Maakütte kolletor väiksele pinnale

[martin_]

Arvestuslikult peaksin maha kerima 800 m küttetoru. Krundile ehk annab mahutada ca 600 m. Köetav pind 210 m2.

Seega 4 alternatiivi:
1. panna normist vähem toru
2. pagaldada toru asemel "radiaatorid"
3. paigaldada 40 mm diam toru asemel 25 mm toru tihedama sammuga
4. paigaldada õhk-vesi süsteem

Eelkõige küsiks kogemuste kohta "radiaarorite" kasutuse kohta, kuidas on selle efektiivsus võrreldes tavalise toruga, kes seda müüb? Kas võib teha ühe ringi "radiaatoritega", teise tavalise toruga? Kuidas suhtuda 25 mm torusse?

[melomaan]

Kas sul on võimsusvajadus ja kollektori pikkus korrektselt arvutatud? 800m peaks olema liivases pinnases, savi jms. kohapealt tuleb torupikkus oluliselt lühem. 25mm toru puhul on makollektori pikkus pea topelt.

[martin_]

See 800 m on spetsialisti poolt arvutatud number (siiski koha peal vaatamas käidud pole). Kui 25 mm toru läheb poole rohkem, siis see antud juhul lahenduseks ei sobi. Kas maasse paigutatavate "radiaatoritega" on kellelgi kogemusi?

[melomaan]

See 800 m on spetsialisti poolt arvutatud number (siiski koha peal vaatamas käidud pole). Kui 25 mm toru läheb poole rohkem, siis see antud juhul lahenduseks ei sobi. Kas maasse paigutatavate "radiaatoritega" on kellelgi kogemusi?

Meie tabeli järgi teie spetsialisti poolt arvutatud maakollektori pikkus oleks liivasesse pinnasesse ja soojuspumbale võimsusega 10kW.
Meie arvutustabeli järgi soojusvajadus 9,3 kW. Juhul kui pinnas oleks niiske savi jääks 10kW pumba puhul maakollektori pikkuseks 372m (~400m).

[maik]

Movek paigaldab päikese-paneele maa-kontuurile abiks.Paneelist jookseb läbi sama spirt mis kontuuris ja igakuised el.arved pidid märgatavalt vähenema.Kuna info suht värske oleks hea teada kas kellegil juba on selline töötav lahendus ja kas el. arved on väiksemad ka?

[melomaan]

Movek paigaldab päikese-paneele maa-kontuurile abiks.Paneelist jookseb läbi sama spirt mis kontuuris ja igakuised el.arved pidid märgatavalt vähenema.Kuna info suht värske oleks hea teada kas kellegil juba on selline töötav lahendus ja kas el. arved on väiksemad ka?

Kahtlane lahendus, vähemalt otseühenduse korral. Mis juhtub siis kui temperatuur väljas on -5 kuni-30,
jahutatakse vedelik enne maakontuuri jõudmist veelrohkem maha? Automaatika olemasolul põhimõtteliselt isegi toimib, kasutegur on muidugi omaette küsimus.

[Kalvis]

Seega 4 alternatiivi:
1. panna normist vähem toru
2. pagaldada toru asemel "radiaatorid"
3. paigaldada 40 mm diam toru asemel 25 mm toru tihedama sammuga
4. paigaldada õhk-vesi süsteem

Punktid 2 ja 3 jäävad kohe ära, puudub efekt.
1. võid teha, kuid pead arvestama, et maapinna soojushulk on määratud ikkagi mingisuguse efektiivse soojusmahtuvuse maapinna massiga, mis külmade saabudes ära imetakse ja maapinna temperatuur langeb rohkem kui projekteerijad ette nägid. Edasi kukub COP ja soojuspump ei täida täielikult oma funktsiooni nii nagu lootsid.

4. Asemel kasutaksin juba hübriidsüsteemi - ehk nagu soovitati lisaks on päikesekollektor sama vedelikuga mis maasees ringleb. Kuid ma paneks vahele mingi termostaadi, mis siis oleks kas käsitsi sätestatav, et temp.langemisel alla -5 sulgeb päikesekollektori kontuuri. Parem oleks diferentsiaalrelee, mis sulgub kohe, kui päikesekollektori temp langeb allapoole kui maapinna oma. Päikesekollektor ise peab olema talvetingimustele vastav (lisaklaasiga).