Mis formaati projekti digitaliseerimisel kasutada?

[xil]

Mul on vana paberkujul rekonstrueerimisprojekt, mis tuleks seadustada. Selleks tuleks ta tõenäoliselt vastavalt praegu kehtivatele nõuetele ümber joonistada/vormistada.
Kas projekti vormistamine tuleb odavam, kui tellijal on joonised mingil digitaalse vektorgraafika kujul juba olemas? Mis formaati arhitektid põhiliselt kasutavad? Kas arhitektuuri CADid näiteks .dxf formaati oskavad importida?

[Küülaline]

Kui DXF-i saad on juba väga hea. Tavaliselt tehakse skännitud PDF.

[Koristaja]

ma olen sketsup-iga teinud, kui omale vaja, selle saab .dwg , .dxf -ks teha vajadusel
sketsupi õpib palu kiiremini ära, kui spets ehituskonstruktori tarkvara
kas aga vormistamisel seda kasutada tahetakse,
võimalik, et vaja raha küsida ka mõõdistamise eest ja teiste "soperdisi ei usaldata

[Külaline]

ÜLDjuhul on kaks levinud lahendust: *.dwg või siis *.dgn. Mõlemat saab konvertida erineva edukusega omavahel.
Kui töö tehtud siis iga projekteerija soovib oma lahendust "kaitsta", so muuta mitte nii lihtsasti kopeeritavaks. Üheks võimaluseks *.dwg maailmas on teha failist *.dxf versioon. Neid verisoone on palju.
Olen konvertinud vanu veneaegseid kolletunud plaane läbi *.pdf formaadi *.dxf formaati ja sealt *.dwg formaati. Sobib see siis, kui on tegu näiteks geodeesiaga, mis võetakse aluseks mingis teises programmis. Mingeid sõlmede täpseid jooniseid pole mõtet nii vektorisse konverteerida.

[xil]

Tegin DraftSightiga, see kasutabki .dwg formaati. Maja on enam-vähem "digitaliseeritud", kas on mõistlik mõõdud ka endal joonisele peale kanda, või oskavad arhitektuurilised CADid seda pool-automaatselt ise teha? Kui detailne seadustamise projekt olema peab, kas tuleks laudisega osad triibuliseks joonida jne?

[Külaline]

to xil
Loomulikult lase ikka täisautomaatselt mõõdud peale kanda progel! Need proged teavad täpselt, mis mõõtusid inimesed kuskil näiteks KOV mõtlevad!
Laudist ei ole mõtet triibuliseks joonestada, ei pruugi kokku minna KOV valitseva võimupartei ideoloogiaga.

[RUUT24]

Vana teema, aga lisan siia infot juhuks, kui keegi sama küsimusega otsingust siia jõuab.

Kui vana paberjoonist või skaneeritud PDF-i on vaja hiljem CAD-programmis edasi kasutada ja muuta, siis on üldjuhul kõige praktilisem lõpptulemus DWG. DXF sobib hästi erinevate CAD-programmide vaheliseks andmevahetuseks ning PDF on mugav joonise vaatamiseks ja printimiseks, kuid pole samas mõttes redigeeritav CAD-fail.

Kui algmaterjaliks on ainult paberjoonis või skaneeritud PDF, tuleb joonis üldjuhul CAD-is uuesti üles joonestada. Kui lähtejoonisel on mõõdud olemas, saab need üle kanda ja joonise mõõtkavas koostada. Algmaterjali kvaliteedist sõltub loomulikult ka see, kui täpselt vana joonise informatsiooni on võimalik taastada.

Samuti tasub eristada jooniste digitaliseerimist ja projekteerimist. Olemasoleva joonise DWG-kujule viimine ei tähenda automaatselt, et vana projekt vastab tänastele ehitusnõuetele. Kui jooniseid on vaja ehitusloa, rekonstrueerimisprojekti vms jaoks, võib olla vaja ka vastava pädevusega projekteerijat.

Selliste vanade paberjooniste, PDF-ide ja visandite CAD/DWG-kujule ümberjoonestamisega tegeleb ka Ruut24:
https://www.ruut24.com/

[olaviv]

Lihtsalt infoks juurde, et kui paberil projekti vaja kasutusloa saamiseks siis üldjuhul piisab kui teha kvaliteetsed fotod. Vähemalt Tallinna LV aksepteeris nii.

[vuuk]

Huvitav oleks teada (infoks juurde), et millest need kvaliteetsed fotod peavad tehtud olema?
Kas paberkujul projektist? Või ehitusloa aluseks oleva ehitusprojekti alusel ehitatud ehitisest?
Foto ei ole ehitusprojekt. Foto võib olla dokumendi lisa.

[Prill]

Teema on digitaliseerimisest ehk tavapäraselt paberil projekti kandmisest arvutikujule. Klassikaline DWG-l on tagantjärgi ainult küsitav väärtus, sest joonisel ei toimu enam projekteerimine vaid ainult arhiveerimine x bürokraatlike nõudmiste täitmiseks.
Tavaliselt laiem ring inimesi isegi ei tea misasi DWG on või mida sellega peale hakata, seepärast on levinud DWG joonistest PDF väljundite genereerimine. PDF võib omakorda olla genereeritud vektor kujul või raster kujul, rasterväljund on tehniliselt väga lähedal digifotole, kus pildikujutis koosneb erivärvi punktikestest-pikslitest.
Sedasi tekib tõepoolest küsimus, kas arhiivi jaoks:
- otsida spetsialist, kes kulutab töötunde viimaks paberil projekti DWG-sse, teeb PDF väljundid > arhiivi digitolmu koguma
- või inimene ise digipildistab telefoniga paberjoonised üles ja lähevad samamoodi arhiivi digitolmu koguma.

nüanssides on mõõtkavas PDF korrektesem ja loetavam vs pildistatud paberprojektist. Teisalt iga konverteerimine ümber joonestamine võib tekitada uusi vigu ja üle ei kandu paberjoonisel olev muu info, näiteks allkirjad, kooskõlastused.
Ma ei näe põhjust, miks ülespildistatud joonised ei saaks/tohiks arhiivibürokraatiat täitma sobida.

Ja kes teab mis homme on, lased AI arhiivi jooniste kallale, 3D mudeldab kõik ise ära, ilma CAD spetsialisti kaasamata

[ping]

.... PDF korrektesem ja loetavam vs pildistatud paberprojektist.
Teisalt iga konverteerimine ümber joonestamine võib tekitada uusi vigu ja üle ei kandu paberjoonisel olev muu info, näiteks allkirjad, kooskõlastused. ....

Tänapäeval on olemas skanneri äpid, mille abil saab androidteloga otse paberjoonistest pildistades PDF failid tekitada.

[Küülaline]

saab androidteloga otse paberjoonistest pildistades PDF failid tekitada

Loomulikult ka iPhonega.