Planeedi Maa päästmine

[juhtmepunt]

Taani on tõesti hea näide...
Kalleim elekter tarbijale - jah, Saksamaaga vahetavad kohti
Suurepärased näited "taastuvenergiast" ja selle "odavusest"

Etteaimatav vastus. Finantsguru seletab siis lahti, kuidas "kõik on nii halb: tootmine, võrk jne" juures saab keskmine taanlane osta oma keskmise palgaga rohkem kWh-e kui keskmine eestlane oma keskmise palgaga!?
Ehk siis pariteedi saavutamiseks, kas "kõik on nii halvasti elektriasjandusega maal" tuleks kella ja elektritootmise viisi ajas ajaloolisemaks tagasi keerata või ehk Eesti peaks seitsmepenikoormasaabastega oma tehnikat ja tootmist järele võtma?
Üks asi veel, pane tähele, et Eesti kombel üüratuid tuhamägesid ja tossavaid korstnaid Taanis ei näe. See asjaolu jääb fossiilenergeetikutel miskipärast alati kahe silma vahele.

[EH.INS.]

Ei mina tea kas etteaimatav või mitte
Fakt on, et kalleim
Ei puutu asjasse ka "keskmine palk"
Poleks rohejura saaks veel rohkem

Mida tegema peaks? Või teha võiks...
Kõige esmalt võiks debiilse kliimajura lõpetada ja pilvedest maa peale tulla
Seejärel võiks lõpetada igasugused subsiidiumid MIS TAHES moel / vormis
Esimene neist oleks üks konkreetne rida el arvel
Sealt edasi võiks lõpetada teatud tootmisviiside priviligeerimise

PS
Muide - tuletan meelde, et Sul on vastamata küsimusele kuhu Sa ise oma raha paneks?

[juhtmepunt]

Fakt on, et kalleim
Ei puutu asjasse ka "keskmine palk"

Seega midagi on ikkagi mäda elektrikorraldusega seal Eesti suuruses Taani riigis. Õhk on puhas ja elekter kodanikule hulka soodsam kui paekivi ahju ajajatele. Iroonia.
Keskmise brutokuupalga alusel saab taanlane osta umbes 15 850 kWh ja eestlane 9 990 kWh elektrit — Taanis ligikaudu 59% rohkem.

[EH.INS.]

Väide: mida rohkem tuult ja päikest süsteemis seda kallim süsteem

Märksõnad
- system economics
- integration costs curve
- profile cost
- grid cost
- balancing & ancillary services

Kontrolli...

[juhtmepunt]

Väide: mida rohkem tuult ja päikest süsteemis seda kallim süsteem

Märksõnad
- system economics
- integration costs curve
- profile cost
- grid cost
- balancing & ancillary services

Kontrolli...

Ja see "pisiasi", et kütus on tasuta ja puhas. Kui ei usu, kontrolli..

[EH.INS.]

Mis kasu on tasuta kütusest kui lõpptoode on kallis?
Ja milleks tuua kulude juurde "puhas"?
Olgu - puhas aga kallis...
Mida perset on vaja selle juures odavusest rääkida
Tüüpiline taastuvenergeetik

Küsin veelkord: kui suure osakaaluga (mitte summas vaid %-s) oled "sees" PV-s ja tuules?

[trebla]

Soomele ennustatakse/rehkendatakse olemasoleva 2 GW pv kasvatamist 68 GW-ni....

https://www.pv-magazine.com/2026/07/15/ ... r-finland/
See teeks siis väga jämedalt ja tagasihoidlikult ~ 10 kWp per nuppi...?
Või 10 MWh per nuppi elektrit aastas..?

Hetkel on liider vist Austraalia - üle 2 MWh per capita...

[EH.INS.]

Soomele ennustatakse/rehkendatakse olemasoleva 2 GW pv kasvatamist 68 GW-ni....

https://www.pv-magazine.com/2026/07/15/ ... r-finland/
See teeks siis väga jämedalt ja tagasihoidlikult ~ 10 kWp per nuppi...?
Või 10 MWh per nuppi elektrit aastas..?

Hetkel on liider vist Austraalia - üle 2 MWh per capita...

Pigem võiks ju hakata juba el tootmiseks otse raha põletama...

[juhtmepunt]

Soomele ennustatakse/rehkendatakse olemasoleva 2 GW pv kasvatamist 68 GW-ni....

https://www.pv-magazine.com/2026/07/15/ ... r-finland/
See teeks siis väga jämedalt ja tagasihoidlikult ~ 10 kWp per nuppi...?
Või 10 MWh per nuppi elektrit aastas..?

Hetkel on liider vist Austraalia - üle 2 MWh per capita...

Pigem võiks ju hakata juba el tootmiseks otse raha põletama...

Soomlane kütab odava elektriga mõnuga kerist ja soojuspumpa. Pakub elektri ülejääki eestlaselegi, muidugi kasuga.
Eestlane istub lõkke ääres ja muudkui arutleb, küll see sisteem on neil kallis ja keerukas (no on lollid!), vaat tossav lõke on ikka lihtne ja hea.

PS.
Keskmise brutokuupalga eest saab soomlane Soomes osta umbes 17 760 kWh ja eestlane Eestis 9 990 kWh elektrit. Soomlane saab seega ligikaudu 78% rohkem.

[EH.INS.]

Keskmine palk
- Eestis umbes 300 liitrit viina
- Soomes umbes 120 liitrit viina
Aga mõistan, juhmepunt ei jaga majandusest essugi...

[juhtmepunt]

Keskmine palk
- Eestis umbes 300 liitrit viina
- Soomes umbes 120 liitrit viina
Aga mõistan, juhmepunt ei jaga majandusest essugi...

Õigus jah, Sinu majandusteadmised on veel ajast kui viin oli valuuta ja igapäevaeluks tarvilik rüübe

[EH.INS.]

Ei ole...
Aga isegi kui oleks ei oma tähtsust
Vaieldamatult ületavad Sinu teadmist mäekõrguselt

[RaJy]

Keskmine palk
- Eestis umbes 300 liitrit viina
- Soomes umbes 120 liitrit viina
Aga mõistan, juhmepunt ei jaga majandusest essugi...

Millal meil keskmine palk 3600€ juurde jõudis? Poes odavama viina liiter ca 12€. Joodav viin muidugi kallim. Mõtlev ja janune soomlane läheb Lätti ja ostab oma keskmise palgaga 500 liitrit.
Samas viina võid ju naaberriigist kasvõi ämbriga tuua, elektriga on natuke keerulisem

[EH.INS.]

RaJy - vabandan / Sul on õigus - unustasin 2-ga jagada
Aga ei oma ka suuremat sorti tähtsust
Näide oli illustreerimaks keskmise palga võrdluse absurdsust...

[juhtmepunt]

RaJy - vabandan / Sul on õigus - unustasin 2-ga jagada
Aga ei oma ka suuremat sorti tähtsust
Näide oli illustreerimaks keskmise palga võrdluse absurdsust...

Needki vähesed numbrid, mida siia oma eetrisse paisatavate epiteetide ja sõimusõnade vahele üritasid nn. oma argumentide kaitseks välja käia on ehe Martini matemaatika. Tõesti, majanduguru mis majandusguru.

[EH.INS.]

Ei - see ei olnud argument vaid jaburuse illustratsioon