Olen viimasel ajal mõelnud, miks tekivad puidust töötasapinnaga köögis probleemid nii sageli just valamu ümber.Lõikelaual lõikad, puhastad ja kuivatad pinna ära. Pliidi juures on samuti üsna lihtne silma peal hoida. Valamu ümber on aga olukord teine – vesi, märjad nõud, käsn, nõudepesuvahend ja pidev niiskus satuvad kogu aeg samasse piirkonda.
Ja siin ei ole minu arvates kõige nõrgem koht isegi mitte töötasapinna pealmine pind, vaid valamu väljalõike sisemine serv.
See serv jääb pärast valamu paigaldamist suuresti silma alt ära. Kui sinna pääseb niiskus, võib puit hakata korduvalt niiskust sisse võtma ja kuivades jälle kokku tõmbuma. Alguses ei pruugi midagi märgata. Hiljem võivad tekkida tumenemine, serva paisumine või väikesed praod.
Siin tekibki küsimus: kuidas seda tänapäeval kõige mõistlikumalt lahendada?
Minu loogika oleks:
väljalõike kõik servad tuleb enne valamu paigaldamist korralikult viimistleda;
kaitset ei tohiks teha ainult pealmisele nähtavale pinnale;
valamu ja puidu vahele peab jääma korralik pidev niiskustõke/hermeetiku kiht;
eriti oluline on väljalõike nurgad ja kohad, kuhu vesi võib koguneda;
hiljem tuleks ka valamu ümbruse seisukorda aeg-ajalt kontrollida.
Aga siin tekib minu jaoks huvitav küsimus.
Kas tänapäeval on puidust töötasapinna puhul olemas veel parem lahendus kui lihtsalt õli + hermeetik?
Näiteks kas keegi kasutab valamu väljalõike sisemisel serval mõnda spetsiaalset kahekomponentset kaitset, lakki, epoksiidi või muud süsteemi, mis annaks sellele piirkonnale tugevama niiskuskaitse?
Oleks huvitav kuulda just nende kogemust, kellel on puidust köögitasapind olnud kasutuses juba 3 –5 aastat.
Mis teie puhul töötas ja mis ei töötanud?
