Klaasfiiber armatuur VS klassikaline

[kris+jan]

Tere

Millised on kogemused klaasfiibrist armatuuriga, kas odavam hind tasub ennast ära? Kas tasub kombineerida nurkades klassikalist armatuuri ja võrguna kasutada klaasfiibrit?

Teemas on plaatvundamendi ehitus.

[EH.INS.]

Unusta ära

[vuuk]

Minu ettekujutuses saab plaatvundament olla ka täiesti ilma armatuurita.
Oleneb aluse tugevusest, mõjuvatest koormusest ja koormuste jaotusest. Samuti ehitise suurusest.
Mul oli aastal 1014 üks 150 m² ehtisealuse pinnaga elamu ehitus, mille projektis oli lintvundament projekteeritud fiiberarmatuuriga. Tagasiside probleemidest puudub.
Aga jah, fiiberarmatuuril on mõned olulised omadused teised ja sellega on vaja projekteerimisel arvestada.
Samas, kuna aasta oli 2014 ja aastal 2015 lasti välja uus Ehitusseadustik ning selle alamaktid, võibolla see asjaolu tõi mõningaid takistusi projekteerimisel ja mõnede materjalide projekti lisamisel, mida seni ei olnud... .

[EH.INS.]

Minu ettekujutuses saab plaatvundament olla ka täiesti ilma armatuurita.

Ega ikka ei saa küll...

...projektis oli lintvundament projekteeritud fiiberarmatuuriga...

1, Pakun, et terasfiiber
2. Hoopis teine tööskeem

[vuuk]

Ega ikka ei saa küll...

Kui plaatvundamendi definitsiooniks on: "plaatvundamendiks nimetatakse kogu hoonealust pinda katvat ühtset monoliitset raudbetoonplaati, mis jaotab maja raskuse ühtlaselt aluspinnale", siis tõesti ei saa.
Kui ma endale ehitaksin väikese hoone kõvale ja kindlale pinnasele, näiteks kaljupinnasele, siis julgeksin sellele alla valada betoonplaadi ilma igasuguse armatuurita või klaasfiiberarmatuuriga. Iseasi, kas seda betoonplaati insener saab tõlgendada plaatvundamendina, kuna selle sees puuduks raud. Aga kuna see on plaadi kujuline ja tegemist hoone aluse plaadiga, ehk vundamendiga, siis miks mitte. Vanasti pandi maja nurkade alla kivid ja nimetati ka seda vundamendiks.

1, Pakun, et terasfiiber
2. Hoopis teine tööskeem

Ei, tegemist oli klaasfiibriga.
Väidetavalt militaarobjektide ehitustel olevat seda materjali kasutatud üksjagu... .

Aga mis siis inseneri jaoks takistab klaasfiiberarmatuuri kasutamist mistahes hoonete vundamentides, mistahes vundeerimisetingimustel? Kas seadused, nende alamaktid, standardid, plaatvundamendi kui sellise definitsioon... ?

[EH.INS.]

Märksõnad:

- Elastsusmoodul
- Haprus
- Plastne jõudude jaotus
- Painutused
- Normatiivne baas puudulik

[Prill]

Kunagi inimkonna "normatiivid" teadsid, et ainult puidust laevad saavat vee peal püsida, ainult opakas üritaks rauda ujutada
Kas seda klaasfiiber armatuuri ei ole mitte uuritud, ka meite koolide helgete peade poolt (vbl ajan sassi selle kiudbetooniga). Meelde jäänud kuidas klaasfiibri suurim puudus olevat murdumisel eelhoiatuse puudumine. Kui terasarmatuur konstruktsiooni kandevõime ületamisel hakkab venima, betoonkonstruktsiooni tekivad praod ja need praod ongi hoiatuseks, et midagi on valesti.
Klaasfiibri puhul pidavat piiri ületamisel toimuma varisemine koheselt, pikemaajaliste pragudeta ja hoiatusteta.
Selle puuduse jaoks olla lahendusi:
- vahelagede ja katuslagede puhul klaasfiiber armatuuri vältida
+ mis omakorda tähendab, et põrandates-vundamentides on see ohutu, sest ei ole kuskile kiiresti variseda, maakera on ees
* vahelagede ja nö rippuvate konstruktsioonide korral saavat sinna lisada teatud kohtadesse terasarmatuuri, mis likvideerib ohutusmure ja ka klaasfiibriga armeeritu hakkab lagunemisel enne kukkumist samuti "venima".

Klaasfiibri suurim eelis terase ees on vist korrosioonikindlus, kus raudbetoon konstruktsioonide üks murekohti ajas olla niiskusest roostetavad-kahjustunud armatuur. Sildade jm puhul on mõnel juhul kahjustused osutunud ka suuremateks kui ekspertiis on suutnud tuvastada - betooni sisse ju ei näe, näha on ainult pindmised praod ja võimalikud kahjustuse kohad.
Klaasfiiber on vist rahaliselt odavam. Juba materjali kaalult võib tulla kokkuhoidu, kus raske terase transport armatuuri tootmisest, ladudesse-poodidesse, kuni kraanaga objektile/korrusele on juba ise kulu.
Samas keskkonnahoiu poolest vist terase taaskasutus lihtsam kui klaasfiibrit betoonist kätte saada ja kas taaskasutada/utiliseerida.

Ma ise plaatvundamendi või põranda korral klaasfiibri valiku pärast ei muretseks, eriti veel kui spetsialist-insener on projektiga töötanud.

[ping]

... Klaasfiiber on vist rahaliselt odavam. Juba materjali kaalult võib tulla kokkuhoidu, kus raske terase transport armatuuri tootmisest, ladudesse-poodidesse, kuni kraanaga objektile/korrusele on juba ise kulu. ...

Olen omale vedanud veokaga raualatte ja sõiduautos klaasfiibri rõngaid.
"Väikse hoone" aluse plaadi tegemisel on klaasfiibri kasutamine palju mugavam.
Transport on lihtsam (odavam), rõngast saab lõigata kohe vajaliku pikkusega jupid ning oluliselt väheneb kadu ülekatetele.
Kui on kahtlus, et "äkki jääb nõrk", siis saab kohe kasvõi topelt rõngaid autosse visata.
Kui ikka jääb kahtlus, siis saab tellitavale betoonile lasta kiudusid lisada.

Ja muidugi hoones asuv, "ilma raudarmatuurita kuiv betoon" ei ole "hoone elektrit juhtiv" osa, milles kahtlejad võivad ise mõõta betooni takistust.

[kunn24]

Ja muidugi hoones asuv, "ilma raudarmatuurita kuiv betoon" ei ole "hoone elektrit juhtiv" osa, milles kahtlejad võivad ise mõõta betooni takistust.

Primitiivne jutt. Kuid siin pole see teema.

-----------
Kui jutt vähevastutusrikkast betoonivalust ja ikkagi tahtmine sinna mingit armatuurilaadset kraami tekitada, võiks kaaluda juba kiudusid armatuuri asemel. Jääb 1 etapp nürit tööd ära.

[EH.INS.]

Teemaalgatajale - ise otsustad millist arvamust kuulad...

[ping]

.....
Kui jutt vähevastutusrikkast betoonivalust ja ikkagi tahtmine sinna mingit armatuurilaadset kraami tekitada, võiks kaaluda juba kiudusid armatuuri asemel. Jääb 1 etapp nürit tööd ära.

Kiudbetooni kiudude külge on põrandakütte toru või kaablit vist päris keeruline ja tülikas kinnitada?