Korstna tõmbe parandamine

[pikk88]

Hei!
Probleem on ääsi koldega, mille tõmme on kehv ning küsimus on selles, kuidas seda probleemi lahendada? Korstnaks on 200mm diameetriga soojustatud roostevaba moodulkorsten. Esmalt sai korsten ehitatud ilmselt liiga lühikesena, sest oletasin oma peaga, et 200mm on piisavalt jäme tööle hakkamiseks. Tõmme oli, kuid ajas siiski sisse ning korralikult tööle ei hakanud. Siis ehitasin kinni ääsi küljed ja jätsin lahti vaid esimese poole mõõduga 80x80 sentimeetrit. Ka see ei muutnud asja oluliselt paremaks. Tõmme on olemas, kuid kehvapoolne. Panin siis prooviks ka umbes poole esiküljest kinni kuid see ei muutnud siiski asja oluliselt paremaks. Kolde kohale sai prooviks pandud ka CO andur, see häiret ei andnud, kuid ruumis oli tunda, et ajab sisse. Korstna soojendasin esmalt gaasipõletiga umbes saja kraadi peale, et põhjus poleks külmas korstnas.
Pilt koldest:

Nüüd pole seestpoolt enam katsetada midagi ning proovisin siis väljast pikendada korstent 6m peale aga see ei muutnud tõmmet sugugi paremaks. Nüüd on variante veel neli. Kas paigaldada korstnaventilaator, lõigata maha läheduses kasvavad suured kasepuud, paigaldada korstna otsa tõmbeparandaja või paigaldada jämedam korsten diameetriga 250mm. Kuivõrd puud on plaanis eemaldada niikuinii siis peale lõikamist selgub, kui palju sellest kasu on, kuid kuidas on lood ülejäänud abinõudega?
Tõmbeparandaja valmistamise kohta leidsin sellise video: https://youtu.be/vTPpAIK5CcQ?si=idnclOAL1ek3cdcg
Kuid kui palju sellisest asjast antud juhul kasu võiks olla? Korstnaventilaatori hind on suurusjärgus 500+ € ja siis tekib juba küsimus, et ehk oleks mõistlikum üldse korsten välja vahetada. See oleks aga loomulikult kõige kallim ning keerulisem lahendus. Sõbral on ääsi taga 250mm korsten ning tõmme on hea. Sisse ei aja ka talvel külma korstnaga aga temal on ääsi lahtise ava mõõdud ligikaudu 1,6x0,6 meetrit mis on ligikaudu kolm korda suurem, kui minule küsimusi tekitava ääsi juures aga tõmbe vahe nende kahe kolde vahel on kõva. Loomulikult oleks kõige ohutum paigaldada jämedam korsten, kuid ennem investeeringu tegemist arutleks pisut kas ja kui palju võiks ülejäänud abinõudest kasu olla?
Siin on pilt ka teisest ääsist, millel tõmbega probleeme pole:
Või on põhjus hoopis kusagil mujal?

[kaimagk]

Hakkaks kõige elementaarsemast, kas nn korsten saab samasuguse koguse õhku peale ka mille ta peaks välja viima? Tegelikult on kõik kinni füüsikas, lihtsalt peab looma vastavad võimalused need *seadused* saaksid töötama hakata. Mootor korsta otas on muidugi kõige tõhusam sellises olukorras, kui ostuhind ja tulevased hooldused kõrvale jätta.

[kunn24]

Ääsil on reeglina pealetuleva õhu ventilaator, õhk siseneb ääsi keskelt kolderesti kaudu. Siin ma midagi sellist ei näe või oled kenasti jätnud näitamata? Kui korstnasse minev gaas on kuum, siis on erikaalude vahe suurem ja tõmme peaks ka tugevnema. Lisaks alt tuleva gaasi kineetiline energia peaks korstna suunas jätkuma. Vajab muidugi katsetust või valmislahenduse kopeerimist. Kuna sul oli sõbra poolt toimiv näidis ees, kopeerinud seda siis 100%?! Näiteks lisasid ette plekist sirmi, aga kas see on ka ÜLEVALT tihe või saab sealt vahelt gaas lekkida?

NB! Ääsi korstnal peaks olema sädemekustutus või asuma süttivate katustega majadest piisavalt eemal. Korsten peab kannatama ääsilt tuleva gaasi temperatuuri (ca 1000 C), sellise roostevabast tilulilu ja õhukese isolatsiooni puhul kahtlen.

[Prill]

kaimagk osutatu oleks jah esimene asi millele tähelepanu pöörata, kui 'sepikoda' on umbne kott aga korstna kaudu peaks soojad põlemisgaasid väljuma, tekib kotis alarõhk ja korsten ei taha tõmmata. Tasuks ääsi-kollet proovida kütta avatud ukse või aknaga, võiks nagu toimida..
Või kui see fotolt paistev venttoru on kolde alla mõeldud tagama põlemisõhu pealevoolu, võib see toru toimida vaikimisi äratõmbe ventilatsioonitoruna ehk tõmbab kolde alt üles aga oleks vaja vastupidi, miski peaks aitama õhu liikuma "õiget pidi" ülevalt kolde alla ja kui koldes tule energia hakkab õhuvoolu toitma, tõmbab juba ise peale ehk nö käivitamise probleem. Aga vbl see üldse muu otstarbega venttoru..
Näiteks enda katlal sügiseti esimene kütmine kipub ka suitsu sisse ajama, kui korsten juba soe, toimib kogu küttehooaja kenasti.

Ääsi ventilaatori vajadus spekuleeriks "ääsi söele" hapniku lisamine aitab sütt kõrgema temperatuurini kuumutada, a'la ajaloolised sepikodade lõõtsad samal eesmärgil. Korstna tõmbega ei tarvitse sellel otsest seost olla..

[ping]

.....
Tõmbeparandaja valmistamise kohta leidsin sellise video: https://youtu.be/vTPpAIK5CcQ?si=idnclOAL1ek3cdcg
Kuid kui palju sellisest asjast antud juhul kasu võiks olla?
Korstnaventilaatori hind on suurusjärgus 500+ € ja siis tekib juba küsimus, et ehk oleks mõistlikum üldse korsten välja vahetada. ...

Korstnaventilaatorist oleks mõistlikum vist tavaline seinavent panna välisseina, ruumi sisse õhku puhuma ja ruumi ülerõhku tekitama.
Nagu pildilt paistab, et kui ääsi all on ääsiventilaator ja seinal laskuvas torus on lahtine ava, siis ääsiventilaator keerutab pidevalt ruumis õhku ringi ja veab suitsu sisse.

[pikk88]

Korsten saab peale vähemalt sama koguse õhku, sest proovimise ajal on lahti olnud aken hoone teises otsas ja tihtipeale ka välisuks ääsi kõrval. Pealetuleva õhu ventilaator, mis täidab iidse sepalõõtsa ülesannet, asub pööningul ning sellest tulev õhutoru on näha vasakulpool küljes. Pööningule soovitati see paigaldada esmajärjekorras seepärast, et ruumi jääks vähem müra ning samuti värske lisaõhu juurdevõtt teisest keskkonnast. Sõber endale ei viitsinud seda aretama hakata, kuigi peab plaane see ühel päeval ära teha. Korsten asub süttivatest pindadest ohutus kauguses ning endal oli plaanis kubuosa kivivillaga ära soojustada ning tihendada, kui asi kindel ja tõmme olemas. Temperatuurid pidada kõrged olema vaid tulepesa läheduses, sest kaugemal ning kõrgemal on külma õhu pealevool niivõrd suur, et jahutab gaase kõvasti. See oli ka põhjuseks, miks proovisin esimest külge plaaditükiga ajutiselt kinni katta. Tõstsin plaati ülemisse serva, nagu pildil näha ning langetasin ka vastu tööpinda, kuid kummalgi korral mingit olulist vahet ei märkanud. Ise eelistaks kindlasti avatud esiküljega ning võimalusel ka vähemalt ühe avatud küljega varianti. Netis küllalt videosid, kus ääsi peal pole üldse kubu olla vaid tagaosas on väike tõmbeauk mis toimib samuti suurepäraselt. Pole küll uurinud korstna parameetreid, mis selle külge ühendatud on, sest endal oli kubu olemas ning see tundus töökindlamana.

Teoreetiliselt võiks tõesti veel proovida pingi soovitatud versiooni ning tekitada ruumi kerge ülerõhu. Sellisel juhul peaks ju õhk kõigi loogikareegilte kohaselt läbi korstna välja pressima hakkama. Oletan praegu unise peaga, et see oleks mõistlik teha hoone teise otsa, kuid kas sissepääsuauk jätta lakke või tuua põranda juurde, et asi paremini töötaks? Selleks on ka ventilaator koos torustikuga olemas ning tarvis oleks teha vaid veidike tööd. Esmalt oli küll plaanis see paigaldada igaks kümneks juhuks oma kohale, et vajadusel kiiremini ruumi ventileerida ning eemaldada hoonest kõikvõimalikud keemilised gaasid lisaks vingugaasile, mis võib ruumi sattuda ka auto summutist. Rääkimata nitrolahustist või mürgistest pilkudest, mis vahetevahel läbi akna sisse vaatavad.