Panen ise vesipörandakütte.

küttesüsteemid, millega ja kuidas kütta
eml
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 338
Liitunud: 12 Sept 2007, 09:52
Asukoht: Suure-Jaani

Re: Panen ise vesipörandakütte.

Lugemata postitus Postitas eml »

Kuidas oleks siis mõtekas teha pesuruum. Kas tuleb panna eraldi kollektor+ pump jne või saab kogu maja ühendada ühe kollektori taha ning sealt siis reguleerida nii, et pesuruumi jääks kõrgem temperatuur ja ülejäänud majas madalam temperatuur?



Tänud
Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 10711
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 290 korda

Re: Panen ise vesipörandakütte.

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

Põrandaküte on olemuselt sarnane radikate järjestikühendusele. Kõike saab, kuid nagu järjestikühenduste puhul ikka on väga tähtis õige projekteerimine. Antud juhul tuleb pesukööki lihtsalt rohkem toru maha kerida kui ülejäänud ruumidesse. Kui palju, ütleb projektarvutus.
eml
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 338
Liitunud: 12 Sept 2007, 09:52
Asukoht: Suure-Jaani

Re: Panen ise vesipörandakütte.

Lugemata postitus Postitas eml »

Eks panen siis sauna ja pesuruumile vahele eraldi kollektori ning siis annab reguleerida vastavalt vajadusele.
Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 10711
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 290 korda

Re: Panen ise vesipörandakütte.

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

Soovitan siiski sellise püstituse puhul pesuruumi torusi tihedamalt panna. Mingi pisikese osa võib toru mõnda ruumi veel täita, muidugi seal ruumis hõredama sammuga.
eml
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 338
Liitunud: 12 Sept 2007, 09:52
Asukoht: Suure-Jaani

Re: Panen ise vesipörandakütte.

Lugemata postitus Postitas eml »

Aga kuidas käib siis suve saabudes kütte välja lülitamine tubades?
Kas siis põhimõtteliselt tuleb kollektori juurest lihtsalt kontuurid kinni keerata ja pesuruumi kontuur jääb lahti või saab seda ka automaatikaga juhtida?
Plaan on oumani elektroonika koos välistemp. anduriga ning eraldi tubadesse andureid ei tule.
automaatikaabi
külaline

Re: Panen ise vesipörandakütte.

Lugemata postitus Postitas automaatikaabi »

eml kirjutas:Aga kuidas käib siis suve saabudes kütte välja lülitamine tubades?
Kas siis põhimõtteliselt tuleb kollektori juurest lihtsalt kontuurid kinni keerata ja pesuruumi kontuur jääb lahti või saab seda ka automaatikaga juhtida?
Plaan on oumani elektroonika koos välistemp. anduriga ning eraldi tubadesse andureid ei tule.
Toaandurid on siiski soovitav paigaldada, siis saab igat ruumi hoida sobiva temperatuuri all
samuti fikseerib iga toaandur ruumi tekkiva lisasoojuse - kamin, päikesekiirgus, õhtune peoüritus ..
ja sulgeb küttevee pealevoolu, vähendades nii põhisoojusallika koormust
Ouman automaatika aga juhib veetemperatuuri globaalselt, vastavalt välisõhule ja sulgeb kütte sobival välistemperatuuril, näiteks 18-22 C

Aga pole häda, kui juhtmed ununevad paigaldada, paljudel valmistajatel on olemas nn. juhtmevabad patareitoitel (patarei kestab kuni 5 a.) termostaadid, mida saab paigaldada sobivasse kohta seinale
Need annavad siis iga paari minuti järel vastuvõtjale põrandakütte kollektori juures impulsi, kas vastav küttering hoida lahti või sulgeda
Soodsa hinnaga näiteks Kermi tooted
Põrandakütte kollektor peab olema kindlasti ajamite paigaldusvõimalusega

küsi lisa
56 665521
Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 10711
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 290 korda

Re: Panen ise vesipörandakütte.

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

Ega sul vist pole õrna aimugi põrandaküttest, reguleerimisest jne.
Ma ei tea su ülesande eesmärki, seega raske midagi soovitada. Ei saa pihta, miks soovid osasi ruume suvel kütta, osasi mitte?
Kütteautomaatikad reeglina juhivad kogu kollektorit (mitte kontuuri!!!) korraga, saad vaid muuta seadistuskraanides kontuuride onavahelisi suhteid, kuid ei midagi muud. Kuid see käib käsitsi, automaatika ei ole niisama selleks võimeline. Kontuuri eraldi on võimalik juhtida vaid kas kasutad igal kontuuril solenoidklappe (kallis), neidsamu mootoriga ventiile (veelkallim, kuid parim dünaamika) või igal kontuuril on oma tsirkulatsioonipump (palju odavam, kuid ikkagi mõõdukalt kallis). Seepärast on enamlevinud versiion, kus põrandaküte tuleb projekteerida äärmiselt täpselt õieti , kuid ehitamisel kasutatakse kõige odavamat versiooni, mis on kõige halvemini juhitav. Nii on võimalik saada enamus eramutes igati toimiv lahendus.
Samuti ei tea ma miks soovid sa pesuruumis kõrgemat temperatuuri, teed aurusauna sinna?
eml
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 338
Liitunud: 12 Sept 2007, 09:52
Asukoht: Suure-Jaani

Re: Panen ise vesipörandakütte.

Lugemata postitus Postitas eml »

Ausalt öeldes, siis pole tõesti põrandaküttest eriti aimu kuna pole ennem kokku puutunud.
Eks pean niikuinii leidma inimese, kes mul katlasüsteemi tööle paneb ning häälestab.
Mul vaja ainult paigaldada kollektor ja küttetorud survestada.
Osasi ruume tahaks kütta suvel sellepärast, et pesuruumis, saunas, riietusruumis oleks põrand soe.
Teisi ruume kindlasti mitte.
Mul lihtsalt vaja lahendada see hetkel, kas ühendan kõik kütteringid ühe kollektori taha või panen pesuruumile eraldi kollektori.



Terv
GuidZ
külaline

Re: Panen ise vesipörandakütte.

Lugemata postitus Postitas GuidZ »

Isegi kui ajameid ringidele ja termostaate tuppa ei pane, vea neile seinte sisse juba kaablid ära - muidu tulevikus kahetsed ja oistad vähem töökindlad ja mitu korda kallimad raadio teel termostaadid.
eml
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 338
Liitunud: 12 Sept 2007, 09:52
Asukoht: Suure-Jaani

Re: Panen ise vesipörandakütte.

Lugemata postitus Postitas eml »

Mis kaabel see peaks olema, mitme soonega?
dumbuser
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 3777
Liitunud: 08 Jaan 2008, 23:08
On tänanud: 11 korda
On tänatud: 79 korda

Re: Panen ise vesipörandakütte.

Lugemata postitus Postitas dumbuser »

Teoreetiliselt peaks 6 soonega hakkama saama. Ise panin 8 soonega valvekaabli, kuna hinnavahe oli olematu. Aga kütteautomaatika reguleerib seda veetemperatuuri, mis kollektorisse läheb. Külma ilmaga on ka energiavajadus suurem ja siis võiks vesi soojem olla. Kui seda mitte panna ja koguaeg ühtlast temperatuuri hoida siis viletsa soojustuse puhul jääbki maja jahedaks. Hea soojustuse puhul peaks sooja vett rohkem vaja minema. Kui kogu süsteem on projekteeritud üsna suure varuga siis kokkuvõttes uhatakse lihtsalt rohkem sooja vett läbi torude. Seesama automaatika on mõnedel juhtudel (sõltub mudelist) võimeline ka päevast ja öist temperatuurierinevust arvestama ja samuti tööpäevad ja puhkepäevad puhul. See automaatika mis kollektorist hargnevate kontuuride klappe reguleerib saab aga oma info toast. Toas on siis mingi andur, millele saab samuti ette anda öise ja päevase temperatuuri. Kui kõik see asi tervikuna lahendada siis peaks kokuvõttes saama sellise süsteemi, kus teperatuurierinevusi ei tunnegi. Kogu asja muudab aga küsitavaks see, et kui inimene ise rabeleb ja higistab siis tundub talle ümbritsev palju soojemana võrreldes sellega, kui ta täitsa rahulikult istub. Kuigi mõlemal juhul on ümbruse temperatuur sama. Edasi peaks mõtlema ka sellele, et see temperatuuriandur on ühes seinas, kui aga see sein on kohas kus õhk vähe liigub siis on seal temperatuur võibolla natuke kõrgem ja teises seinas, kus kodanik ise viibib on temperatuur madalam. Jälle jama. Kokkuvõttes ei oska ma midagi tarka soovitada. Kui kõik ülimalt automatiseerida siis läheb hind selliseks, et muu jaoks ei jäägi enam eriti midagi. Eelnevaga olen aga töö käigus kokku puutunud. Kindlasti on ka olukordi, kus eelmainitud puuduseid ei ole. Enda majale toppisin ka põrandakütte ja panin igasse tuppa eraldi anduri. Kui uksed kinni hoida siis on iseg võimalik erinevad temperatuure tubadesse tekitada. Sooja vett, mis kollektorisse läheb olen hetkel käsitsi keeranud. Viimane tal oli aga selline, kus polnud tegelikult vaja midagi kruttida. Kui mõni suuremate temperatuurikõikumistega talv tuleb siis saan teada, kas ikka on vaja seda. Samas on mul ka söega kütmine ja sel juhul pole ta ehk üleüldse nii vajalik, kuna välistemperatuurist sõltuv soojusekadu saab süsteemile selgeks ka toas olevate andurite kaudu. Ja ülejäänu istub nii või naa akupaagis.
Rostfrei
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2834
Liitunud: 22 Juun 2008, 18:36
Asukoht: Tartumaa
On tänanud: 15 korda
On tänatud: 40 korda

Re: Panen ise vesipörandakütte.

Lugemata postitus Postitas Rostfrei »

Kalvis kirjutas:...või igal kontuuril on oma tsirkulatsioonipump (palju odavam, kuid ikkagi mõõdukalt kallis). ....
See on üks MÕTTETUIMAID liigutusi - pump pumbaks, aga pump tahab oma tööks energiat, ja mitte vähe. Seda enam, et enamus pumpasid paigaldatakse B või C energiaklassi omad. Energia teadupärast maksab, tänapäeval veel vähe, aga tulevikus enam mitte.
GuidZ
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 310
Liitunud: 22 Aug 2008, 16:49
On tänanud: 6 korda
On tänatud: 4 korda

Re: Panen ise vesipörandakütte.

Lugemata postitus Postitas GuidZ »

Kahesoonelisest peaks piisama : http://www.uponor.ee/upload/Documents%2 ... oetelu.pdf

Omal vedasin igaks juhuks neljasoonelise, et oleks olemas ka kollaroheline ja toide kellaga termostaadile. Üle nelja on suht mõttetu.
dumbuser
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 3777
Liitunud: 08 Jaan 2008, 23:08
On tänanud: 11 korda
On tänatud: 79 korda

Re: Panen ise vesipörandakütte.

Lugemata postitus Postitas dumbuser »

GuidZ kirjutas: Omal vedasin igaks juhuks neljasoonelise, et oleks olemas ka kollaroheline ja toide kellaga termostaadile. Üle nelja on suht mõttetu.
Ilmselt küll. Mul on see vana süsteem. Seal oli rohkem traati tarvis.
Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 10711
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 290 korda

Re: Panen ise vesipörandakütte.

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

Esiteks on tsirkulatsioonipumbad väikse võimsusega ja ei tööta kogu aeg. Teine majanduslikkus - tsirk. pumbad on palju odavamad kui kallis juhtpaneel veel kallima kolmikkraani ja mootoriga. Ning need tarbivad ka elektrit. Ise tegin majanduskalkulatsiooni - kuni viie kontuurini tuleb odavam paigaldada eraldi tsirk. pumbad, üle selle juba kolmikkraaniga ja ühe pumbaga. Minu arvestuse järgi peaks isegi 5 pumpa vähem elektrit tarbima kui üks pidevalt töötav. Muidu on kirjutatud teadustöid isegi kuidas tsirkulatsioonipump tuleks dimensioneerida küttesüsteemile tagamaks minimaalset elektrikulu maksimaalse kasuteguriga. Kuid kahjuks pole see eestis võimalik, sest enamus küttesüsteeme dimensioneeritakse tsirk. pumba osas üle ja torud pannakse liiga kitsad. Samuti pole võimalik saada poest arvutuste järgi näiteks 13 W pumpa, nominaal algab 100 W. Ja elektrienergia ei lähe kaotsi - see läheb kütteks. Lõppkokkuvõtteks käib kõigest juuksekarva lõhkiajamine küttelahenduses. Küttesüsteemis algab esmane kokkuhoid õige katla valikuga.
Ma arvan vastupidi ühe pumbaga kolmikraani süsteem on üks mõttetumaid kodulahenduses.
Rostfrei
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2834
Liitunud: 22 Juun 2008, 18:36
Asukoht: Tartumaa
On tänanud: 15 korda
On tänatud: 40 korda

Re: Panen ise vesipörandakütte.

Lugemata postitus Postitas Rostfrei »

Kuida tsirgu pump ei tööta koguaeg, kui on kütteperiood????? See on midagi VÄGA-VÄGa uut. Äkki jagad ka laiemalt seda uut teooriat?
Tsirgu pumba nominaal 100W????? Kui suurt põrandapinda sa kütad? Kodustesse süsteemidesse mõeldud pumbad on minimaalselt 5w ja maksimaalselt 45 w tarbega. Kust sa selle 100 W võtad? Näen süsteeme, kus pumbad töötavad tarbega 12-14 W. Miks dimensioneeritakse pumbad üle? - sest et keegi ei raatsi kulutada raha projekteerimisele ning pärast on mure - elektri arved on suured. Õige projektiga on võimalik pumbad väga täpselt paika panna ning sellega ka kulud kontrolli all hoida. Lisaks tagab õige dimensioneeringuga pump süsteemimüra vähenemise (undavad/kahisevad termod, torud).
Ja see on muidugi pärl -Ja elektrienergia ei lähe kaotsi - see läheb kütteks.- ostan 100w nominaaliga pumba, et seda kasutada elektri kütteks??? :shock: :shock:
Ninng lähtudes sinu loogikast 100W pirn põleb 285 päeva aastas / 24 h - ning see on väike elektritarve????
2,4 kW/h öö-päevas x 285 päeva=684 kW/h, ning niimoodi 5 pumpa? St 3 420 kW aastas ja see on soodne???
Viimati muutis Rostfrei, 24 Aug 2008, 12:22, muudetud 1 kord kokku.
dumbuser
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 3777
Liitunud: 08 Jaan 2008, 23:08
On tänanud: 11 korda
On tänatud: 79 korda

Re: Panen ise vesipörandakütte.

Lugemata postitus Postitas dumbuser »

See igale kontuurile oma pump on päris hea mõte. Ma ootan aega kuni tullakse mõttele igale kontuurile eraldi katel ka teha. Natuke jääb küll segaseks, et miks küll saab kontuure eraldi avada ja sulgeda ja selle abil sealt läbivat veehulka muuta aga see pole ilmselt tähtis. Ja selliseid asu pole ju võimalik leiutada, et kui mitte ükski kontuur pole avatud, et siis võiks ka pumba seisma jätta (Mul täiesti juhuslikult on selline "perversne" süsteem) kuigi enamusel juhtudel pannaks kuskile bypass (või on mingi teise nimega) toru, et juhul kui kõik kontuurid on kinni ja pump ikka töötab, et siis pumba poolt ringi aetav vesi kasvõi niisama ringi käiks. Samas, kui see nii hea mõte on siis ma ei saa aru, kuidas geeniuskaupmehed pole veel tulnud lagedale uute põnevate artiklitega, kus on pump juba kontuuritorusse integreeritud ja saabki tellida vastavalt pikkusele sobiva kontuuritoru koos siseehitatud pumbaga. Aga ma lähen järgmine nädal poodi, vbl ma olen nii ajast maha jäänud, et ei tea sedagi, et lisaks parema ja vasaku seina naeltele on ka parema ja vasaku seina haamrid. Poes üritan end harida sel teemal.
Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 10711
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 290 korda

Re: Panen ise vesipörandakütte.

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

Lahendus on pärit küttelahenduste teooriast. Ei midagi uut.

Miks igat kontuuri eraldi juhtida on vaja,tuleneb, et maja ruumid jahtuvad erineval kiirusel ning moel. Mõnel on rohkem välisseinu, teisel rohkem uksi ja aknaid, kus juhuslikult lastakse erineval ajal sooja välja võrreldes teiste ruumidega. Ja mõnes on vaja erinevat temperatuuri hoopis ajaliselt (öösel vähem, päeval rohkem). Seega teinekord tekivad suured ebamugavused, kui kogu maja juhitakse vaid ühest siseruumi temperatuuri andurist. Klassikaline põrandaküte ei võimalda seda.

Kontuuris töötab tsirkulatsioonipump nagu solenoidklapp - kui sooja vaja lükatakse sisse, pole vaja - välja. Enamus ajast on pump väljas, sest veel on suur soojusmahtuvus ja maja temperatuur muutub väga aeglaselt. Ja kuna pumba hind on odavam solenoidklapi omast siis ... ei näe põhjust solenoidklapi kasutamiseks. Pump töötab ON/OFF reziimis
Klassikalisel juhul töötab pump enamus ajast, sest soojatarve suurenedes lastakse kuumemat vett kolmikraanis rohkem peale, vähenedes aga vähem.
Tsirk. pumpasid ma küll alla 43 W ei leidnud, see 100 W oli minu viga, kuna allalaetud infomaterjali oli juhtumisi selle pumba kohta. Kui sa aga tead 10 W-43 W tsirk.pumpasid ja loodetavasti soodsalt, anna teada, olen huvitatud. Ma pole neid kohanud, sest mul pole aega mööda eesti küttefirmasid kolada, tehnilist infot nad netti ei pane, veel vähem hindasid. Ja kuhugi pärapõrgu ma ka sõitma ei hakka, et saada andmed teada. Neile olen kaotatud klient.

Elektrisäästu kohapealt vaevalt projekteeritakse, sest et pump paika dimensioneerida on vaja lahendada kontuuride arvule võrdväärne mittelineaarne dif.võrrand. Ja selle võrrandi algandmete saamine on üsna raske (tehased ei anna torude kohta parameetreid välja), rääkimata lahendamisest. See pole elektrisäästu lahendamine, kui tehakse kontrollarvutus, et pump ikka jäksab vett ringi ajada (pole liiga väike) või ei tekita müra (on liiga võimas). Ma tõesti ei näe vajadust lähtuda energia kokkuhoiust tsirk. pumba valimisel, kui see moodustab tühise osa kogu süsteemi kuludes. Kuid kontrollarvutus on vajalik, neid õnnetuid siin foorumis küllalt, kel sisetundest pandud umbes midagi ja hiljem on probleem.
Kv=12
külaline

Re: Panen ise vesipörandakütte.

Lugemata postitus Postitas Kv=12 »

dumbuser kirjutas:See igale kontuurile oma pump on päris hea mõte. Ma ootan aega kuni tullakse mõttele igale kontuurile eraldi katel ka teha. Natuke jääb küll segaseks, et miks küll saab kontuure eraldi avada ja sulgeda ja selle abil sealt läbivat veehulka muuta aga see pole ilmselt tähtis. Ja selliseid asu pole ju võimalik leiutada, et kui mitte ükski kontuur pole avatud, et siis võiks ka pumba seisma jätta (Mul täiesti juhuslikult on selline "perversne" süsteem) kuigi enamusel juhtudel pannaks kuskile bypass (või on mingi teise nimega) toru, et juhul kui kõik kontuurid on kinni ja pump ikka töötab, et siis pumba poolt ringi aetav vesi kasvõi niisama ringi käiks. Samas, kui see nii hea mõte on siis ma ei saa aru, kuidas geeniuskaupmehed pole veel tulnud lagedale uute põnevate artiklitega, kus on pump juba kontuuritorusse integreeritud ja saabki tellida vastavalt pikkusele sobiva kontuuritoru koos siseehitatud pumbaga. Aga ma lähen järgmine nädal poodi, vbl ma olen nii ajast maha jäänud, et ei tea sedagi, et lisaks parema ja vasaku seina naeltele on ka parema ja vasaku seina haamrid. Poes üritan end harida sel teemal.
vahel saab ka lõbusalt naerda :lol: :lol:
aga algajad kraabivad vist kahe käega pead

ärge siis kõike pada ka uskuge

toimiv põrandakütte süsteem koosneb tänapäeval:

1. kütteringid 70-90 m, max 100m pikkusega, ühele kollektorile kuni 10 ringi
2. kollektor on varustatud ajamitega igale ringile, võib ka hiljem lisada
3. kollektori tagasivoolu poolel igale ringile seadeventiil, on ka vastupidiseid mudeleid
4. küttevee temperatuur reguleeritakse kolmtee segamisventiiliga, suurel majal (üle 100 m2 ) peab see olema soojusenergia säästmiseks välistemperatuuri sõltuvalt juhitav- Ouman, Danfoss
5. ja pump käib siis segamisventiili ja kollektori vahele, soovitav kasutada Grundfos Alpha tüüpi iseseaduvat ja elektrienergiat säästvat pumpa, samuti ei nõua by-pass ventiili

kõik muud variandid on kas puudulikult toimivad või muidu katsetused
Rostfrei
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2834
Liitunud: 22 Juun 2008, 18:36
Asukoht: Tartumaa
On tänanud: 15 korda
On tänatud: 40 korda

Re: Panen ise vesipörandakütte.

Lugemata postitus Postitas Rostfrei »

Hmm, A-energiaklassi pumbad on turul vist 2004 aastast, toodab neid hetke seisus maailma suurim ainult pumbatootja Grundfos, kellel on väga hea tehniline leht, ja lausa eesti keelne :thumbsup:. Müüvad seda tüüpi pumpasid kõik suuremad müüjad - Onnis, Dahl, FEB - ja nende asukohta ma kohe kuidagi ei taha liigitada -Ja kuhugi pärapõrgu ma ka sõitma ei hakka, et saada andmed teada. Neile olen kaotatud klient.-
Energia kokkuhoiust veidi: võtsin vägisi tööpunkti 4 m3/h ja 60 kPa, põrandaküte. A-energiaklassi pumbaga aastane energiatarve 594 kW/h; ning sama koormusprofiili juures nö tavaline pump, mis suudab selle töö ära teha, antud juhul siis C-energiaklassi pump. Tulemus - 1 051 kW/h - vahe 457 kW/h, ja see ainult 1 aasta kohta. Pumba eluiga vähemalt 10 aastat - 10x457 kw/h=4 570 kW/h kokkuhoidu. Aga noh - meil on veel energia väga-väga odav, nii et andke tuld. Ja ärge poes ka vaadake külmikut/pesumasinat ostses energiaklassi, vaid ainult ja ainult HINDA :banghead:
Viimati muutis Rostfrei, 26 Aug 2008, 15:22, muudetud 1 kord kokku.
vwman
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 273
Liitunud: 11 Jaan 2009, 23:23
Asukoht: Kasemetsa
On tänanud: 7 korda
On tänatud: 3 korda
Kontakt:

Re: Panen ise vesipörandakütte.

Lugemata postitus Postitas vwman »

eml kirjutas:Eks panen siis sauna ja pesuruumile vahele eraldi kollektori ning siis annab reguleerida vastavalt vajadusele.
Ahh, pikka arutamist jõudsin mina järeldusele, et neid ma kütan kaabli ja elektriga, kuna suvel ei viitsi katlale tuld alla panna ja mingi eriti suur ja üüratu akupaak ei mahu minu tillukesesse katlaruumi.

Aga mul küsimus, tahan II-sele korrusele puitalade peale ka saada omale põrandakütet. Ühest teisest teemast jäi silma

"Mul altpoolt : OSB 18mm, toru kipsiribadega, kips.Kipsiribad on kruvidega osb küljes ja pealmine kips plaatimisseguga."
Kusagilt lugesin, et OSB asmel kasutatud 2x kipsi , kumba siis õigem kasutada oleks?
Põrandat tahaks tõsta võimalikult vähe .
Maksan nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik. Aga korralikku tööd on vaja
vwman
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 273
Liitunud: 11 Jaan 2009, 23:23
Asukoht: Kasemetsa
On tänanud: 7 korda
On tänatud: 3 korda
Kontakt:

Re: Panen ise vesipörandakütte.

Lugemata postitus Postitas vwman »

Pilte on äkki kellegil kusagil üleval, puitvahelaele põrandakütte ehitamisest?
Maksan nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik. Aga korralikku tööd on vaja
Reevo
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 150
Liitunud: 08 Dets 2008, 18:48
On tänanud: 1 kord
On tänatud: 4 korda

Re: Panen ise vesipörandakütte.

Lugemata postitus Postitas Reevo »

Ärge jamage 120jm on palju 90jm kontuurile on maks.
http://www.eestipuitmaja.ee
www.polüuretaanvaht.ee
PUR vahuga soojustamine ja termograafia teenused.
Reevo
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 150
Liitunud: 08 Dets 2008, 18:48
On tänanud: 1 kord
On tänatud: 4 korda

Re: Panen ise vesipörandakütte.

Lugemata postitus Postitas Reevo »

Ja samas pange ikka pigem tihedamalt kui harvemalt.
Ei taha kedagi solvata-hirmutada aga uponori projektides on palju soovitatud ainult sikk-sakk meetodit mis ei kõlba küll kuhugi.
http://www.eestipuitmaja.ee
www.polüuretaanvaht.ee
PUR vahuga soojustamine ja termograafia teenused.
eml
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 338
Liitunud: 12 Sept 2007, 09:52
Asukoht: Suure-Jaani

Re: Panen ise vesipörandakütte.

Lugemata postitus Postitas eml »

GuidZ kirjutas:Isegi kui ajameid ringidele ja termostaate tuppa ei pane, vea neile seinte sisse juba kaablid ära - muidu tulevikus kahetsed ja oistad vähem töökindlad ja mitu korda kallimad raadio teel termostaadid.
Küsiks, kas tavaline lan kaabel "cat5e" ka sobib, mul siin rull seda kaablit ning võimalusel kasutaks seda?


Tänud
Vasta