Õhksoojuspump

[Imelik]

Tänan vastus igati ammendav , huvitav kas mina ainuke taipamatu või on mõni juba jõudnud kalli raha eest vananenud tehnoloogiat osta.
Küsiks veel et mida peaksid tegema need soojuspumba omanikud kes soetasid selle 10a. tagasi ( peaks ju neil olema juba kulud tagasi teenitud ja käes kasumi tootmise aeg).
Kas on mõttekas sama tehnoloogiaga jätkata või saab mõistlike investeeringutega asja
effektiivsust tõsta.
Samuti ei saanud aru kas nn. uue tehnoloogia soojuspumbad katavad kogu soojavajaduse
või tuleb arvestada ka lisaküttega (nn.ekstreemjuhtude korral).

[Pedaal]

Õhk-vesi soojuspump ammutab oma energia väilsõhust. Valides kütteks õhk-vesi soojuspumba peab arvestama, et ei ole olemas ühtki soojuspumpa mis suudaks meie laiuskraadil tagada elamu kütte aastaringselt.

Defineerimata on "elamu" ja selle soojusvajadused. Mainimata on jäetud, et silmas peetakse täielikku, ehk 100% soojusvajaduse katmist, ka -35C olukordades, st. et ka VÄGA ebatõenäolistes olukordades. Tehakse seda selleks, et valmistada ette klienti kuulma tõde müüdava seadme kohta (see ei suuda -15C juures) ning mitte võtma seda puudusena (kõigil on ju nii eksole). Meie laiuskraad on mugavalt lai mõiste ka.

Kui väilsõhu temperatuur langeb all -15C muutub õhu soojushulk niivõrd madalaks, et ükski tänapäevane soojuspump ei suuda enam täita oma ülesannet, toota soojust.

Inimene kes seda kirjutab ei tunne koolifüüsikat või valetab eesmärgiga. Soojushulk õhus on olemas ja kättesaadav kuni -273C välja. Seda on -15C juures praktiliselt sama palju kui 0C juures. Küsimus on vaid selles, et antud müüja seadmetes kasutatav külma agents R22 seda ei võimalda kätte saada. Seega tuututabki ta võimatusest. Pange tähele, et üldistuse teeb lugeja. Kirjutaja aga varjub vajadusel selle taha, et tema peab silmas vaid R22 baasil seadmeid.
R410A võimaldab rohkem, CO2 veel rohkem. Tehnoloogiad arenevad. Teoreetiliselt on võimalik saavutada COP 30-50 ja me oleme alles 5 juures. -15C oli probleem 10a tagasi, mitte täna.

Kui ka mõni tootja lubab soojusetootmist madalama temperatuuriga kui -15C, on tegu soojatootmisega elektrienergia arvelt.

Mainimata on jäetud, et peetakse silmas vaid otseseid konkurente, sealjuures vaid R22 baasil seadmeid. Minu Nocria toodab -15C juures rahulikult 5,5KW sooja, COP on üle 2 ja mul pole põhjust mingit lisakütet rakendada 200 ruuduses majas.

Seetõttu soovitame Eestis kasutada lisa kütteallikat (gaasi-, õli- või pellet katel, samuti elektriküte), mis tagab toasoojuse ka kõige külmemate ilmadega kui soojuspump ei suuda enam majanduslikult effektiivset soojatootmist tagada.

Lugeda tuleks ilmselt "..kui meie soojuspump..."

wimms pani nüüd ühe pisikese asjaga puusse - R22 baasil ei tohi müüa enam seadmeid ehk siis saame eeldada R407c kasutamist mis samuti on R410a -st kehvem
aga elu on selline, et tehaks palju mida ei tohi

[Imelik]

Vaadates seda graafikut leidsin oma küsimustele ise vastused.
Nagu näete hakkab see magusam osa +5C juurest (mis on meil keskmine õhutemperatuur )
Muuseas eespool nimetatud Nocria (eeldan et Arctic) pumba juurde oli lisatud et välisõhu lubatud temperatuur
kütmisel -20 kuni +24, külmaaineks seal R410A. Muidugi ei tea täpset mudelit (vaheks oli
üldjuhul võimsus).

[Tupsik]

wimms pani nüüd ühe pisikese asjaga puusse - R22 baasil ei tohi müüa enam seadmeid ehk siis saame eeldada R407c kasutamist mis samuti on R410a -st kehvem
aga elu on selline, et tehaks palju mida ei tohi

Kes kirjutab -ei tohi müüa, kes kirjutab ei tohi paigaldada .. Vaielnud selle teemal juba mitmes foorumis.

Fakt on see, et siiani pole ükski tark kirjutaja suutnud mulle ära tuua seda õigusakti (kehtiv Eesti Vabariigis ) , mis seda R22 segaasiga seadmete müüki eestis keelaks.

Küll ei tohi neid juba ammu tuua üle euroopa liidu tollipiiri. seda kontrollib toll oma pädevuse piires. Mis on aga R22 ja juba EU liidus sees , siis nende kasutamine pole piiratud.

[aare]

to Cosmo-smart Tupsik:
Kui juba alustasid , siis räägi foorumi lugejatele lõpuni need tähtajad-piirangud, mis R22 kasutamisega EL seaduseruumis kehtivad. Professorlike lühikommentidega ajad sa külmaainetega vähem kursis inimestele teemakohased nupud segasemaks – ja nii saabki lihtsast asjast raketiteadus. Kasvõi R22 teema (SAAB VEEL PANNA KÜLL ). Kui pildiga spetsi mängid, siis ole põhjalikum ja räägi teistelegi EU seadusest ( nt 2037/2000) - kui kaua saab neid R22 seadmeid kasutada, mis nendega edasi teha jms. Tee kokkuvõte tarkpea!!! Paneb imestama küll, kuda sa spetsina läbi talve oma aknakondi küttevõimekusest rõõmu tunned (mõistlik oleks see 0 temp-ga hoopis välja lülitada) ja samas kütteks loodud soojuspumbamudelitesse kahtlust külvad .

[aare]

To Imelik:
ÕSP teemat on meil Eestis juba 4-5 aastat jahutud ja seepärast võiksid sa varasemad foorumite selgitused läbi vaadata või netis selle märksõna all selgitusi otsida. Muidu peab igal uuel leheküljel otsast alustama .
Enamuse meil pakutavate põhjamaadele sobivate inverterjuhtimisel õhusoojuspumpade (Fujitsu, Mitsubishi, Sanyo, Sharp, Panasonic, Toshiba jt) kütte kasutegur COP ( el-energia 1 kW-ga saadav soojusvõimsus kW-des ) on välistemperatuuridel keskmiselt: +5°C 4; 0°C 3,5; -5°C 2,5; -15°C 2,0; -20°C … -25°C 1,5. Kuna õhust soojust ammutavate (õhk-õhk ja õhk-vesi) soojuspumpade küttevõimsus ja kasutegur (COP) välisõhu jahenedes pidevalt alanevad, siis -15°C….-20°C juures tekib crux mortis st. nende võimsusest jääb vajaka ning masina säästmiseks oleks mõistlik see välja lülitada ja kasutada otse-elektri, ahju vms kütet. Loomulikult on võimalik valida hästi võimas soojuspump (või panna neid mitu), mille võimsus kataks küttevajaduse ka kõige kõvema pakasega, aga rahaliselt poleks see eriti otstarbekas, sest neid külmapäevi on meil vaid paari-kolme nädala jagu. Ka väga võimsa pumba COP oleks pakasega suht lähedane 1:1-le, sestap on mõistlikum kütta neil päevil kõvemini ahju ehk osta mõned otse-elektril töötavad puhurid v radikad. Häda on selles, et talvest meile jääb meelde see paarinädalane pakaseperiood, aga 7-8 kuine ahjukütmine kipub ununema. ÕSP pole mingi ideaal- vaid pigem kompromiss-lahendus.

[Tupsik]

...Paneb imestama küll, kuda sa spetsina läbi talve oma aknakondi küttevõimekusest rõõmu tunned (mõistlik oleks see 0 temp-ga hoopis välja lülitada) ja samas kütteks loodud soojuspumbamudelitesse kahtlust külvad .

Mind paneb Sinu lahmimine ka imestama Minul pole ühtegi aknakonti kasutuses. On 3tk LG Artic cool ON-OFF tüüpi seadet ja nende hinna suhtega olen küll rahul.
Üks 700W võimsusega aknakont saab suvel küll haagissuvilale paigaldatud. Ime küll, et suutsid sellise plaani läbi näha. Ainult et see on puhtalt jahutamiseks tehtud mudel.

Võid mulle avatari jaoks oma pildi saata, panen siis selle, kui pilt ei meeldi. Praegune on ühest türgimaa foorumist ja tundus siia piisavalt sobilik olevat. Ikkagi prillidega intelligentne nägu , mitte nagu minu morda

Kuigi Sa ilmselt tead isegi, siis foorumi "aunimetused" pildi juurde tulevad postituste arvu järgi ja ei tähenda tegelikult suurt midagi.

Kood: Vali kõik

Mida ma aga kindlalt tean, siis pole tänaseni ükski lahmija suutnud mulle seda seaduseviidet anda, mis eestis R22 gaasiga seadmete müügi ja paigalduse täna ja praegu keelab. Olgu või EU direktiivi näol. 

Kui teemat rohkem valdad, pole mõtet lahmida vaid kirjuta siis lahti, kuidas siis seaduse keelavalt poolelt on. Viited internetti aitaks ka. 

Praegu jääb küll rohkem mulje kliimafirma müügitegelasest, kes kahetseb seda, et kunagi suures hirmus kõik vana gaasiga seadmed odavalt müüdud ja paigaldatud said.
See paanika käis läbi mitme külmafirma ja maaletooja omal ajal läbi. Püüti kõik laost kähku lahti saada, sest enam ei tohi müüa.

Jutte kirjasõna tasemel on palju, aga ikkagi konkreetset määrust , seadust mida iganes, mis seda müüki keelaks tahaks siin näha!

[Imelik]

ÕSP pole mingi ideaal- vaid pigem kompromiss-lahendus

See on järeldus mida ma koguaeg tõestada olen püüdnud. Osad postitajad on rääkinud sellest kui müstiliselt odavast ja heast põhiküttest. See oleks sama hea kui ma elektrikuna
soovitaksin inimestel maja kütta soojaõhupuhuritega.

[korsten]

Kes oskab öelda kas Tartus ja kus müüaks õhksoojuspumpasi

Tartus on OÜ Planray Tuglase 19 (Säästumarket)!

Ja esimesele küsijale soovitaks 85m2 jaoks Fujitsu ASYB12LD mudelit!
ASY9 jääb 85m2 jaoks lahjaks!

[Naaskel]

Ja esimesele küsijale soovitaks 85m2 jaoks Fujitsu ASYB12LD mudelit!
ASY9 jääb 85m2 jaoks lahjaks!

Ehk auväärt kasutaja "korsten" kommenteeriks selle R22 kasutamise keeldu?

Teie firma eelmisel suvel müüdud on-off seadmed ju nimelt seda gaasi kasutavad?

[aare]

To Tupsik
ÕSP määratluse piirid on suht hägused, aga mõistlik oleks ON-OFF konditsioneere meie kliimas käsitleda ikkagi vaid jahutusseadmetena, kuigi neist ka tiba soojust (nigela COP-iga) välja pressida õnnestub. Sinu teatav skepsis ÕSP efektiivsuse osas ongi ehk tingitud sellest, et ise kasutad kütteks ON-OFF kondi. Põhjaamaadesse sobivateks õhusoojuspumpadeks saab nimetada ikkagi inverterjuhtimisel, sobiva välisosa sulatusprogrammiga, talvevarustusega ja uuemate, osoonikihti vähem ohustavate külmaainetega töötavaid seadmeid. Seega pole eelkõige jahutusseadmetes kasutatava R22 külmaaine küsimused küttesüsteemide foorumis ÕSP teema all eriti kohased.
Aga R22 kasutamise piirangutest vt. EL määrust 2037/2000 Art.5, 1c IV-V http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/a ... +kohta.pdf

[Vibra]

Vaidlus vaidluseks, kuid mind huvitab vibratsiooni summutamine. Õhksoojuspump on paigaldatud katusele vent.shatide külge. Shatide külge on kinnitatud metallist "jalad" mille peale siis asetatud venilaator. Seadeldis ise töötab vaikselt, kuid kui kõrv vasta "jalga panna siis on tunda lõikavat vibratsiooni mis kahjuks kandub tuppa. Päeval ei häiri, kuid kuna kerge unega siis ööd on piina täis. Olen püüdnud leida kummipukse, et panna neid nii poldi alla, peale, põhimõtteliselt igale poole.
Mis arvate kas aitab? Kust üldse saada valikut puksidest?

[aare]

Paksemad kummipadjad (amortisaatorid) aitavad välisosalt vibra ülekandumist vähendada. Vt.
http://www.scanoffice.fi/pdf/esite_anti ... ntimet.pdf
Selliseid saab osta ABC Kliima müügisalongist või helista Ekokliima OÜ 56474321.
Ole nende välisosa alla asetamisel ettevaatlik, et ei murra külmaainetorustikku ühendustest lahti!

[Pedaal]

Paksemad kummipadjad (amortisaatorid) aitavad välisosalt vibra ülekandumist vähendada. Vt.
http://www.scanoffice.fi/pdf/esite_anti ... ntimet.pdf
Selliseid saab osta ABC Kliima müügisalongist või helista Ekokliima OÜ 56474321.
Ole nende välisosa alla asetamisel ettevaatlik, et ei murra külmaainetorustikku ühendustest lahti!

alates väiksematest kuni suurteni ja erinevate kinnitusviisidega suur valik on Tööriistamarket-is
ei imesta kui ABC neid üle koridori sealt toomas käib - ehk mõtlesin siis mõlemat kauplust mis asuvad Vesse (Peterburi mnt.) Maksimarketis

[Tupsik]

To Tupsik
ÕSP määratluse piirid on suht hägused, aga mõistlik oleks ON-OFF konditsioneere meie kliimas käsitleda ikkagi vaid jahutusseadmetena, kuigi neist ka tiba soojust (nigela COP-iga) välja pressida õnnestub. Sinu teatav skepsis ÕSP efektiivsuse osas ongi ehk tingitud sellest, et ise kasutad kütteks ON-OFF kondi. Põhjaamaadesse sobivateks õhusoojuspumpadeks saab nimetada ikkagi inverterjuhtimisel, sobiva välisosa sulatusprogrammiga, talvevarustusega ja uuemate, osoonikihti vähem ohustavate külmaainetega töötavaid seadmeid. Seega pole eelkõige jahutusseadmetes kasutatava R22 külmaaine küsimused küttesüsteemide foorumis ÕSP teema all eriti kohased.
Aga R22 kasutamise piirangutest vt. EL määrust 2037/2000 Art.5, 1c IV-V http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/a ... +kohta.pdf

Alustades taganpoolt, siis on see määrus sama segane, nagu kõik EU direktiivid
Minu aru saamise järgi on lubatud siis R22 seadmete kasutamine kuni aastani 2015

Mis puutub ON-off seadmete nimetamist nüüd ainult külmatootmiseks ja inverterpumpa soojapumbaks, siis on see küll BS

Mul on ka tuttavaid, kes kasutavad inverterit (ka palju kiidetud mudeleid ) ja ilma lisakütteta ei saa neist keegi hakkama.
Muidugi, kui meeldib et tuul vuhiseb läbi maja ja ümber kõrvade, siis ehk ka saab ühtlaselt soojaks.

Väide, et inverterid on meeletult suurema kasuteguriga on täpselt sama müüt.
Suur võimsus/kasutegur on saavutatud kompressori ülejooksu arvelt ja see ei ole pidev normaalne tööreziim.

Ja kui minu 3,5 kw on-offi kasutegur on 3,2 ja mingi 3x kallima inverteri kasutegur on 3,8 , siis see küll oluline vahe ei ole.

Tavaliselt on kõigil on-off seadmetel küttel võimsus ja kasutegur suurem, kui jahutusel. Seega "välja pigistada" pole vast kõige õigem väljend.

Miks sobiv välisosa sulatusprogramm saab olla ainult inverteril, jääb mulle erti arusaamatuks ? Pigem on isegi palju kiidetud nocriaga nii, et teatud temperatuuril ja niiskusel läheb andur lolliks ja sulatab kümneid üleliigseid kordi päevas. (Kogemus mitte ainult 1 seadmega )

Nimetada põhja pandud küttekaablit talvevarustuseks , on muidugi peen küll. Aga see lahendab ainult puudused konstruktsioonis.

Näiteks LG 7kw on-off välisosa ei vaja mingit talvevarustust. Temal on kompressorist tulev toru viidud läbi radik alt ja kunagi pole probleeme sulamata jääga.

8,4 kw LG on-off seade on aga kasuteguriga 3,5 , mis läheneb juba inverteri kasutegurile.

Uued külmaained ei ohusta ju üldse osoonikihti? Isegi R22 koostises on seda va osoonikihti ohustavat komponenti ainult kuni 20%

Kahjuks asendusgaas R407 jääb oma võimekuselt 5% alla, sellest ka skepsis on-offseadmetesse. Aga sellest puudusest on R22 vaba .

Muide, pea kõik maasoojuspumbad on on-off tüüpi. Kas hakkame nüüd sellest lähtudes nimetama neid maakonditsioneerideks

Ja juba praegu võib siis autodeks nimetada ainult hübriidautosid. Seda nii küttekulult, kui keskkonnaohutuselt.

Siiski arvan, et ühe seadme natuke parema kasuteguriga ja parema külmaainega mudeli väljalaskmine (inverter tüüpi soojapumbad) ei tee veel ümber eelmise põlvkonna omadusi ja nimetusi.

Konditsioneer on minu jaoks ikkagi seade, mis toodab ainult külma ja on suuteline õhust eraldama niiskust. (Neid on ka invertertüüpi )
Kõik mis suudavad põõrdprotsessis ka sooja toota, on siiski veel soojapumbad.

[Pedaal]

....
Konditsioneer on minu jaoks ikkagi seade, mis toodab ainult külma ja on suuteline õhust eraldama niiskust. (Neid on ka invertertüüpi )
Kõik mis suudavad põõrdprotsessis ka sooja toota, on siiski veel soojapumbad.

kui nüüd tähte närida siis konditsioneerimine on midagi muud kui ainult jahutamine - ehk oleks õigem nimi mitte konditsioneer vaid kliimaseade

[korsten]

An air conditioner is an appliance, system, or mechanism designed to extract heat from an area using a refrigeration cycle. In construction, a complete system of heating, ventilation, and air conditioning is referred to as HVAC. Its purpose, in the home or in the car, is to provide comfort during hot days and nights.
http://en.wikipedia.org/wiki/Air_conditioner

Tupsikule nii palju, et ei usu, et ükski müügimees räägib sellist juttu üldse, või, et keegi väidab, et inverter Õ-Õ sooujspumbaga saab maja ära kütta iga ilmaga, ilma lisakütteta!!! Kindlasti ei saa!
Ja kui sa väidad, et on-off seadmetest 3x kallimad inverterid on COP-ga 3,8.. ise rääkisid enne nocriast, nocrial on ju näiteks COP 4,44 ja uutel mitsudel kuni 5,25?!? Kust siis see 3,8?
Aga ses suhtes sul küll õigus, et LG on oma sulatuse süsteemi väga hästi lahendanud

[Kah teadja]

Ei tea kas ma nüüd just teadust arendan, aga!
Ehituslikult on SP ju lihtne, kompressor , 4 TeeVentiil (cool/heat) , kaks aurustit (kapilaarid) ja kaks soojusvahetit ventilaatoriga (sise-, välisosa). Kompressorit juhib kontaktor mille juhtahelas üle-, alarõhu kontaktandurid (1 ja 25 atm) avariisituatsioonide tarvis . Tubasest bi-metall temperatuuri regulaatorist määrad soovitud kraadid. Aegreleega Tp-Ti (2 min pausi vaja rõhkude ühtlustamiseks ja 4 min sulatus impulss 4TV-le) mille käivitub välisosa ventilaatori viitega voolurelee (jäätumisel on õhuliikumine takistatud ja ventilaatori vool suureneb 15…20%) on tagatud pumbale sulatustsükkel. Nn 40W karterisoojendus on töös kui kompressor ei tööta.
Enam-vähem selliseks kujunes kuue aastaga minu R22, 3f ,3kw on/off scroll kompressoriga õhk/vesi SP-a nn juhtimine/automaatika. Lisaks veel pehme käivituse tarbeks 2-faasis 2,5kW antennid 20sec.S P oma kontrolleril riknesid ajajooksul andurid ja läks vahetevahel niisama lolliks. Elektrienergiat on selle ajaga kulunud 24000kWh ja ta töötab siiani.
SP põhilise kasuteguri madalamatel temperatuuridel COP-id, EER-id määrab töögaas R22, 407, 410, CO vastavalt nende füüsikalistest omadustest, veeldamiseks vajalik rõhk/temp ja minimaalne aurustustemperatuur. Igasugu inverterid ja muu tilulilu on nn piiriprotsesside pehmendamiseks , tekitamiseks ja hetkelise suure COP-i saamiseks mis märgitakse reklaami brošüüri.
Ega ma ütlegi , et mul õigus on , aga ikkagi sain öeldud.

[Tupsik]

Laiem definitsioon soojapumbale

Heat Pump technology involves equipment which transfers energy (heat) from one location (an open space) to another (a heat sink). Heat pump technology uses the refrigeration process (is applied by transferring) and transfers low temperature energy to a refrigeration loop, compresses the gases(heat) to a high temperature and transfers this heat to the hot water and heating distribution system.(device called a heat sink).

Ehk siis ka on -off seadmes peaks kõik ju nii toimuma ? Miks me korraga siis ON-OFF seadmele otsime uut nime , kui tootja on ta uhkelt ristinud soojapumbaks ?

Ja nagu ma juba kirjutasin, ka sapikas on endiselt auto.

[küttevahetaja]

TO: Kah teadja

mis tüüpi soojusvahetit enda õhk vesi süsteemis kasutad?
Millist soojusvahetit keegi soovitaks, kust otsida? Piisab tavalisest vask spiraalist?

[Tupsik]

TO: Kah teadja

mis tüüpi soojusvahetit enda õhk vesi süsteemis kasutad?
Millist soojusvahetit keegi soovitaks, kust otsida? Piisab tavalisest vask spiraalist?

Sulle on vaja aurustiga soojusvahetit. Ma kahtlen, et tavalisest vaskspiraalist piisab.

Aga kui tahad katsetada, on olemas uus LG 7 kw välisosa ja uue 7kw siseosa pooleldi lammutatud variant (osa alumiiniumi on küljest ära võetud torudelt, osa tuleb veel ise võtta.

Pistad need vasktorud vette ja saadki toimiva lahenduse.

Kõik kokku -
1.uus 2kw LG siseosa juhtimise ja puldi jaoks
2.uus 7kw lg välisosa -on off-R22
3. uue 7kw siseosa soojusvaheti .
Kogu koosluse annan ära 4900.- eest, kuna vaevalt ise viitsin valmis teha. (Juba võimsamad välisosad ootamas)
Huvi korral saab siin saata sõnumi.

Võid muidugi osta ka Alfa Laval spetsiaalse soojusvaheti gaasile ja veele. (7kw jääb kuskile 8000 kanti )

[Kah Teadja]

TO küttevahetaja:
Kompleksne kinnine tööstuslik seade plaatsoojusvahetiga, veetorud lähevad õue.
Idee teoreetiliselt hea , teeme ise ÕVS-ba.
Ehitad veeboilerisse soojusvaheti (1/2" vask PS seinapaksus vähemalt 0,8 mm, surved torus kuni 30atm)
Nuuh, arvutuslikult 1/2" siledaseinalist vasktoru temeratuur 32..42C, dT 10C 10m pikune jupp boileris vahetab 7kW võimsust.
Lubatud gaasi kogus, kg süsteemis on seotud kompressori võimsusega, ehk boilert väga kaugele... torustiku 1/2 + 1/2+ 3/4 2kw korral max pikkus kokku vast 20m ja maht cm3 tuleb täpselt arvutada. Soojus vabaneb survetsoonis , ehk otse kompressorist küttetorru, sulatustsükli korral vast jääb aurusti liiga kaugele aga 100% efektiivsusega jahutust me ei vaja ega ma täpselt tea, aga loodame õigeid vastuseid alljärgnevatest kommentaaridest leida.
Jah, kõrgsurve plaatsoojusvahetid 5..10kW hinnaga 5...10keek-i.
Ja kui üks temeratuuri andurikene jupsib, pikaksveninud sulatusel hakkab soojusvaheti jäätuma ja ja
Keerates broilerisse soojuspumba enda ühendus torud, peaks toruvaliku risk ka maandatud olema. Aga spetsialistist kes teostab ühendused ja gaasitab arvutab, ei pääse.
Vaatasin ,et 7...9kW välisseadmeid müüakse eraldi 10..12 keeki, kindlalt soovitan on/off , rääkigu teised mida iganes.
Kuulame mis targemad räägivad

[Tupsik]

Olen ka varem seda linki siia postitanud, aga ehk saab keegi endale siit mingi
Isetehtud soojapumpade müük
http://stores.ebay.de/Kalte-Klima-Profishop

[fisher]

Tere

Plaanis on soetada õhksoojuspump 3- toalisse korterisse (60m2) . Korter avatud planeeringuga ja asub maja keskel. Lae kõrgus 2,5m.
Siinkohal ootan arvamusi ja soovitusi millise firma aparaate eelistada.

Tänud.

[ossu]

Küsimus selline et kas on mõtet siis sellist õhksoojuspumpa osta mis on ON-OFF tüüpi?
ABC leheküljelt nagu lugesin et on eriti viletsad,samas justkui, on ju neid kogu aeg paigaldatud ja kui agregaadis on R410a gaas siis peaks see ju igati ok olema? Nii sain mina vähemalt ABC kodulehel leiduvast infost aru.