Planeedi Maa päästmine

[juhtmepunt]

Sa pidasid populistliku mögana ja 0-infoga vist seda teksti silmas?

"Norm vennad" lootsid ka kunagi omal moel maailma parandada aga kui nad mõistsid, et kurss eesmärgi saavutamiseks on valesti valitud, siis vanuse lisandudes julgevad seda ka välja öelda, sest kaotada ei ole neil enam midagi.
Noorematel on vaja lapsed koolitada ja majalaenud maksta ning nemad kiidavad takka oma sissetuleku säilitamiseks.

[kunn24]

Sm Juhe, kuidas Anto Raukas Teie konstruktiivsest kriitikalaviinist pääses? Hulk YT videosid tema etteastetest: https://www.youtube.com/results?search_ ... nto+raukas

[juhtmepunt]

Sm Juhe, kuidas Anto Raukas Teie konstruktiivsest kriitikalaviinist pääses? Hulk YT videosid temas etteastetest: https://www.youtube.com/results?search_ ... nto+raukas

Väga austatud seltsimees kunn, kõigega ei jõua ka tegeleda. Ainult parimad 2+2=5 tegelased pääsevad püünele tähesära nautima. Konkurents ja rebimine on ju tihe.
Kui PM jälle midagi ihusooja ilmutab, kannad selle värske ja aurava ju ka siia. Eks ma siis loen.

[kunn24]

Sa ju ennist väitsid, et ei saa mingil põhjusel PM-i lugeda. Otsusta lõplikult ära, kus räägid õigust.
Igaks juhuks,1. kuu 1,99 + võid võita auto päriseks.

Peeter Koppel ka tänitab rohepöörde teemal (sinu mõistes tuleviku väetis):
"Rohepööre kukkuski läbi. Ei, see pole üllatav"
https://arvamus.postimees.ee/8311911/pe ... le-ullatav

[juhtmepunt]

Sa ju ennist väitsid, et ei saa mingil põhjusel PM-i lugeda. Otsusta lõplikult ära, kus räägid õigust.
Igaks juhuks,1. kuu 1,99 + võid võita auto päriseks.

Jah, lugemisõigust mul ei ole. Paberajaleht käib naise poolt tellituna, aga ta on PM aina enam kolletumise (parteiprogrammistumise) tõttu selle tellimusest samuti loobumas. Mina üldiselt paberit ei tarvita, eriti lõhnav-auravate plekkidega. Suure PM artiklihuvi korral on mõni kolleeg mulle abiks. Kõik on õige.

Kui nüüd veel Sinu siia toodud PM artiklist rääkida, siis tegu on klassikalise PM-ga. Et lõhnavale ja auravale rohkem kärbseid ligi meelitada, siis lisame sinna feromoone ehk võltsmeelitusaineid. Antud hetkel suur PM pealkiri ju otseselt valetas, kõrge euroametnik ei ole mitte midagi sellist öelnud. Kaua aega tagasi euroametnikuna ametis olnud tegelane ütles. Aga nagu mainsin, kärbeste ligi meelitamiseks on ka suurelt pealkirjas valetamise vahend hea. Usinamad kärbsed tassivad selle kraami oma kõlakodadesse mekkimiseks teistelegi.

[val]

Kõrge euroametnik: me vajame rohepöörde Nürnbergi protsessi! https://majandus.postimees.ee/8545696/k ... -protsessi

... Või siis praegu nt herr Hamburg, kes mängis oma teadlasemaine täiega maha ekrenergeetikuks ehk siis sujuvalt poliitikuks hakkamisega.

Artikli pealkiri võiks olla ka "EL tõi vabaduse ja majandusliku õitsengu Ida-Euroopa riikidele. "

"Eksametnik "Frufari sõnul on ta absoluutne Euroopa fänn,
...
Varem oli idee, et EL toob vabaduse ja majandusliku õitsengu Ida-Euroopa riikidele – ja seda EL Furfari sõnul ka tegi, ja see oligi edukas, aga siis hakati otsima uut ideed.

«Euroopa Liit loodi ju selleks, et luua jõukust ja tagada ühisturg ja me olime selles edukad. Aga mis on järgmine samm? Meil oli vaja uut narratiivi.
...
Tema hinnangul algas rohepööre võib-olla alguses tõesti inimeste juurest, keda huvitas keskkond, aga tänaseks on selle kaaperdanud finantsinimesed. Furfari hinnangul on roheenergiasse nii palju raha pandud ja pannakse edasi, et praeguseks on see muutunud osale inimestest lihtsalt rikastumise allikaks. ... "

Edasi on artikkel sellest, mis variandid on see rikastumise allikas nö kaotada. Tegu pmst suvalise arvamusega, sest sisulised põhjendused puuduvad. Tal võib (nt mõnes aspektis) õigus olla, aga sama hästi võib see olla lihtsalt huupi lahmimine.

Mis Hamburgi puutub, siis ma ei mõista, mis selles halba on, kui ta poliitikuks hakkas - mis erakonnas ta on? Kui oled mingil alal ekspert ja näed, et poliitika sinu alal läheb metsa, siis on igati loogiline ja isegi riigimehelik minna ja asi paremaks teha. Ma ei ole küll liiga hästi kursis, aga niipalju kui silma on jäänud, siis ta päris seniilset juttu ei aja erinevalt lõpu eelsest Lippmaast.

[juhtmepunt]

Mis Hamburgi puutub, siis ma ei mõista, mis selles halba on, kui ta poliitikuks hakkas - mis erakonnas ta on? Kui oled mingil alal ekspert ja näed, et poliitika sinu alal läheb metsa, siis on igati loogiline ja isegi riigimehelik minna ja asi paremaks teha. Ma ei ole küll liiga hästi kursis, aga niipalju kui silma on jäänud, siis ta päris seniilset juttu ei aja erinevalt lõpu eelsest Lippmaast.

Lippmaa väga "loomingulisest" ümberkäimisest faktidega juba aastal 2008 on Maaülikool teinud tudengitele isegi kriitilise lugemise testi: https://kliimapraks.emu.ee/ Tasub täitsa läbi klõpsida.

Hamburg ei ole jah selles mõttes täispoliitik, et parteisse (veel) astunud ei ole.
Küll aga pea aasta jooksul EKRE klounidega mööda KOV-e maarahvast luulutamas käia pole (adekvaatsele) teadlasele kohane tegu. Tihe koostöö klounidega tõmbab Hamburgi maine alla, kuigi ekrekad arvavad sedaspsi hoopis oma mainet Hamburgi arvel tõusvat. Lisaks allakäigutee teadlasest (halva mekiga) poliitikuks käib läbi temapoolse numbritega manipuleerimise neil luulutamise koosolekuil. Viide korra veel: https://arvamus.delfi.ee/artikkel/12044 ... -majandust

PS. Kuna siin on ehitusfoorum, siis nt neilt luulukoosolekuilt uut tuulikutega seonduvat teadmist ka hoonete konstruktsioonide projekteerijatele, tasub kõik tarkused kõrva taha panna Muide, samal koosolekul astub üle küla ekspertide rivis üles ka Hamburg.
https://youtu.be/LG_I06aKI2E?si=PtY9xqcWhVELNGhG&t=850

[kunn24]

LIppmaa kunagi oponent AAK on nüüd ka muutunud tunduvalt seniilsemaks. https://www.err.ee/1609842813/annela-an ... lopeb-kohe
Annela Anger-Kraavi: kliimamuutusi käsitletakse liialt ideoloogia põhjal, et kõik lõpeb kohe

Kose vald "sai suhu", et lõpetas tuugenite eriplaneeringu ja jama peale raistatud 26 082 €-ga võinuks muuta ca 30 km kruusateid tolmuvabaks. NB! Otsus pole jõustunud. https://www.err.ee/1610148415/kohus-tuh ... planeering

Kose vald muidugi ei nõustu ja jaurab edasi, st tolmuvabaks jääb tegemata veel rohkem teid: https://kosevald.ee/uudised/kose-vald-e ... a-otsusega

Kuna Kose valla kandvaks argumendiks on, et tuugenid jäävad rohealadesse, siis tekib olukord, kus tuleb hakata hindama, mis/ kes on rohelisem, .

[juhtmepunt]

Kose vald "sai suhu", et lõpetaks tuugenite eriplaneeringu ja jama peale raistatud 26 082 €-ga võinuks muuta ca 30 km kruusateid tolmuvabaks. NB! Otsus pole jõustunud. https://www.err.ee/1610148415/kohus-tuh ... planeering

Kose vald muidugi ei nõustu ja jaurab edasi, st tolmuvabaks jääb tegemata veel rohkem teid: https://kosevald.ee/uudised/kose-vald-e ... a-otsusega

Kuna Kose valla kandvaks argumendiks on, et tuugenid jäävad rohealadesse, siis tekib olukord, kus tuleb hakata hindama, mis/ kes on rohelisem, .

Siim Pohlak (EKRE) Kose vallavolikogust käis veel naabervalla luulutamiskoosolekul utsitamas, et tehku nemadki nagu Kose vald. Ka seal tsirkuse telklaagris esines koos muude EKRE toladega Hamburg.

[juhtmepunt]

Puhas jalgadel pragmaatika. 2+2=4. Ei mingit lõputut jauru sõnade ideoloogia vms ümber:

Ma arvan, et pikaajaline suund tuleb valida ja selle suunas liikuda, muidu me elektridefitsiidist välja ei pääse.»

Durejko märgib, et Leedu jõuline roheinvesteeringute toetamine – tuulikud, päikesepaneelid ja akud – on juba tulemuse andnud. Kui veel hiljuti olid Eesti ja Leedu elektridefitsiit ehk impordi osakaal enam vähem võrdne, siis sel talvel importis Eesti 40, aga Leedu vaid 20 protsenti. Ja suund on kindel – ehitada Leetu nii palju rohejaamu, et lõpuks jääb elektrit ekspordiks. See tähendab tuhandeid ja tuhandeid megavatte ehk mitu korda rohkem kui Eestis jaanuaris heakskiidu saanud energiamajanduse arengukava ette näeb. Viimane on aga kõigeks mõttepaber, millel pole toetavat toimemehhanismi.

Valitsused on olnud otsustusvõimetud pikka aega. Ma ei tahaks siia tõmmata võrdusmärki praeguse valitsusega.

Eesti Energia juhatuse esimees Andrus Durejko


«Kui tahame praeguste tehnoloogiliste valikute juures elektri hinda alla saada, siis on ainult tuul ja päike, gaas meid ei aita, põlevkivijaamad oma kehva töökindluse ja hinna tõttu ei tule samuti appi,» ütleb Durejko.

Tuulepargid ja päikesepaneelid söövad praegu oma saba, sest hinda börsil alla surudes võivad tarbijad küll võita, aga investorite tulu sulab nagu lumi praegu metsa all. Hoolimata poliitilisest turbulentsist usuvad energeetikafirmade juhid, et Eesti elektriportfelli tulevik on tuule- ja päikesejaamad, mis on kombineeritud salvestite ja gaasijaamaga.

Veebruari algul sai Tallinna lähedal Utilitase Väo soojuselektrijaamal valmis suur kuumaveepütt – 20 000 kuupmeetrit. Salvestamine on üks lahendus, kuidas üles-alla hüppava hinnaga börsil hakkama saada.


Utilitase soojussalvesti pole Eestis esimene. Kaks ja pool aastat tagasi avas umbes samasuguse Gren Tartu lähedal. Soomlased ehitavad taolisi. Helsingis on lihtsam, graniiti võib uuristada mahuti. Eestis tuleb neid maa peale ehitada. Väo salvesti võimsus on 80 MW, Tartus 30 MW. Taaralinn on mitu korda väiksem ka kui Tallinn.

Põhjus on väga lihtne – päeval palub elektribörs odavat elektrit ja seda saab kasutada vee kuumutamiseks, et seda õhtul ja öösel tippkoormuse ajal tarbijatele müüa.

Elektribörsil käivad hinnad üles alla. Kevad on kohe käes, päike paistab eredalt, eilegi olid hinnad päeval 20 euro kandis, et õhtul hüpata enam kui saja juurde.

Teine lahendus on ehitada akusid, mida ka Eestis kerkib nagu seeni pärast vihma.

Elering valmistab ette uute elektrijaamade vähempakkumise tegemiseks riigiabi luba Euroopa Komisjonilt. Hankeni jõudmine võib võtta veel aastaid. Loomulikult ja kodumaist poliitilist tahet, mis tuleva kevade valimiste järel võib muutuda.

Laias laastus on Eestil kaks muret: elektri kõrge hind ja viimase puudus ehk defitsiit. Vett sogab Euroopa Liidu rohepoliitika pidurdumine. Tööstusinvesteeringuid tehakse aastateks ning poliitiliste reeglite üleöö muutus võib tähendada ettevõtete äriplaanide uppiminekut ja ettenägematuid kulusid.

Tänavune külm talv tuletas meelde, et maju tuleb kütta. Mitu aastat kestnud kiirest inflatsioonist kurnatud majapidamistele oli suur kütte- või elektriarve tõus probleem. Niigi on iga euro arvel.

Kõige odavam on taastuvenergia
Rene Tammist
Rene Tammist Foto: Jake Farra
Euroopa Komisjoni sõltumatud mõjuhinnangud ning Hitachi Energy poolt ja Wind Europe’i tellimusel tehtud analüüs jõuavad samale järeldusele: kõige odavam ja kindlam energiasüsteem on taastuvenergial põhinev süsteem, mida toetavad tugevad võrgud, salvestus ja paindlik reserv.

Eleringi hinnangul on 2035. aastaks vaja umbes 1000 MW juhitavaid võimsusi, kuid oluline on mõista, et need ei ole mõeldud igapäevaseks tootmiseks. Tegemist on reserviga, mis käivitub erandolukordades ja millest saadava elektri omahind ei ole tavaolukorras konkurentsivõimeline. Gaasijaama elektri omahind algab 150 eurost/MWh, veebruari keskmine hind oli 155 eurot/MWh. Lisaks peavad ka need jaamad vastama Euroopa kliimapoliitikale ning hiljemalt 2040. aastaks töötama puhastel kütustel või koguma emiteeritava süsiniku.

Eesti vajab energiajulgeoleku tagamiseks uusi taastuvenergia tootmisvõimsusi, sest elektri tarbimine kasvab ja tänase elektri tootmisportfelli puhul tähendab see üha süvenevat sõltuvust impordist.

Rene Tammist, Utilitas Windi juhatuse esimees

Kerkinud põlevkiviküsimus
Donald Trump ees ja temas fännid järel seavad küsimärgi alla senise rohepoliitika. See omakorda toob huulile küsimuse, et kas Eesti elektrihädade lahenduseks võiks olla uus suur põlevkivielektrijaam.

Eleringi juht Kalle Kilk
Eleringi juht Kalle Kilk Foto: Madis Veltman
«Praegu teevad põlevkivi kalliks kaevandus- ehk ressursitasud, mis on riigi poolt, ja siis CO2 kvoot. Kui need ära võtta, siis on elektri tootmine oluliselt odavam kui praegu, aga ta ei ole ikkagi praegusest turuhinnast soodsam,» ütleb Eleringi juht Kalle Kilk.

«Põlevkivielektrijaamade ehituskulu on ka kõrge. Gaasielektrijaama ehitamine on kolm-neli korda odavam põlevkivijaamast. Kui CO2 tasu oleks madal, siis hilisem põlevkivijaama kasutamine oleks natukene odavam kui gaasijaamal.»

Põlevkivijaamad tasuvad end ära, kui nad töötavad palju tunde aastas. Vene ajal olid nad projekteeritud töötama vähemalt 6000–7000 tundi aastas.

«Gaasijaamade puhul keegi isegi ei arvesta, et nad väga pikka aega töötavad. Nad ongi sellised, mis lähevad tööle ainult nendel sutsudel, kui tuult ja päikest pole ning naabritel parasjagu ka soodsat elektrit üle pole,» märgib Kilk.

Gaasijaam töötab näiteks 1000 tundi aastas. «Gaasijaam sobibki tühja seisma, sest ehituskulu pole kõrge,» lisab ta.

Aga ikkagi, kui rohepoliitikavastaste unistus täitub, CO2 kvoot pühitakse prügikasti.

Põlevkivijaama kulud ei tule kuidagi odavamad sellega võrreldes, mis oleks kombinatsioon gaas pluss taastuv elekter.


Eleringi juht Kalle Kilk

«Ma liiga kindlalt vastust praegu ei ütle, aga vähemalt minu kõhutunne on see, et, põlvkivijaama kulud ei tule kuidagi odavamad sellega võrreldes, mis oleks kombinatsioon gaas pluss taastuv elekter,» ütleb Kilk.

Kilk ütleb, et energeetikaminister pani Eleringile ootuse, et ettevõte hakkaks lõpphinda analüüsima. «Et vaadata millised energiapoliitilised valikud on tuleviku jaoks kõige soodsamad. See ei pruugi tähendada, et elekter on odavam kui praegu, vaid et oleks soodsaim kõikidest, arvestades kõiki võimalikke variante,» kirjeldab Kilk.

«Me õpime mudeldama ja 2027. aasta sügisel oskamegi stsenaariume hinnata. Üks stsenaariumidest võibki olla põlevkivi ilma CO2 kvoodita. Vaatame, kas siis üle perioodi tuleb elektri hind meile soodsam, võrreldes kombinatsiooniga gaas pluss tuul,» ütleb Kilk.

«Praegu ma arvan, et tean vastust, aga mul ei ole tõestust. Ma ei taha vaielda ilma tõestuseta.»

Teine suur töö on ette valmistada juhitavate elektrijaamade ehituse hange, kus investor saab garantii või mingi analoogse toetuse.

«Elering hakkab ka välja töötama uut riigiabi mehhanismi, mida nimetatakse võimsusturuks ja mis peakski tekitama siis uued elektrijaamad pikkade lepingutega. Me oleme alustanud Euroopa Komisjoniga suhtlust, et milline riigiabi variant neile sobiks meie puhul. Me põhjendame seda varustusindluse probleemiga. Töö on meil praegu just algatatud, oleme leidnud konsultandi, kes aitab kirjutada kokku riigiabi saamise põhjenduse,» ütleb Kilk.

Kilk lisab, et konkurss tuleb tehnoloogianeutraalne. «Vahet pole, et mis tüüpi elektrijaam, on ta gaas või põlevkivi, peaasi, et on võimeline pakkuma pikaajalist garantiid. Praeguste teadmiste järgi eeldame, et eelis on gaasielektrijaamadel, sest ehituskulud on oluliselt väiksemad kui põlevkivijaamadel,» ütleb Kilk.

Euroopa suund peaks säilima
Kilk ei usu, et Euroopa majanduse suund puhtama tehnoloogia poole radikaalselt muutub. Suured kontsernid teevad pikki plaane ja suund säästvasse tootmisse on juba võetud. Nii näiteks valmistab Elering ette läbi Eesti Soomest Saksamaale viiva vesinikutoru ehitust. Projekt on pikaajaline, aga kuna Saksa tööstus on sellest huvitatud, siis naasmist kivisöe ja nafta juurde pole näha.

«Ma ei usu, et kaob puhta energia suund ja ka praegune hinnastamise mehhanism. Kordan siin energiaminister Andres Suti sõnu: Eesti elektrijaamadesse on vaja investeerida rohkem kui miljard eurot, aga praegune börsisüsteem ei võimalda investoreil tagasi teenida kapitalikulusid, sest hinnastatakse marginaalkulusid (kütusekulu – A. K.),» ütleb Durejko.

«Elektribörs on tehtud ühe asja jaoks, et taastuvenergia tuleks turule. Sellise otsuse teinud poliitikud on valitud demokraatlikult, mis tähendab, et see on rahva põhiline arvamus. Juhitavate elektrijaamade kapitalikulu ei tule sellise hinnapoliitikaga tagasi, investorid ei tee otsuseid ilma abimeetmeta. Nii nagu tegi Elering toetuse sagedusreservi ostmiseks,» lisab Durejko.

«Praegune regulatsioon soosib taastuvenergia võimsusi. Sellega kaasneb kaks probleemi: suvel jääb energiat üle ja hinnad lähevad väga madalale, talvel on energiat puudu, kuniks ei ole nii-öelda tuule ülekatvust ehk piisavat tuuleenergia toodangut. Teisisõnu, peame investeerima piisavalt, et talvel oleks piisavalt tuuleenergiat tarbimise katmiseks,» märgib Durejko.

Sutt lubas tuulikute miljonitoetuse valitsusse viia
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt Kiisa akupargi avamisel.
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt Kiisa akupargi avamisel. Foto: Martin Pedaja
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt (Reformierakond) ütles eelmisel nädalal, et viib veel märtsis valitsusse eelnõu, millega hakatakse omavalitsustele maksma vähemalt miljon eurot toetust tuuleparkide planeeringute kehtestamise eest.

«Peaminister on välja öelnud, et valitsus hakkab maksma kohalikele omavalitsustele tuulepargi rajamise eest boonust miljon eurot,» ütles Sutt. «Märtsis jõuab boonuste pakett valitsusse.»

Sutt lisas, et pärast tuulepargi tööle hakkamist makstavad tasud omavalitsustele on samuti märkimisväärsed. «Tuulepargi hüvitisega on võimalik omavalitsusel katta püsikulusid või teha investeeringuid,» kinnitas Sutt.

«Kui jõuame NIMBY‘st FOMO‘ni, oleks päris hästi, arendajate taha ei jää uute tuuleparkide rajamine,» ütles Sutt.​ NIMBY tuleb ingliskeelsest väljendist «not in my back yard» – eesti keeles «mitte minu tagahoovis». FOMO tähendab «fear of missing out» – eesti keeles «hirm millestki ilma jääda».

Valitsus on varem maksnud väiksemaid preemiaid tuuleparkide planeeringute kehtestamise eest. Riigi Tugiteenuste keskus on maksnud kuni 200 000 eurot omavalitsusele tuuleenergia planeeringu kehtestamise eest.

Probleemiks on, et paljud omavalitsused ei soovi tuuleparke oma territooriumil näha. Markantseim näide pärineb Viljandimaalt, kus Mulgi vald on kohtusse pöördunud nii oma territooriumile kavandatava tuulepargi kui ka Lätti planeeritava tuulepargi vastu.

Tuuleenergia planeeringu kehtestamise eest on toetust saanud Lääneranna vald ja Pärnu linn. Lääneranna vald maksis toetussumma 50 000 eurot ametnikele preemiateks.

Eeskuju Leedu
Durejko kirjeldab, et Leedu tarbimise tipuvõimsus on 2300 MW talvel, aga nende eesmärk on panna tuult 4500, päikest 4100 ja akusid 1500.

«Leedu eesmärk on dimensioneerida tootmine neli korda üle. Eesti on konservatiivne, päike ja tuul on praegu kokku ligi 700, Leedus 2600 MW. Sellest tuleb Eesti ja Leedu erinevus. Ma kiidan Leedu suuna heaks, sest muid variante ei ole. Gaasijaamad istuvad Leedus reservis nagu meil põlevkivijaamad,» ütleb Durejko.

Durejko sõnul pakub Leedu akudele subsiidiume ja tahab teha ka meretuulepargi riigi toetusega. Eesti valitsus mäletatavasti lubas, aga seejärel loobus meretuulepargi toetusest.

«Teised Euroopa riigid pakuvad investoreile hinnapõrandat, Eesti on selle välistanud, aga investor vajab tulukindlust. Meie viime oma akuinvesteeringud praegu Leetu, sest on akudele jõuline toetusskeem,» märgib Durejko. «Mina pakun, et Eesti võiks pakkuda elektrijaamadele reguleeritud varade tulukust, mida kasutatakse praegu vee- ja soojusettevõtete ning Elekrilevi varadel. Tehnoloogianeutraalse vähempakkumisega võiks riik tagada ettevõtjale varade minimaalse tootlikkuse, nagu on soojamajanduses. »

«Kui üks tulukindlusmeede ei sobi, siis võtame teise, aga päris ilma tulukindluseta investeeringud ei tule. Kui vähempakkumine on tehnoloogianeutraalne, siis ei ole vaja vaielda, kes usub tuult, kes päikest, kes tuumajaama. Turg näitab, kes julgeb minna kõige madalama tulukusega investeerima, » lausub Durejko.

«Elekter on odav seal, kus on mingisugune kohalik odav kütus. Põhjamaades tuleb kaks kolmandikku elektrist veest, mis on põhimõtteliselt tasuta. Meil vett ei ole kusagilt tulemas, peamegi vaatama, kas meil on realistlik leida mõni ressurss siitkandist, mille paned masinasse ja tuleb odav elekter välja. Ainukene selline odav ressurss ongi tuul ja päike, kõik ülejäänud alternatiivid on millegi poolest kallid,» märgib Kilk. «Kõik sellised teist tüüpi asjad, mida võiks kasutada Eestis elektritootmiseks, nende kütus maksabki palju. Teist soodsat kütust peale tuule ja päikese ei ole Eestis.»

Kilk märgib, et tulevikus on keeruline tuumaenergiata hakkama saada, aga ta kahtleb, kas Eestile on jõukohane väike moodulreaktor. Samuti pole teada nende toodetud elektri hind.

«Suurte, 1000 MW ja enama võimsusega tuumajaamade enam-vähem keskmine energia hind on teada. Fortum avaldas mullu, et tuumjaama keskmine elektri hind on umbes 143 eurot MWh. Võrreldes Eesti turuhinnaga on 143 eurot kõrge tase, » märgib Kilk.

[Urmas]

Kelle arvelt ja kuidas tekib selles pikas jutus korduvalt mainitud riigiabi ja tuulikute miljonitoetus? Minu teada riik ei ole firma, kes toodab midagi, müüb oma toodangut ja siis sellelt tegevuselt saadud tulu laiali jagada.

[juhtmepunt]

Kelle arvelt ja kuidas tekib selles pikas jutus korduvalt mainitud riigiabi ja tuulikute miljonitoetus? Minu teada riik ei ole firma, kes toodab midagi, müüb oma toodangut ja siis sellelt tegevuselt saadud tulu laiali jagada.

Minevik:
Riigikontrolli 2012. aasta ülevaate järgi eraldati Eesti Energiale aastatel 2008–2012 tasuta CO₂ kvoote tollases väärtuses 680 miljonit eurot. Samal ajal maksti toetust põlevkivikateldes biomassi põletamise eest vähemalt 51 miljonit eurot. Viimane oli toetus biomassi kasutamisele, mitte põlevkivist toodetud elektri kWh-le. Need on ajaloolised arvud, mitte praegused aastased toetused.

Olevik:
Elering sõlmis Enefit Poweriga lepingu, mille alusel ettevõte hoiab 2026. aastal 1036 MW juhitavat võimsust saartalitluse tarbeks. Lepingu aastane maksumus on 59,5 miljonit eurot. Seda rahastatakse elektritarbijate arvel oleva varustuskindluse tasuga. Tasu ostab võimsuse valmisolekut ka siis, kui jaam parasjagu elektrit ei tooda.

Näiteks 2026. aastal välja kuulutatud maismaatuule vähempakkumisel järjestatakse projektid küsitud toetuse järgi. Selle vooru ülempiir on 20 €/MWh kuni 12 aastaks ning toetust ei maksta 15-minutilisel kauplemisperioodil, mil börsihind ületab 45 €/MWh. Need on selle vooru tingimused, mitte kõigi Eesti elektrijaamade üldine toetusmäär.

Kust raha tuleb? Peamine rahastamisallikas on elektritarbijate arvel olev taastuvenergia tasu. Elering arvutab selle tootjatele prognoositavate toetuste, elektritarbimise prognoosi ja varasemate üle- või alalaekumiste põhjal. 2026. aasta tasu on 0,84 senti/kWh ilma käibemaksuta. See on tarbija makstav tasu, mitte ühe tootja saadav toetus.

[val]

... «Suurte, 1000 MW ja enama võimsusega tuumajaamade enam-vähem keskmine energia hind on teada. Fortum avaldas mullu, et tuumjaama keskmine elektri hind on umbes 143 eurot MWh. Võrreldes Eesti turuhinnaga on 143 eurot kõrge tase, » märgib Kilk.
...
«Praegu teevad põlevkivi kalliks kaevandus- ehk ressursitasud, mis on riigi poolt, ja siis CO2 kvoot. Kui need ära võtta, siis on elektri tootmine oluliselt odavam kui praegu, aga ta ei ole ikkagi praegusest turuhinnast soodsam,» ütleb Eleringi juht Kalle Kilk....

LCOE metoodika kohane keskmine subsideerimata nuclear hind oli sinna kanti ehk 150 USD MWh juba aastal 2022.

See on samuti teada, et pikas plaanis on taastuvenergiale üleminek ühiskonnale fossiilsest energeetikast soodasm, aga kuna selle koha peal on asi oluliselt keerulisem ja "üht õiget" valikut ei ole, siis on asi takerdutud vaidlustesse mille üks osa on Hamburgi flirt EKRE-ga. See on hea maitse piiril ja teadlasele mitte kohane, aga teisalt suudan teda mõista ja ei poolda sellise asja eest inimese tühistamist.

Kokkuvõttes on põhiline probleem olnud otsustamatus pikema aja jooksul. Sellisest olukorras, kui on vaja kiiresti otsustama hakata, tekivad paratamatult pinged, mis tuleb üle elada.

[juhtmepunt]

.... siis on asi takerdutud vaidlustesse mille üks osa on Hamburgi flirt EKRE-ga. See on hea maitse piiril ja teadlasele mitte kohane, aga teisalt suudan teda mõista ja ei poolda sellise asja eest inimese tühistamist.

Inimesena ei tühista Hamburgit keegi. Kindlasti on ta vahva jutusell ka edaspidi. Olen temaga ühisüritustel koos viibinud.

Teadlasena aga tühistas ta ennast ise. See juhtub niipea, kui lähed omal erialal avalikkuses numbritega vassima ja eksitama. Kogu varasemalt kogutud teadlase usalduskrediit kaob sel hetkel. Peale seda oled lihtsalt "arvamuse" avaldaja nagu meil neid jalaga segada on või kui poliitikaga seos, siis hämav ja susserdav poliitik.

[ping]

Kelle arvelt ja kuidas tekib selles pikas jutus korduvalt mainitud riigiabi ja tuulikute miljonitoetus? Minu teada riik ei ole firma, kes toodab midagi, müüb oma toodangut ja siis sellelt tegevuselt saadud tulu laiali jagada.

Sa ju näed, et osa inimesi ei suuda mõista, et ka CO kvoodirahad on lõpptarbijate ja teiste kodanike käest senthaaval kokku korjatud ja igasugused toetused on ressursside ümberjagamine, mille käigus jääb ikka maidagi ka jagaja "näppude külge".

[val]

... Sa ju näed, et osa inimesi ei suuda mõista, et ka CO kvoodirahad on lõpptarbijate ja teiste kodanike käest senthaaval kokku korjatud ja igasugused toetused on ressursside ümberjagamine, mille käigus jääb ikka maidagi ka jagaja "näppude külge".

Sa ju näed, et teine osa inimesi ei suuda mõista, et ka ilma toetusteta põlevkivi ei ole odavam võrreldes kombinatsiooniga gaas + taastuv. ...kuigi see pole veel päris kindel nagu juhtmepunt postitusest (allikas: https://majandus.postimees.ee/8428786/l ... defitsiiti) selgub, aga eks me saame 2027 jooksul näha:

...«Praegu teevad põlevkivi kalliks kaevandus- ehk ressursitasud, mis on riigi poolt, ja siis CO2 kvoot. Kui need ära võtta, siis on elektri tootmine oluliselt odavam kui praegu, aga ta ei ole ikkagi praegusest turuhinnast soodsam,» ütleb Eleringi juht Kalle Kilk.
...

Aga ikkagi, kui rohepoliitikavastaste unistus täitub, CO2 kvoot pühitakse prügikasti.

Põlevkivijaama kulud ei tule kuidagi odavamad sellega võrreldes, mis oleks kombinatsioon gaas pluss taastuv elekter. «Ma liiga kindlalt vastust praegu ei ütle, aga vähemalt minu kõhutunne on see, et, põlvkivijaama kulud ei tule kuidagi odavamad sellega võrreldes, mis oleks kombinatsioon gaas pluss taastuv elekter,» ütleb Kilk.

Kilk ütleb, et energeetikaminister pani Eleringile ootuse, et ettevõte hakkaks lõpphinda analüüsima. «Et vaadata millised energiapoliitilised valikud on tuleviku jaoks kõige soodsamad. See ei pruugi tähendada, et elekter on odavam kui praegu, vaid et oleks soodsaim kõikidest, arvestades kõiki võimalikke variante,» kirjeldab Kilk.

«Me õpime mudeldama ja 2027. aasta sügisel oskamegi stsenaariume hinnata. Üks stsenaariumidest võibki olla põlevkivi ilma CO2 kvoodita. Vaatame, kas siis üle perioodi tuleb elektri hind meile soodsam, võrreldes kombinatsiooniga gaas pluss tuul,» ütleb Kilk.

«Praegu ma arvan, et tean vastust, aga mul ei ole tõestust. Ma ei taha vaielda ilma tõestuseta.»
...

[juhtmepunt]

Sa ju näed, et teine osa inimesi ei suuda mõista, et ka ilma toetusteta põlevkivi ei ole odavam võrreldes kombinatsiooniga gaas + taastuv. ...kuigi see pole veel päris kindel nagu juhtmepunt postitusest (allikas: https://majandus.postimees.ee/8428786/l ... defitsiiti) selgub, aga eks me saame 2027 jooksul näha:

...«Praegu teevad põlevkivi kalliks kaevandus- ehk ressursitasud, mis on riigi poolt, ja siis CO2 kvoot. Kui need ära võtta, siis on elektri tootmine oluliselt odavam kui praegu, aga ta ei ole ikkagi praegusest turuhinnast soodsam,» ütleb Eleringi juht Kalle Kilk.
...

Aga ikkagi, kui rohepoliitikavastaste unistus täitub, CO2 kvoot pühitakse prügikasti.

Põlevkivijaama kulud ei tule kuidagi odavamad sellega võrreldes, mis oleks kombinatsioon gaas pluss taastuv elekter. «Ma liiga kindlalt vastust praegu ei ütle, aga vähemalt minu kõhutunne on see, et, põlvkivijaama kulud ei tule kuidagi odavamad sellega võrreldes, mis oleks kombinatsioon gaas pluss taastuv elekter,» ütleb Kilk.

Kilk ütleb, et energeetikaminister pani Eleringile ootuse, et ettevõte hakkaks lõpphinda analüüsima. «Et vaadata millised energiapoliitilised valikud on tuleviku jaoks kõige soodsamad. See ei pruugi tähendada, et elekter on odavam kui praegu, vaid et oleks soodsaim kõikidest, arvestades kõiki võimalikke variante,» kirjeldab Kilk.

«Me õpime mudeldama ja 2027. aasta sügisel oskamegi stsenaariume hinnata. Üks stsenaariumidest võibki olla põlevkivi ilma CO2 kvoodita. Vaatame, kas siis üle perioodi tuleb elektri hind meile soodsam, võrreldes kombinatsiooniga gaas pluss tuul,» ütleb Kilk.

«Praegu ma arvan, et tean vastust, aga mul ei ole tõestust. Ma ei taha vaielda ilma tõestuseta.»
...

Lisame nüüd sinna juurde veel kogu põlevkivimajanduse saastamise momendi.

@Urmas, Sa siin hiljuti hädaldasid Somaalia, põhjavee ja meie suusanõlvadele tehislume tegemise pärast. Veekulu jämedalt ca 1000kuupi per nõlv per talv. "Muretsesid" külmutamiseks kuluva elektri pärast. Vihjeks niipalju, et õhku pihustatud veest teevad kunstlume õues olevad külmakraadid mitte maagiline elektrit sööv külmutusseade.

Nüüd ole head, otsi siia juurde palju pumbatakse aastas ja ööpäevas, tunnis välja vett meie põlevkivikaevandustest. Kui enda vastu aus oled, siis arvesta sinna otsa üüratu pumpamise elektrikulu.
Kas keegi tahab taas alustada lori silmakirjalikkusest?

[kunn24]

Igaks juhuks märkus, et vee pumpamise elektrikulu pole sugugi üüratu, näiteks 1 m3 10 m kõrgusele vajab kasutegureid arvestamata 0,027 kWh, 1000 m3 vastavalt 27 kWh jne. Nii, et palun väldi sellist jama.

[juhtmepunt]

Igaks juhuks märkus, et vee pumpamise elektrikulu pole sugugi üüratu, näiteks 1 m3 10 m kõrgusele vajab kasutegureid arvestamata 0,027 kWh, 1000 m3 vastavalt 27 kWh jne. Nii, et palun väldi sellist jama.

Nüüd pane siia juurde põlevkivikaevandusest välja pumbatva vee kogused, kasutegurid jms. Seadmekuludest praegu hetkel vaikime.
Palun väldi edaspidi sellist jama.

PS. Ise küsin, ise vastan, tegelik suurusjärk päris elust:

Hinnanguliselt võiks Eesti põlevkivikaevanduses 1000 m³ kaevandusvee väljapumpamiseks kuluda umbes 150–300 kWh elektrienergiat. Mõnes süsteemis võib tegelik kulu olla ka sellest suurem.

Seda saab hinnata olemasolevate Eesti kaevanduste pumpade andmete põhjal.

Ühes Ahtme kaevandusvee süsteemi kohta toodud näites oli pumba tootlikkus 1200 m³/h, tõstekõrgus 34 m ja mootori võimsus 165 kW. See tähendab:

165 kW / 1200 m³/h = 0,1375 kWh/m³

ehk 137,5 kWh 1000 m³ vee kohta.

Silmakirjalikele silmaringi laiendamiseks:
Omadused ja keemiline koostis
Välja pumbatav vesi on suures osas puhas põhjavesi, kuid maa-aluste tööde ja kivimitega kokkupuute tõttu selle koostis muutub:
Kõrge mineraalsus: Kaevandusvesi on tavalisest looduslikust veest 2–3 korda mineraalsem.Sulfaadid ja karedus:
Vees on oluliselt suurem sulfaatide, kaltsiumi (Ca) ja magneesiumi (Mg) sisaldus. See teeb veest nn "kareda vee".
Hõljuvaine: Vesi sisaldab peent lubjakivi- ja põlevkivitomu (hõljuvat ainet), mida enne loodusesse suunamist puhastatakse

[kunn24]

Tõin vee pumpamise lähtekoha, täpsemalt on see 1m3 kohta 2,7 Wh/m. Sult tuleb vaid vaht, ei mingeidki numbreid (nüüd oma postitusi täiendades siiski tulid, kuid suurusjärgud ei tundu tõstekõrgustega kuidagi klappivat). Lisan juurde, et 1 mu väikene PV park toodab aastas üle 10 MWh ja kui tulevad sisse kiljatused "miljonid kWh-d" (ehk tuhanded MWh), siis need jätavad energeetikud täiesti külmaks- võid vaid koduperenaisi ehmatada. Kritiseerisid eespool Hamburgi jt, aga ise tee sama rohepopulistliku vea- kus sisu nagu oleks, aga numbreid ja tõsiseltvõetavaid järeldusi 0.
Rohkem ei viitsi, ilusat pühapeva.

[juhtmepunt]

Tõin vee pumpamise lähtekoha, täpsemalt on see 2,7 Wh/m. Sult tuleb vaid vaht, ei mingeidki numbreid (nüüd oma postitusi täiendades siiski tulid, kuid suurusjärgud ei tundu tõstekõrgustega kuidagi klappivat). Lisan juurde, et 1 mu väikene PV park toodab aastas üle 10 MWh ja kui tulevad sisse kiljatused "miljonid kWh-d" (ehk tuhanded MWh), siis need jätavad energeetikud täiesti külmaks- võid vaid koduperenaisi ehmatada. Kritiseerisid eespool Hamburgi jt, aga ise tee sama rohepopulistliku vea- kus sisu nagu oleks, aga numbreid ja tõsiseltvõetavaid järeldusi 0.
Rohkem ei viitsi, ilusat pühapeva.

Kiljatad Sa siin ise. Mitte millegagi piha hakatavate "lähtekohtadega" võiksid ise tõesti omaette edasi tegeleda.

[ping]

...... Sa ju näed, et teine osa inimesi ei suuda mõista, et ka ilma toetusteta põlevkivi ei ole odavam võrreldes kombinatsiooniga gaas + taastuv. ...

Millegi hinnavahe võrdluseks on vaja teada erinevate toodete hindu ja alles pärast hindade võrdlemist saab võrrelda odavamat ja kallimat.
Kui tarbijale vajalikul ajal toode pakkumisest üldse puudub, siis ei ole kasu, et mingil teisel ajal on sama toode tasuta jagatav.

Alustuseks too välja taastuvenergia soetushinnad, et kui palju maksab päiksevalgus meie tavalisel pimedal ja pilvisel kolmel talvekuul ning kui palju maksab tuul tuulevaikuses, elektri tootjale?

Leia ja too välja mõned tegelikud näited hinnavõrdluseks, et kuna ja kellel on õnnestunud tuult või päiksevalgust osta?

[kunn24]

Veidi tekis tuju mögiseda numbrite teemal. AI andmetel on meil aastane diislikütuse kulu 804 000 tn (2 203 tn päevas). Selle energiahulk on 9,4 TWh= 9 400 GWh= 9 400 000 MWh= 9 400 000 000 kWh. Muud fossiil-kütuseliigid on siit veel välja jäetud. Et siis veepumpamise kulu on "üüratu"? Nunuh.

Eespool 1 roheanalüütik jutustas:

Nüüd ole head, otsi siia juurde palju pumbatakse aastas ja ööpäevas, tunnis välja vett meie põlevkivikaevandustest. Kui enda vastu aus oled, siis arvesta sinna otsa üüratu pumpamise elektrikulu.

Ja mis puutub paigaldatud pumbamootorite võimsust, siis võin ka roheanalüütiku kombel kiljatada, et tööpäeval tõenäoliselt on Tallinn Tartu mnt-t liikumas üüratu kogus veokeid ja busse, igaüks mootori võimsusega 200 kuni 400 kW.

Mitte millegagi piha hakatavate "lähtekohtadega" võiksid ise tõesti omaette edasi tegeleda.

Tegelesingi. Ära lase end sellest segada, jätka samas vaimus.

Mis puutub su eespool kirjpandud A. Hamburgi materdamist, siis eeldan, et seda teeb isik, kel on midagi sarnast ette näidata: https://www.etis.ee/CV/Arvi_Hamburg/est/
Kui, ei siis oh jah. Või variant, et su jutt ongi õige, kuid terve meie energeetika ei kõlba kassi hänna alla. Siis oled muidugi geenius, kui see nii on. Kuigi ma reaalselt ei tahaks seda, et meil energeetikaga lood sellised. Kuid lugupeetud roheapologeet just ise ka tegeles vahva numbrimaagigaga. Seda tahtsingi öelda.

BTW, ma täna veendusin järjekordselt, et PV paneelidest ei tule sellise ilmaga sittagi. Pidin võrgust juurde võtma. Proovi meelde jätta, et seda nendib isik, kes üritas panustada "roheenergeetikasse".

[juhtmepunt]

Veidi tekis tuju mögiseda numbrite teemal. AI andmetel on meil aastane diislikütuse kulu 804 000 tn (2 203 tn päevas). Selle energiahulk on 9,4 TWh= 9 400 GWh= 9 400 000 MWh= 9 400 000 000 kWh. Et siis veepumpamise kulu on "üüratu"? Nunuh.

Eespool 1 roheanalüütik jutustas:

Nüüd ole head, otsi siia juurde palju pumbatakse aastas ja ööpäevas, tunnis välja vett meie põlevkivikaevandustest. Kui enda vastu aus oled, siis arvesta sinna otsa üüratu pumpamise elektrikulu.

Ja mis puutub paigaldatud pumbamootorite võimsust, siis võin ka roheanalüütiku kombel kiljatada, et tööpäeval tõenäoliselt on Tallinn Tartu mnt-t liikumas üüratu kogus veokeid ja busse, igaüks mootori võimsusega 200 kuni 400 kW.

Mitte millegagi piha hakatavate "lähtekohtadega" võiksid ise tõesti omaette edasi tegeleda.

Tegelesingi. Ära lase end sellest segada, jätka samas vaimus.

Mis puutub su eespool kirjpandud A. Hamburgi materdamist, siis eeldan, et seda teeb isik, kel on midagi sarnast ette näidata: https://www.etis.ee/CV/Arvi_Hamburg/est/
Kui, ei siis oh jah. Või variant, et su jutt ongi õige, kuid terve meie energeetika ei kõlba kassi hänna alla. Siis oled muidugi geenius, kui see nii on. Kuigi ma reaalselt ei tahaks seda, et meil energeetikaga lood sellised.

BTW, ma täna veendusin järjekordselt, et PV paneelidest ei tule sellise ilmaga sittagi. Pidin võrgust juurde võtma. Proovi meelde jätta, et seda nendib isik, kes üritas panustada "roheenergeetikasse".

Demagoogiliste kiljatuste tähesadu. Pead ikka endast päris väljas olema. Võta pits ja pea aru
PS. Võib-olla oled veidi elukauge (lähteväärtused jms) , aga kaevanduse pump töötab peaaegu 24/7 ning keegi ei vali sinna hangitava pumba nominaalvõimsust lihtsalt igaks juhuks 90% liiase võimsusega.
Pädevast "võrdlusest" jäi Sul veel välja välja pumbatava kaevandusvee kogus võrrelduna nt Narva jõest merre voolava vee kogusega.

[kunn24]

PS. Võib-olla oled veidi elukauge (lähteväärtused jms) , aga kaevanduse pump töötab peaaegu 24/7 ning keegi ei vali sinna hangitava pumba nominaalvõimsust lihtsalt igaks juhuks 90% liiase võimsusega.

Sellist jama on raske kommenteerida. Igaks juhuks, kas sul on mingigi inseneri kutsetunnistus ette näidata? Sest isik, kes on kordki elus arvutanud ajami mootori võimsust, ei saa ometi sellist juttu ajada.