Juhtme ristlõige maandusvarda ja kilbi vahel

[kunn24]

Ei käi PEN-i ja ei käi ka pinnases oleva haljasjuhi kohta. Jutt on maandusvarda ja kilbi vahel olevast maandusjuhist, millel eeldatavalt on ka isolatsioon.
Ma ennist vist viitasin isegi selles standardis olevale tüüpskeemile, kus see juht on pos 5, mille juuresolevas tabelis on viide konkreetsele standardi sättele. Sõnastus algab: 6 mm2 jne.
Hetkel ma julgen väita, et sul on kõik segi kui Kört-Pärtli särk,

Teema huvitavamaks ajamiseks lisaküsimus, milleks haljast vaske pinnasesse kaevata, kas see on ka mingi uus huvitav tema matmise võimalus? See on nagu rahapuu, et paned aastal 26 kilohinnaga 10 maha ja aastal 35 sikutad kilohinnaga 20 üles?

[Küülaline]

Jutt on maandusvarda ja kilbi vahel olevast maandusjuhist ... see juht on pos 5 ... Sõnastus algab: 6 mm2 ...
sul on kõik segi kui Kört-Pärtli särk

Justnimelt, maandusvarda ja kilbi vahel olev MAANDUSJUHT. Kui vardaid on mitu, siis sellega on need ka omavahel ühendatud ja igati loogiline on see katkematult kilpi viia. See paikneb ju vaieldamatult ka ühe varda korral (vähem või rohkem) PINNASES ning sõnastus lõpeb viitega tabelile 54.1, mida sa ignoreerid.
Kört-Pärtli ja pudru ning kapsaste kohta tahtsin minagi kirjutada.

[kunn24]

Maha matad vähemalt 50 mm2 tsingitud raua (RD8, RD10), ülestulekul pannakse jätkuklemm, mis täidab 2 ülesannet: üleminek vaskjuhile ja lahtivõtmise punkt maanduse kontrollmõõtmiseks. 1 klemmi maksumus on sama, mis 0,5 kuni 2 m 25 mm2 vaskjuhil.
Hea oli, et sa heietasid, kuid teema pealkiri on maandusvarda (ainsuses) ja kilbi vahelisest juhist. Õppigem lugema.

[kanuu]

Kogu see pikk ja osaliselt üksteisele vasturääkiv eelnev arutelu kinnitab minu arvamust, et Eestis oleks rohkem tarvis praktilisi ja tavainimesele selgeid juhendraamatuid / käsiraamatuid.

Palun, tule ja aita korda lüüa meite seadusandluses. Mitte, et sinu kandis, USA-s ja Kanadas tehakse niimoodi.

Eesti seadusandlusele pole viga midagi, põhineb see ju EL standarditel, praktilisel otsetõlge. Puudu on lihtsalt praktilistest seadusi seletavatest juhenditest, minu arvates. Ka Kanadas ja USA's on ametlikud CSA ja NEC koodid küllaltki raskesti loetavad.

[madis64]

Puudu on lihtsalt praktilistest seadusi seletavatest juhenditest, minu arvates.

Kellele sellised juhendid peaksid adresseeritud olema - iseenese tarkusest elektritöid tegevatele kodanikele?

Pädevusega kodanikud saavad oma koolitused ja tunnistused - tasu eest - samadelt allikatelt, kes neid juhendeid peaksid koostama.

[kanuu]

Ma väidan julmalt, et su 16 mm2 vaskjuhi väide on kahtlane, kui ei ole põhjendanud, miks just selline ja rohkem ei viitsi uuesti üle jutustada. Kui sina väidad jätkuvalt, et mingi eraka mõni m maandusvarrast tuleb kilbi PEN-iga ühendada min 16 mm2 juhtmega, siis esita tehnilised/ normatiivsed põhjendused.

Üldjuhul muidugi maandusjuhis mingit voolu ei ole või kui on, siis see on väike ja selle põhjal võiks nagu tõesti arvutuste koha pealt järeldada, et mingit jämedat juhet pole vaja. Põhjuseks miks EVS ja ka muud EL, USA ja Kanada standardid seda üldjuhul nõuavad, on mehaaniline tugevus ja korrosioonikindlus.

Ma olen seda juba küll eelnevalt 2x kirja pannud, aga siinkohal veel üks, viimane kord. Kui ma loen EVSi (muideks siinkohal ka avalik aitäh abivalmis foorumi kasutajale, kes selle mulle täiesti tasuta saatis), siis alustan

542.3 Maandusjuhid
543.3.1 Maandusjuhid peavad vastama jaotise 543.1.1 või 543.1.2 nõuetele. Nende ristlõige ei tohi olla vasepuhul väiksem kui 6 mm2, terase puhul mitte aga väiksem kui 50 mm2. Kui paljas maandusjuht on süvistatud pinnasesse, peavad selle mõõtmed ja omadused vastama ka tabelile 54.1.

See ütleb mulle, et
1. Vähemalt 6 mm2 vask

2. peab vastama 543.1.1 nõutele
543.1.1 käib kaitsejuhtise kohta ja ütleb, et

Kaitsejuhi ristlõige tuleb kas arvutada jaotise 543.1.2 järgi või valida vastavalt tabelile 54.2.

Kui ma vaatan tabelit 54.2, siis see ütleb (lihtsustatult), et kui su liinijuhe on >16mm2, siis kasuta 16mm2 juhet. Kui liinijuhe on <16mm2, siis kasuta liinijuhtmega võrdset juhti.

3. kui see maandusjuht on pinnases, mis on näiteks kahe elektroodi vahel või siis elektroodist kilbini, osaliselt maa all, siis vaata table 54.1
Tabel 54.1 käib maanduselektroodide kohta ja ütleb mulle, et juhul kui kasutad selleks köisjuhet, siis see peaks olema 25 mm2 vask, või kui korrosioonirisk ja mehaanilise kahjustuse oht on äärmiselt väikesed, võib kasutada 16 mm2 ristlõiget.

Kui ma need kõik asjad kokku panen, siis see ütleb mulle, et kui ma kasutan 25mm2 vaske, siis keegi kobisema ei tule mingil juhul. Pean meeles ka, et see maandusjuht on maanduselektroodi külge kinnitatud ja üldiselt alati mingis ulatuses maa alla süvistatud. Kui ma hakkan seda maandusjuhti toruga kaitsma, tegema arvutusi jms, siis ehk mõni inspektor jääb mind uskuma ja lubab 6mm2. Väikese traadi pikkuse juures ei oma see mulle mingit tähtsust.

Muideks, ka Google AI annab minu mõtlemisega sama tulemuse kui küsida IEC 60364-5-54 koodi kohta.
Veel, silmaringi laiendamise huvides, USAs ja Kanadas on üldjuhul (alati on mingeid erandeid) kõik kaitsejuhid ja maandusjuhid haljad, mingit koro juhet kuskil ei kasutata. Standardlahendus eramajade maanduseks on 2 elektroodi, min 16mm diameeter, 8 ft (2.4 m) pikad ja 6ft (1.8m) vahega, katkematult ühendatud kas 6 AWG (umbes 16mm2) või mõnel juhul 4 AWG (umbes 21 mm2) haljasjuhiga. Võid kasutada ka ühte elektroodi, kui teed mõõtmise, et on alla 25 oomi.

Igaks juhuks teema autorile küsimus: Kas maandustakistus on mõõdetud ja palju on?

Ei ole veel mõõdetud, ehk järgmine aasta, pole enam Eestis.

[kanuu]

Puudu on lihtsalt praktilistest seadusi seletavatest juhenditest, minu arvates.

Kellele sellised juhendid peaksid adresseeritud olema - iseenese tarkusest elektritöid tegevatele kodanikele?

Pädevusega kodanikud saavad oma koolitused ja tunnistused - tasu eest - samadelt allikatelt, kes neid juhendeid peaksid koostama.

Reaalsus on see, et paljud teevad oma kodus ise oma tarkuse järgi, kuigi nad seda ei tohiks. Kui teevad, siis tehku koodi kohaselt ja ohutult. Muidugi arusaamisega, et kui maja maha põleb, siis pole mõtet kindlustusse joosta. Vajadust sellise materjali järgi näitab kas või selle foorumi olemasolu.

[kunn24]

Sa ei saa sõna "või" tähenduset aru. Üldiselt, tulid siia temasse küsima, mitte väitma.

543.3.1 Maandusjuhid peavad vastama jaotise 543.1.1 või 543.1.2 nõuetele. Nende ristlõige ei tohi olla vasepuhul väiksem kui 6 mm2, terase puhul mitte aga väiksem kui 50 mm2.

543.1.1 nõudeid (toite automaatne väljalülitamine) su maandur koos väidetava "kaitsejuhiga" ilma RVK lisata kindlati ei täida ehk see pool "võist" langeb ära. Kui on RVK abiks, siis 30 mA voolule töötab iga peenemgi traat, seega seda punkti ei käsitle ka sellest aspektist
543.1.2 on vaja analüütiliselt kontrollida antud maandusjuhi termilist vastupidavust ehk tuleb teada ta takistust (sina pole mõõtnud) ja kontrollida võimalikul halvemal talitlusrežiimil kuumenemist. Igaks juhuks ette, et 6 mm2 üksikjuht sõltuvalt paigaldusviisist talub KESTVALT 35 kuni 60 A. Toite autmaatselt väljalülitamisel lähtutakse ajalõigetest kuni 5 s, ehk juht võib olla impulssvoolu jaoks peenem või lubatud vool veel suurem. Sinu maandustakistus, et jämedamat juhti nõuda, peaks olema vähem, kui 6,5 Ohm /(35 A, tingimuseks lühis liinipingele 230 V). Kas on sellest väiksem? Võid jätta vastamata, kindlasti pole.

Kuna sa seda "või" poolt pole täitnud (sinu: pole mõõtnud), siis mida sa siin üldse jutustad? Midagi paigaldise tehnilisest poolest ei tea ja siis väidad, et sinu 25 mm2 tahab ohutuse. Üldiselt, selliseid tegelasi, kes asja täpselt teadmata muudkui väidavad (veel hullem, tulevad kellegi teise käest nõudma), on küll ja küll, sa pole esimene. Rohkem ei jätka ja teema autorile suur palve, püsi oma rollis, millega siia teemasse tulid.