küttesüsteem ???

[jools]

Tere,

Vajaksin asjatuntjatelt kommentaare ja soovitusi. Plaanis midagi sellist ehitada.



Kas põhimõtteliselt on võimalik/otstarbekas selline lahendus?
Milline automaatika sobiks reguleerima päikesepaneeli ja soojuspumba tarbevee osa?
Kas 50L on vähe? Endale tundub, et vähe, samas pole ka mõtet väga suurt panna.
Kas vent. soojuspumbaga kätte saadud energia põrandaküttesse suunamisest piisab või peaks suunama seda energiat igaks juhuks ka tarbevee soojendamiseks? Teoreetiliselt nagu pole ju võimalik, et ventilatsioonist saab rohkem soojust kui põrandaküte kütta jõuab. Aga siiski, kui kasutada sauna (mis puuküttel), siis sealt saab ventilatsioon eriti palju sooja õhku. Samuti suvel ka vaja ventileerida, aga kütet pole vaja.

Vent. soojuspump plaanis ehitada õhk-õhk on/off soojuspumbast lisades freoon-vesi soojusvaheti ja lülitades ta pidevasse küttereziimi. Probleemiks võib osutuda, et pumba välisosa ventilaatorit ei saa kasutada ventilatsiooni õhukoguse reguleerimiseks. Siin peab midagi välja mõtlema. Kahtlusi on ka veel, kui effektiivseks osutub välisosa soojusvaheti, st. soojusvaheti kontaktpind. Kas seda liiga vähe pole?

[Kalvis]

Kohe nii kindlasti ise ei ehitaks.
Kaks soojuspumpa (vent soojuspump) on overkill, kuid kui soovid siis las vent soojuspump töötab eraldi vaid sissetuleva õhu soojendamiseks). Ma pigem aretaks siis juba maasoojuspumbale ühe haru väljuvale ventilatsioonile juurde (suvaline veega soojusvaheti väljuva õhu juures, mis siis läheks ühe kontuuriga maasoojuspumba sisendisse, peaks olema ehk tööstuslikke lisasigi saada olema).
Muidu teeks ehk kahe soojusvahetiga, mis oleksid järjest. Kõigepealt oleks väiksem eelsoojusvaheti, mida kütab päikesekollektor täiesti eraldi (sinna siseneb täiesti külm vesi). Selle maht ja suuruse valid päikese järgi ja sinna tood tsirkulatsioonipumbaga päikeselt sooja nagu välja pakkusid (kui kollektoris on vesi piisavalt soe lülitab termostaat kollektori sisse, alla langedes aga välja). Teine paak oleks soojapumba taga ja selle vee temperatuuri korrigeerib 100% soojuspump (paagi termostaat lükkab soojapumba sisse, kui vesi langeb alla nõutu ja välja kui ületab). Nii saad lihtsa automaatikaga töökindla ja toimiva lahenduse, kusjuures on tagatud alati soe tarbevesi ning päikesest saad kätte maksimumi klassikalisel moel.
Kui päikesega soovitakse kütta ka hoonet siis põhimõtteliselt peaks esimeses eelsoojenduspaagis olema veel üks soojusvaheti, mis kütab kütteringi vaid siis, kui päikese soojendav vesi paagis on soojem kui kütteringi tagastusvesi. Sel juhul avatakse teise ringil klapp (või tsirkpump), mis siis hakkab soojendama kütteringi vett. Lõpptõste pealejooksu temperatuurile teeks nagunii soojuspump.

On olemas veelgi kavalam ja lihtsam lahendus, kuid nõuab julget pealehakkamist. Maasoojuspump ehitatakse oma küttesüsteemis klassikaliselt nagu ikka. Päikesekollektoris ongi maasoojuspumba vedelik otse, tulles juurde ühe täiendharuna. Ma paneksin sellele kontuurile vahele kindlasti ühe sulguva klapi, mis sulgub kohe, kui kollektoris on jahedam temperatuur, kui soojuspumba sisendis (välistada, et õues külmaga kütaksid õhku päikesekollektori kaudu)(vajab diferentsiaalrelee tegemist). Sel juhul töötab kollektor edukalt talvel ja aastaringi iga ilmaga, kusjuures kollektor pigistab päikeselt saadava energiavoo maksimumis välja mis üldse saada on (rohkem kui tavaarvutustega). Ja ehitamine on lihtsam kui eelpool pakutud klassikalised variandid.

Kui huvi on siis olen nõus andma tasuta konsultatsiooni, vajadusel ka arvutused. Kuid kui süsteem valmis on siis tahan seda ka näha ja saada toimivuse kohta lõpptulemusi. Omal on plaanis ka aretada päikesekütet eraldi, senine paak kasvuhoones annab küll sooja vett, kuid on üsna puudulik.

[jools]

"..(vent soojuspump) on overkill, kuid kui soovid siis las vent soojuspump töötab eraldi vaid sissetuleva õhu soojendamiseks)"
Kahju, aga mul on ventilatsioonil ainult väljatõmme, värske õhk siseneb värskeõhuklappide kaudu. Ma olen kaalunud ise ka maapumbale seda tööstuslikku ventilatsiooni moodulit, aga selle kasutegur on ikka häbematult väike (30% kuskil) ning maksab ka mingi 20-30 000. Kasuteguri madalus on arusaadav, sest süst. tööpõhimõte on juhtida maakollektori vedelik läbi soojusvaheti (mille effektiivsus on samuti arvatavasti üsna nigel), mis on ehitatud üsna kompaktne ja seetõttu ei saagi olla soojusvahetil piisavalt suurt kontaktpinda. See lisamoodul, sellisel tehnoloogial, on ikka minu arust täiesti mõttetu lisa. Pigem, kui juhtida seda maakollektori vedelikku läbi väljatõmbe õhu, siis tasuks see ise ehitada kasutades mingeid autojahutus/soojendus radikaid näiteks.

" .. Päikesekollektoris ongi maasoojuspumba vedelik otse, .."
Kas sa mõtled siin, et päiksekollektoris voolaks siis maakollektori vedelik? Arvan, et sa seda mõtlesid. Pole päris maapumba spetsialist, aga sellise skeemiga võib maakollektori vesi üsna soojaks mingi hetk minna (kui ta tuleb päiksekollektorilt ja see töötab täisvõimsusel). Kujutan ette, et isegi üle 50 kraadi (muidugi kõik sõltub ka torude jämedusest ja sirkulatsioonipumba võimekusest. Aga ikkagi, kas maapumba sisend on üldse mõeldud/kannatab sooja vett, on ta ju mõeledud/optimeeritud 0-5 kraadi peale. Ning lisaks peaks ju maapump maakollektori vedeliku läbijooksul sealt ära võtma paar kraadi soojust ja kui ta võtab soojalt vedelikult, mis päiksekollektorist tuleb, ära paar kraadi ning ülejäänud soojus läheb siis hoopis maa kütmiseks. Tegelikult saab selle ju hiljem sealt maa seest kätte, aga siiski on sellel teatav kadu ja energia kulu kasvõi pumba elektri näol. Kahtlus on ka veel selles, kui ma lasen päiksepaneeli soojuse läbi pumba, siis on ju ikkagi mingi kadu (või siis lisaenergia kulu) olgugi, et maapumba COP võib tõusta, ma ei tea 10..20 peale näiteks. Ma kipun arvama, et kui päike suudab piisavalt kütta, siis võiks seda ikkagi otse kohe ära kasutada, sest see ikka täis tasuta energia (välja arvatud ringluspumbad, automaatika ja süsteemi amortisatsioon).

"Muidu teeks ehk kahe soojusvahetiga, mis oleksid järjest. Kõigepealt oleks väiksem eelsoojusvaheti, mida kütab päikesekollektor täiesti eraldi (sinna siseneb täiesti külm vesi). Selle maht ja suuruse valid päikese järgi ja sinna tood tsirkulatsioonipumbaga päikeselt sooja nagu välja pakkusid (kui kollektoris on vesi piisavalt soe lülitab termostaat kollektori sisse, alla langedes aga välja). Teine paak oleks soojapumba taga ja selle vee temperatuuri korrigeerib 100% soojuspump (paagi termostaat lükkab soojapumba sisse, kui vesi langeb alla nõutu ja välja kui ületab"
Ma pole ise kunagi ühtegi küttesüsteemi ehitanud, olen ainult tutvunud teooria ja skeemidega ning natuke kõrvalt näinud, andke andeks kui rumalana paistan. Aga ma ei saa päris hästi aru, kuidas need kaks paaki omavahel seostuksid ja missmoodi ühendatakse tarbevee ringlus? Tahaks näha skeemi, kui võimalik.

[Kalvis]

Klapiga puuduseks on olnud võimatus kokku hoida raha soojusvaheti või ventilatsiooni soojuspumbaga (üks erand versiooon ei käi selle alla).
Eks sa ise tead, kui raha kokku hoida ei taha

Jep, temperatuuri osas võib sul õigus olla, kuigi enamus torusi kannatab kuni 80 kraadi (mõned odavad plasttorud lähevad alates 80 kraadist kiirelt pehmeks). Pead kas kuumakindlamaid kasutama või tuleb skeemi täiustada veel ühe releega, mis siis lükkab päikesekollektori otse väljundis soojusvahetisse (jälle rahaline põnts) ning kütad otse (50 kraadist suuremal temperatuuril pole enam soojuspumpa vaja). Sellist meetodit nimetatakse vabajahutusega reziimiks (on olemas tööstuslikke konditsioneere, mis nii töötavad).
Seda ohtu pole, kui sul on suvel olemas piisav soojuskoormus (kollektor jahtub intensiivse tarbimise puhul igal juhul maha oluliselt madalamale temperatuurile) või tõesti kütad maasoojusringi soojust tagasi (halb lahendus, sest elektrikulu sa tagasi ei saa). Kuid seda kaitsemeetodit on seeest lihtne realiseerida (a la lükkad käima soojuspumba tsirkulatsioonipumba, kuid ei käita soojuspumba kompressorit. Ilma katsetamata või mõõtmisteta sa teada ei saa, kas üldse tekibki sellist ohusituatsiooni.

Skeemi saab, kuid ma ei viitsi rohkem kui kritseldada paberile. Muidu simple - tarbevesi läheb esimesse soojusvahetisse, kus tõuseb max päikesekollektori temperatuurile, seejärel soojuspumba soojusvahetisse, mille termostaat lükkab soojuspumba kütte sisse, kui temp on peale päikesekollektori soojusvahetit veel liiga madal. Kui on üle siis soojuspump on väljas. Ja edasi kasutusse. Kui on tsirk.ring siis see piirdub vaid soojuspumba osas.