Õhksoojuspump ja vana puumaja

[vuuk]

Uuriks targematelt, kas soojuspump vana puumaja küljes võib maja seina soojuspumba vahetus läheduses või lae piirkonnas ohustada?

Veeplekk alla tuleb juurde. See veel pildistamise ajal puudub.
Küsimus tegelikult ajendatut sellest, et selle soojuspumba taga vahetus läheduses räästa all juba praegu räästapärlini alused palgid millegipärast mädad. Soojuspump seal väidetavalt olnud ligi 5 aastat. Katus on korras, läbisadamise jälgi ei ole. Seespool ei ole tegemist niiske ruumiga, samas sisemine aurutõke sellel majal puudub.
Et palgid seal mädad on, see ilmnes ol. ol palkide külge materjali kinnitamisel kruvisid lastes. Soojuspumbast eemal palgid korras.
On kellelgi kogemust või kindlat teadmist? Kas ja mis füüsikal põhinev mõjur võib sedamoodi puitu pumba lähedal ohustada?

[ping]

Selles teemas on ju käsitletud välisosa nõutavat kaugust hoone seinast ja mis probleemid tekkivad:
viewtopic.php?p=463591&hilit=v%C3%A4lis ... us#p463591

[vuuk]

Tänud, aga oma küsimusele vastust ei leidnud. Tõttöelda päris kogu teemat tähelepanuga läbi ei lugenud.
Arvan, et ÕSP on seinale liiga lähedal. Üks paha asi kaasneb sellega, et seadme peale saab talvel tekkida lumehang, mis sulades seina niisutab.
Aga kas seade töötades võib näiteks pilduda vihmaga ja lumega seinale vee pritsmeid või puhuda niisket õhku?

Huvitav on just see, et alt poolt on palgid korras, aga just ÕSP tsentrist kõrgemal on palgid kahjustunud.
Samuti oletan, et praegune pildil toodud lahendus, kus ÕSP on lausa süvistatud seina sisse, on ka hooldamise seisukohast väga halb. Ilmselt kahjustused süvenevad veelgi.

[vuuk]

Sain AI-lt vastuse, et jah, liiga seinale lähedal märgab ja sellega kahjustab seina. Ülisuure tõenäosusega just seetõttu ongi seal palgid kahjustunud, mida ka oletasin. Peab inimestele juhtima tähelepanu, et kui ei taha oma majast varsti lahti saada, siis peavad leidma võimaluse selline lahendus ringi teha.

[ping]

Tänud, aga oma küsimusele vastust ei leidnud.
Arvan, et ÕSP on seinale liiga lähedal. ....

Kas seda peab eraldi seletama, et töötava välisosa ümber keerlev õhk on välistemperatuurist oluliselt madalama temperatuuriga ja seega ka erineva õhuniiskusega ning see mõjutab lokaalselt välisseina seda osa, mis on pidevalt ümber välisosa ringleva välisõhuga kokkupuutes.

[madis64]

Kas seda peab eraldi seletama, et töötava välisosa ümber keerlev õhk on välistemperatuurist oluliselt madalama temperatuuriga ja seega ka erineva õhuniiskusega ...

Ikka võiks seda väidet seletada - mis õhk see välisosa ümber "keerleb"?

Tavaliselt ventilaator imeb seina poolt sisse tavalist välisõhku ja paiskab seinast eemale jahutatud õhku, mille sattumine uuesti imupoolele ei ole avatud (kastita) paigalduse puhul (olulises mahus) kuigi tõenäoline?

[kunn24]

Töötava seadme puhul minge julgelt ligi ja katsuge seina ja uurige täpselt.

[elektron]

Pumba välisosa puhub minutis ligi 30 kuupi õhtu läbi ja see imetakse koos vihmaga otse räästa alt sisse - ei ole ime, et seal midagi pehkinud on.

[kunn24]

Mul tuttava puumajal on analoogiliselt üle 15 a (nüüd juba 2. seade), ainult selle vahega, et on seinal, mitte seina tehtud augus. 0 probleemi.
Igaks juhuks, seen puidus on nakkus. See võib sinna tekkida erinevalt.

[vuuk]

Tänan kõiki heade vastuste eest! Näha, et seisukohad erinevad ja see teeb teema huvitavamaks.

Mul tuttava puumajal on analoogiliselt üle 15 a (nüüd juba 2. seade), ainult selle vahega, et on seinal, mitte seina tehtud augus.

Kui kaugel seinast? Kaugusest pidavat olenema palju.

0 probleemi.

Seda, kas on pehkinud, saab kontrollida pika puidukruviga. Kogenud käsi tunneb ära, mis seisus puit on. Mina katsetasin 150 mm pikkuse kruviga ja see käis puidus ringi peaaegu nagu tühjuses.
Eemalt vaadates ei pruugi midagi aru saada.

Igaks juhuks, seen puidus on nakkus. See võib sinna tekkida erinevalt.

Jah, aga seene arenguks on vaja tingimusi. Meeter seadmest eemal on puit kõva, et kõliseb. ÕSP tsentrist kõrgemal väikeses piirkonnas nagu tubakas. Peab olema mingi loogiline seletus, miks just selles kohas on tingimused seenele soodsad ja meeter eemal mitte.
Mul on mõttes veel ka laka poolt minna uurima, kas sealt leiab midagi, mis võib anda mingi seletuse.
Võimalik, et enne katuse vahetust kunagi vana katusekate lasi läbi ja sedamoodi pehkinud on olnud see palk juba ammusest ajast.

[Urmas]

Kui kaugel seinast? Kaugusest pidavat olenema palju.

Arvan, et pumpade L-tüüpi seinakinnituste puhul on tootja poolt välja arvutatud ja kinnitustel augud vastava koha peal. Meie maja küljes ka paar pumpa seina küljes ja mingi 20cm on kindlasti seina ja pumba tagaosa vahe. Ei viitsi hetkel õue minna, aga pärast võin täpsustada(kui meeles kiigata).

[ping]

Kui kaugel seinast? Kaugusest pidavat olenema palju.

Arvan, et pumpade L-tüüpi seinakinnituste puhul on tootja poolt välja arvutatud ja kinnitustel augud vastava koha peal. ....

Välisosa tootja teeb kinnituse, mis tagab seadme töö aga selle kinnituse sobivust konkreetsele hoonele ja olukorrale peab Eestis kehtiva Ehitusseadustiku järgi hindama hoone omanik ise.

Mitte ükski kruvi- ega värvitootja ei anna konkreetset lubadust, et "täpselt see toode sobib ostjale" vaid ostja ise peab veenduma toote sobivuses.

[vuuk]

Küllap erinevad on (omadustelt) nii pumbad, kui kinnitused.
Seal on paigaldaja valinud võimalikult lühikesed kinnitused, kuna omaniku soov paigaldamisel oli olnud, et katuse räästas kaitseks seadme sademete eest ära. Kui sinna saan, mõõdan huvi pärast seadme ja palgi vahe ära, aga mäletamist mööda võis olla 20 cm või vähem.

[Urmas]

Küllap erinevad on (omadustelt) nii pumbad, kui kinnitused.

Meie maja seinal on vähemalt kahel ühesugused kinnitused, maja teises otsas paistis veel üks samasugune ja ühel on mingi vanemat tüüpi seinakinnitus. Eemalt vaadates tundus, et seina ja pumba vahe jäi sinna 20cm ligi ja pump kinnitusel max kaugusel. Kinnitustel on ca 5cm nn piklikud avad ja pumpa saab vajadusel seinale lähemale lükata. Pilt kah.

[Coolhouse]

Kui soojuspump kütab siis on õues asetsev radiaator ehk aurusti külmem kui välisõhk ja talvel tekib selle pinnale niiskuse tõttu jääkirme, jääkiht. See jää sulatatakse ca kord tunnis. Sulatamiseks lastakse külmaaine kuum gaas aurustisse. Jää sulab kuid nii intensiivselt et tekib aur. See aur kondenseerubki sul ka sarikatele.

Üldiselt on männipuit palju vähem vastupidavam kui kuusk.

Seaduse nõuded võivad põhineda ka loodusseadusel.

[kunn24]

Katust vaadeldes tundub olema tegu vana onniga.
Seade on pildi järgi nii auku topitud, et normaalset õhuringlust ei paista.
Mõistlik oleks seade demonteerida, sein õigeks kasvatada ja kõdu välja rookida. Kõrval olev terve puit antiseptikuga töödelda. See, kas talle vahel pähe tilgub, üldiselt ei oma tähtsust. Tagasi paigaldada ka allapoole. Vihmaveerenni sa vist lubasid paigaldada.

[Prill]

Mul tuttava puumajal on analoogiliselt üle 15 a (nüüd juba 2. seade), ainult selle vahega, et on seinal, mitte seina tehtud augus. 0 probleemi.

Spekuleerida siis soojuspumba välisosa võiski kunagi olla korrektselt seinal ja paigaldatud spetsialistide poolt. Hiljem lihtsalt keegi otsustas maja fassaadi renoveerida koos soojustamisega ja sein "kasvatati" kaugemale ja seadme ümber vormistati nagu fotol näha on

Praktikas vist välisosa eemaldamine mistahes põhjusel nt välisseina renoveerimiseks nõuaks soojuspumba spetsialisti kaasamist, kes gaasivoolikud tühjendaks lahti ühendaks ja hiljem tagasipaigaldamiseks vaja jälle spetsialisti. Vbl hoone omanikule või ehitajale tundus lihtsam-soodsam keerulist aparaati mitte puutuda ja spetsialistikulu vältida..
Vanematel seadmetel vist on see keskkonnaohtlikum gaas ka kasutusel mida planeedi Maa kliimat hävitama ei tohi keskkonda lasta.

[ping]

Küllap erinevad on (omadustelt) nii pumbad, kui kinnitused.

Meie maja seinal on vähemalt kahel ühesugused kinnitused, maja teises otsas paistis veel üks samasugune ja ühel on mingi vanemat tüüpi seinakinnitus. ...

Siin ei ole midagi imestada, kui arvata 95% sellise konstruktsiooniga seadmeid on paigaldatud lõunamaale ruumide jahutamiseks.

Kuna jahutamisel liigutab välisosa kuuma õhku ja kuumas kliimas puudub välisseadme poolt tekitatava kondentsi oht, siis sinna sobivad kitsad kandurid väga hästi.

Kui põhjamaa kliimaseadme ostja on nii rumal, et ei oska nõuda põhjamaisesse kliimasse sobivaid kandureid, siis müüjal on ka lihtsam neid mitte pakkuda.

Täpselt sammuti ei olnud võimalik Eestist osta tootja paigaldusjuhendi kohast kliimatorude seinaläbiviiku ja selle pidin tellima Saksast.
Meie kohalikude kliimafirmade töötajad ei olnud isegi kuulnud, et kliimatorud peaks seina läbides olema kaitsehülsis.

[madis64]

Täpselt sammuti ei olnud võimalik Eestist osta tootja paigaldusjuhendi kohast kliimatorude seinaläbiviiku ja selle pidin tellima Saksast.
Meie kohalikude kliimafirmade töötajad ei olnud isegi kuulnud, et kliimatorud peaks seina läbides olema kaitsehülsis.

Rikkuri elu ei peagi olema kerge, Kükametsa Kolla kasutab hülsiks 75 mm kanalisatsioonitoru.

Õigluse nimel peaksid kliimafirmad nõudma neid nõuetelevastavid läbindeid kinnisvara omanikult - ei ole nende asi konstruktsioonis puurida ja karkassipostist vaba kohta otsida.

[Urmas]

Rikkuri elu ei peagi olema kerge, Kükametsa Kolla kasutab hülsiks 75 mm kanalisatsioonitoru.

Nii ja naa. Mõni tellija oskab nõuda paigaldajalt, mõni laseb pumba paigaldajal läki-läki suguorganiteni tõmmata, mõni teeb paigalduse ettevalmistuse sinu pakutud variandina.

Õigluse nimel peaksid kliimafirmad nõudma neid nõuetelevastavid läbindeid kinnisvara omanikult - ei ole nende asi konstruktsioonis puurida ja karkassipostist vaba kohta otsida.

Puhtalt kokkuleppe värk. Üldjuhul on asjalikematel paigaldajatel olemas ja kaasas tööriistad läbi seina puurimiseks, vahet ei ole, mis materjalist on see sein. Vähemalt meie ÕVSP välisosa paigaldamisel kasutaja Coolhouse küll ei nõudnud eelnevalt ega paigalduse käigus minult auku läbi ca 40cm paksuse betoonist vundamendi, ise koos abilisega tegid ja ei ma viitsinud passida, kes neist täpselt auku puuris. Ainus, mida Coolhouse tahtis, oli välisosa kinnitamiseks kindel alus, mille tõesti ise valasin betoonist.

[ping]

... Rikkuri elu ei peagi olema kerge, ....

Õigluse nimel peaksid kliimafirmad nõudma ....

Millised rohud panevad inimese juba kella 6 ajal nii segast juttu ajama?

Kui teemaks on "spetsialistide" rumalus, siis kuidas puutub siia "rikkurite õiglus"?