleerita midagi, vbl ainult vooluhulka. Õige kraad krutitakse valmis kuskil segusõlmes ja nii jääbki. Miinuseks on igasuguse tagasiside puudumine. Ehk siis süsteem ei tea midagi reaalsest temperatuurist ja kõiki kohti köetakse ühtemoodi. Ainule pluss on see, et suhtelist vähe kohti, mis katki lähevad. Endale ei teeks küll kunagi sellist asja. Ja tundub, et praegu siis jäeti üks korrus lihtsalt veega täitmata. Mingi kraan oli lihtsalt kinni. Aga vbl sain ka valesti aru. Ja nädal aega õhku välja ajada on küll müstika. Aga ju siis ongi olemas sellised lahendused, kus niimoodi tehakse ja teisiti lihtsalt ei saa.

[aivar00]

Kuidagi imelik tundub jah see asi olevat- kokkuvõttes need 3 kontuuri I korruselt tuleb ju ikka kollektoriga kokku viia. Vaevalt igal kontuuril eraldi pump on. See ju veel kulukam. Ja kontuuri pealt kasvõi mehaanilise regulaatori võrra kokku hoida- no andke andeks. Pigem kaldun arvama, et perenaine lihtsalt kirjeldab midagi tahtmatult valesti.

[merle]

Tere taas!

Et seletamine saaks selgem, tegin katlamajas mõned pildid küttesüsteemist.
Valges kapis on allumise korruse torud.

Link on siin, pilte saab suuremalt vaadata valides pildi pealt suuruse, või avades pildi tulevad uued valikud pildi kohale:
http://nagi.ee/photos/vesirastas/sets/139289/413944/

[dumbuser]

Ikkagi on mingi imelik asi. Juhul kui üks kontuur läbib mitut tuba siis on tõesti mõttetu panna kontuuridele eraldi andurid ja saab piirduda sellise juhtumiga, nagu pildil, et korruse peale on üks regulaator. Aga see on ju jama. Kui mõnes toas on soojusvajadus suur ja andur asub kohas kus on see soojusvajadus väike, või andur lintsalt asub kohas kus on soojem (ükskõik mis põhjusel) siis ta panebki kontuurid kinni. Ja see koht mis rohkem sooja vajab see jääbki jahedaks. Võibolla saab mingitmoodi asja natuke paremaks, kui tasakaalustusventiilidega mängida. See on lihtsalt oletus. Edasi on pildi näha, et see esimene korrus on süsteemi ühendatud ja kraanid on ka lahti. Seega võiks seal ju kütmine toimuda. Pmst saaks selle õhumulli seal ka sedasi välja, kui vaid need kontuurid lahti jätta, kus õhumulli kahtlustatakse. Sel juhul peaks põrandakütte vett ringi ajav pump torudesse niipalju vett uhama, et nad lõpuks hakkavad seda vett kuskilt välja ajama ja sellega koos liigutavad ka õhumulli sealt minema. Sedasi ei pruugi aga kogu õhumulli kätte saada. Kontuure saab kinni panna ka selliselt, et need regulaatorid sealt maha keerata.

[merle]

Aitäh, dumbuser

I korrus on üks suur avatud ruum: esik, köök, elutuba.
Eraldi on wc, kus põrand on soe, soe on ka esikus keraamiliste plaatide all (pildil keskmine kontuur).

Kaks kontuuri (pildil äärmised) on elutoa köögi põrandas. Need on külmad. Elutoa põranda äärest on hakanud soojemaks minema.

Ilmselt ei peetud vajalikuks panna I korrusele rohkem termoregulaatoreid, kui on üks avatud ruum.

[vanakala]

vaatasin ka neid pilte ja nii gaasi kui ka küttesüsteemi ühenduses palju puudujääke. aga minu õnneks ei saa mul sedasi töö kunagi otsa!

[Priit Pärn]

Ma arvan, et seda kollektorit peaks saama sulgeda ringi kaupa küll. Kas peal ei ole tähikvõtmega keeratavaid sulgkraane?

[virgor]

Ülemistest kuuskantidest saab regullida.Aga nagu ma aru saan on kaks liini jagatud u.44 m2 peale mis on küll vähe.Nii ei saagi põrand soojaks minna.

[merle]

Vanakala, räägi palun puudujääkidest.
Mul on õigus nõuda nende puudujääkide likviderimist.
Kui olulised need puudujäägid on? Kui "asi võiks olla parem", siis ei ole tegemist puudujäägiga.
Puudujääk on ntx see, kui süsteemi ei saagi õhutada ning süstemi ei saa korralikult tööle.

Kas neid puudujääke, mida Vanakala näeb, saabki üldse likvideerida?

Kaks liini on jagatud 44,9m2 peale (kolm toruotsa on korrusel, üks on soe ja esiku põrand on ka soe, jäerlikult on 2 liini elutoa ja köögi all). Ma ei tea, millise sammuga need pandud on. Seda peab projektist vaatama (ei ole hetkel käepärast) või siis küsima.

Mehel, kes seda tööd tegi või oli selle maja ehitusel töödejuhatajaks, igatahes tema teab selle maja ehitusega seotud asjadest kõike, tal ei olnud aega täna tulla. Homme saab täpsustada, millal ta tuleb asja üle vaatama.
Kui ise tean asjast midagi, siis teaks ka vajadusel näpuga näidata ja nõuda... kuni garantii kehtib.