Elektrikilbi põhimõtteline joonis

[MartHelmet]

Tere.

Palun arvamusi ja konstruktiivset tagasisidet sellisele selgitavale kilbijoonisele.
Peakaitse on 1-faasiline 40A 30mA.

Kas on arusaadav ning ühenduspõhimõtted, kaablit ja kaitsmete valik õige?

[kaimagk]

Pliit kööki ikka 5g2,5 min, või kui 3f pole siis 3g 4

[tcumen]

Mulle jääb küll praegu arusaamatuks, kuskohast see särts täpselt kilpi sisse saab ja millega.
Ja miks peakaitsme kohta nii öeldakse:

Peakaitse on 1-faasiline 40A 30mA

Ja noh, 40A puhul on 6 ruutu nii nibin-nabin. Kilbis lahtise juhtmena käib kah, aga sisend võiks mu arust 10mm2 vähemalt olla. Pikkus ja paigaldusviis muidugi võib olukorda muuta.

[kunn24]

Liigpingepiirik 40A?
Juhtmete ühendustele skeemil punktid.
Pliidi ette suurem kaitselüliti kui tuleb 4 mm2 kaabel.
Võiks kasutada kaasaegseid kombikaitseid ja eraldi RVK-d unustada. Kui ahelas on rike, siis nendega on probleemi lokaliseerida tunduvalt lihtsam ja ülejäänud tarbijaid põhjuseta ei lahutata.
Valgustuse ahelatesse väiksema nominaaliga kaitselüliti. Kui jutt kombikaitsest, siis saada on 6 A. Kui nii nagu skeemil, siis C 1 või 2 A on küll.

[dumbuser]

Tundub mingi korteriteema olema. Aga kõik valgustid ühe kaitsme alla on üsna rumal välja arvatud juhul kui seal ongi vbl kaks ruumi. Muul juhul on ühe valgusti rikkega kogu elamine pime. Mingit evakuatsiooniteemat igatahes ei paista. 40A puhul ei hakkaks 6 ruuduga üldse kedagi lollitama. Ja nagu juba mainitud siis kõik asjad ühe RVK külge panna on ainult endale jalga tulistamine. Ja nüüd vist ei pea enam lampe RVK taha toppima. See vaimustus läks ilmselt üle kuna RVK lihtsalt ei ole mingi eriliselt töökindel vidin. Ja enne juba mainiti aga kui juhtmed hargnevad siis seal peab olema sel kohal pildil punktike. Kui nad lihtsalt üksteisest üle sõidavad siis neil omavahel ühendust ei ole. Sarnaselt pliidile võiks ka soojuspumbale rahulikult 5G kaabliga läheneda. Muidugi kui see on hiljem lihtsasti veetav siis pole hetkel vbl vajalik. Pildil on mõnes kohas kaks pesa ja mõnes kohas üks. Kui see kaks peaks ka reaalsus olema siis korruta see minimaalselt viiega, muidu hakkab üks lõpmatu pikendusjuhtmete porno peale. Ja maandus/pot ühtlustus on üleüldse puudu.

[Küülaline]

C 1 või 2 A on küll

Mida need 1 A ja 2A kaitsed valgustuse gruppides paremaks teevad? Need on liinikaitsed (või grupikaitsed) ja peavad vastama kaabli ristlõikele. Ei ole ju tegemist ülekoormuskaitsetega nagu mootoritel.

[kunn24]

Tagavad osalise selektiivsuse. Selektiivuse taotlemine on muideks ka standardikohane.

[ping]

C 1 või 2 A on küll

Mida need 1 A ja 2A kaitsed valgustuse gruppides paremaks teevad? Need on liinikaitsed (või grupikaitsed) ja peavad vastama kaabli ristlõikele. ....

Kui toitekaabi viimaseks meetriks on lühtris olevad 0,5mm2 juhtmed ja lühtris on kärssama kippuvad (odavad) toiteplokid, siis võiks vist 2A kaitseautomaat laelambi ees päris sobiv olla?

[MartHelmet]

Tere.
Tänan arvamuste eest.

Jah, peakaitsme all olen mõelnud liigpingepiirikut 40A 30mA.
Sellega seoses - kas liigpingepiirik läheb siis kilbi peakaitsme ette ning läbi liigpingepiiriku lähevad faasi ja neutraalijuhe?

Valgustuse eraldi gruppidest saan aru, aga minu talupoja mõistus ütleb et valgustuite kaitsme valin kaabli ristlõike alusel, mitte selle kui võimsad valgustid paigaldan?
Kas 1A ja 2A kaitsmeid on üldse olemas?

PS! Tegemist siis nõukaaegse tellistest korteriga, esinesel korrusel. Vannituba+köök+elutuba.

[jyrikg]

Liigpingepiirikul pole parameetreid 40A 30mA. Kasuta AI abi. Seletab lahti, mis jupp mida teeb ja kus kasutatakse.
Kust tuleb korterisse liigpinge.
Google otsingu AI vastus liigpingepiirikule: siia kleebituna raskesti loetav ja mõtetu. AI käest saad täpsustavalt edasi küsida
Liigpingepiirikute ehk liigpingekaitseseadmete (ÜSG) peamised parameetrid on seotud võrgu nimipinge, taluvuspinge ja seadme võimekusega liigpinge impulsse maandada.\(U_{c}\) (Kestevpinge / Maksimaalne talitluspinge): Suurim efektiivpinge, mida piirikule saab kestvalt rakendada. Tavaliselt on see faasijuhi ja maanduse vahel 275 V või 320 V (tavalise 230 V võrgu puhul).\(U_{p}\)
(Kaitsetase / Pingetase): [Maksimaalne[/b] pinge, mis jääb piirikule liigpingeimpulsi ajal (näiteks 1,5 kV)[/b]. See peab olema madalam kui kaitstavate seadmete impulsstaluvuspinge.\(I_{max}\)
(Maksimaalne lahendusvool): Maksimaalne vooluimpulss (laine 8 ÷ 20 μ s), mida seade suudab ühe korra maandada ilma purunemata. Tüüp 2 piirikutel on see tavaliselt 40 kA kuni 80 kA.\(I_{n}\) (Nimilahendusvool): Suur väärtus korduvatele vooluimpulssidele, mida piirik talub vähemalt 15 või 20 korda (tavaliselt 20 kA).\(I_{imp}\) (Impulssvool / Välguvool): Tüüp 1 (jäme)piirikute parameeter (laine 10 ÷ 350 μ s), mis simuleerib otsese pikselöögi energiat. Tavaliselt 12,5 ÷ 50 kA faasi kohta.Piirikud jaotatakse kaitseastme järgi:
Tüüp 1 (T1): Paigaldatakse peajaotuskilpi (eriti õhuliinide või välise piksekaitsega hoonetes).
Tüüp 2 (T2): Paigaldatakse alam- või harukilpidesse.
Tüüp 3 (T3): Paigaldatakse vahetult tundliku seadme ette või sisse (töötavad koos seadmega)

[kunn24]

Siin on Teie varasem SAMA teema viewtopic.php?p=464054#p464054
Milleks nüüd järgmine?
Ilmselgelt ise Te ei tohi seda tööd teha.
Seadme ohutuse seadusest tulenev määrus: https://www.riigiteataja.ee/et/akt/105012024010

[Küülaline]

Selektiivuse taotlemine on muideks ka standardikohane

Millises standardis on eluruumide toiteahelates selektiivsust mainitud?

[kunn24]

Ma viitasin eelmisele tema postitusele, seal lõpus sa näksisid sama küsimusega ja ma viitsisin isegi vastata.