Elektriautodest

[Urmas]

Püsikiiruse lüliti asend, kus auto enam kiiremini ei sõida, on täiesti mõtetu ja ma ei saa siiani aru, miks insenerid selle jaoks oma pead vaevasid

Teises teemas ma pakkusin sulle doktorikraadi, kuid nüüd pean hakkam seda ümber vaatama.

Olgu, väljendasin valesti ja mõtlesin selle nupu all kiiruse piirajat. Olen kasutan seda ainult ühe korra, näha mida ta teeb. Täiesti mõtetu.

[ping]

.... Püsikiiruse lüliti asend, kus auto enam kiiremini ei sõida, on täiesti mõtetu ja ma ei saa siiani aru, miks insenerid selle jaoks oma pead vaevasid. ...
... Kurb.

Kas järjekordne, kes ei ole oma auto kasutusjuhendit lugenud?
Püsikiirusehoidja on kasutamiseks hõreda liiklusega maanteel ja ei ole ette nähtud tihedas liikluses kasutamiseks.

Käsitsi seatav kiirusepiiraja on kasutamiseks tihedas liikuses, see siis linnas või tiptunni tihedas liikluses maanteel ja seda on lihtsam kasutada (vähem liigutusi kasutamisel) kui püsikiiruse hoidjat.

Sead kiirusepiiraja linnas näiteks 55km/h ja võib foori tagant täisgaasiga kiirendada ning ei pea pidevalt kartma lubatud kiiruse ületamist.
Kui juht tahab seatud piirkiirust ületada, siis peab vajutama korraks gaasipedaali põhja (pedaali all on lüliti, mille lülitumist tunneb varbaga) ja see lubab sõita seatud kiirusest kõrgema kiirusega, kuni auto liikumiskiirus langeb alla seatud väärtuse ning järgmise põhjavajutusega lubab sõita jälle seatud piirist kiiremini.
(Näiteks sõites Järvevana teele, vajutad korraks gaasipedaali põhja ja sõidad oma tempoga 70km/h lõigu lõpuni. Jõudes uuesti 50km/h ala ummikusse ja kiiruse langedes alla 55km/h, taastub piirik.)

(Mina kasutan kiiruspiirajat autodel juba aastaid ja päris tihedalt, sõites "ühest linna otsast teise", kuigi näiteks VW on selle kasutamise teinud keerulisemaks.
VW ei saa kiirusepiirajat sisse lülitada ühe nupuvajutusega nagu Dacial, vaid kõigepealt peab auto liikuma, siis tuleb iga kord peale käivitamist liikumise ajal menüüst teha kiirusepiiraja valik, see valik kinnitada ja alles siis saab tegeleda piirkiiruse valimisega 1km/h astmega.)

.... autol kiiruse piiraja(muide, seda tahtsid hiljuti EU ametnikud teha kohustuslikuks autode tootjatele) või euroametnik, kes kabinetis otsustas kiiruse piiraja kohustuslikuks teha....

EU ametnike leiutatud kiirusepiiraja (näiteks 120km/h) on veel üks auto esinduses lülitatav lisapiirang, mida juht ise maha võtta ei saaks ja selle kasutamise kohustus sõltuks erinevatest teguritest. Näiteks sõiduki garantiist, juhi staažist, jne. ning võimaldaks vast väiksemat kindlustusmakset.

[Maaks]

Piirik oleks asendamatu abivahend värisevate käte ja jalgadega isenditele, kes maanteel sõiduraja piire kombates 85...95 vahel töllerdavad. Kahjuks on nad enamasti ka veic seniilsed, et ei mõista seda asja sisse lülitada

[Urmas]

Piirik oleks asendamatu abivahend värisevate käte ja jalgadega isenditele, kes maanteel sõiduraja piire kombates 85...95 vahel töllerdavad. Kahjuks on nad enamasti ka veic seniilsed, et ei mõista seda asja sisse lülitada

Õnneks ise ei kuulu sinu kirjeldatud sihtgruppi. Vähemalt enda arvates.

[ping]

Piirik oleks asendamatu abivahend värisevate käte ja jalgadega isenditele, kes maanteel sõiduraja piire kombates 85...95 vahel töllerdavad. Kahjuks on nad enamasti ka veic seniilsed, et ei mõista seda asja sisse lülitada

Püsikiirusehoidja kasutamine seniilse isiku poolt on väga suur oht teistele liiklejatele, sest kui isik "uinub" rooli taga, on tagajärjed ennustamatud.

Kiiruse piirik on mugavam kui autopiloot just selliste töllerdiste taga sõites, et siis ei pea pidevalt piirajat sisse ja välja lülitama.

Huvitav kus neid tarkusi saate?
Kas selliseid tarkusi korjatakse mölarobotilt, kui kirjutajad ise väidavad, et: "nad ise ei tea, kuidas asi töötab ja ei ole ise kasutanud"?

[Küülaline]

Käsitsi seatav kiirusepiiraja ... seda on lihtsam kasutada (vähem liigutusi kasutamisel) kui püsikiiruse hoidjat ... foori tagant täisgaasiga kiirendada ... peab vajutama korraks gaasipedaali põhja ... piirik on mugavam kui autopiloot ... siis ei pea pidevalt piirajat sisse ja välja lülitama.

Ma ei tea mis auto see on, aga mul on küll täpselt samad liigutused kiiruse hoidjaga ja kiiruse piirajaga (mida ma ei kasuta) - üks nupp sisse, siis teine nupp soovitud kiirusega ja ongi valmis.
Ma ei pea midagi sisse ja välja lülitama - püsikuiirusehoidja võtab automaatselt eesliikuja (aeglasema) kiiruse kuni nullini välja ja stardib siis ise ilma midagi vajutamata.
Ma ei kujuta ette kuidas foori tagant või lihtsalt sõidu pealt LINNAS gaas põhja vajutada? Auto hüppab siis ju selliselt edasi, et surub selja vastu istet.

[kunn24]

Siin on Daciamehed jutustamas, sel on gaasipedaalil 2 asendit: 0 ja 1.

[ping]

....
Ma ei kujuta ette kuidas foori tagant või lihtsalt sõidu pealt LINNAS gaas põhja vajutada?
Auto hüppab siis ju selliselt edasi, et surub selja vastu istet.

Ma ei ole varem selle mõtte peale isegi tulnud, et tänapäeva inimestel on nii suur hirm "selja istmesse surumise" ees, et normaalselt sõita ei suudeta?

Mulle paistis senini ikka, et need uute uhkete autode juhid kes fooritagant minema roomavad ja hiilides ristmikku ületades liiklust takistavad, et need on vaesed kes sellise koperdamisega säästavad kütusele kuluvat raha.

Ma ei pea midagi sisse ja välja lülitama - püsikuiirusehoidja võtab automaatselt eesliikuja (aeglasema) kiiruse kuni nullini välja ja stardib siis ise ilma midagi vajutamata.

Keeleminut.
See funktsioon ei ole "püsikiirusehoidja", sest kui see jälgib eessõitja muutuvat kiirust ja kohandub selle järgi, siis on ju tegu "muutuva kiirusega", mis muutudes ei ole "püsikiirus".
Eessõitjaga pikkivahe hoidmise funktsiooni saaks nimetada "pikkivahehoidjaks".

[Prill]

Automüüjad reklaamivad küll miskit "adaptiivset püsikiirusehoidjat", mis maakeeles võiks tähendada kohanduvat püsikiirusehoidjat, mis sätib püsikiirust eessõitja kiiruse järgi. Nii nagu käsitsi saab püsikiirust seada, näiteks kord minutis või vastavalt vajadusele muuta, võib automaatika püsikiirust vajadusel seada ka kord sekundis. See kas kiiruse valik toimub juhi poolt või masina seatuna, ei muuda püsikiiruse funktsiooni olemust. Vbl sarnane nagu manuaalne vs automaatkäiguvahetus.

[ping]

Automüüjad reklaamivad küll miskit "adaptiivset püsikiirusehoidjat", mis maakeeles võiks tähendada kohanduvat püsikiirusehoidjat, mis sätib püsikiirust eessõitja kiiruse järgi. ....

Täpselt nii ongi, et sõna "adaptiivne" tähendab kohanduvat või paindlikku ja seega on selle eesliitega muutuva kiirushoidja funktsioon ning see on fix kiirusega "püsikiirushoidja" funktsioonist erineva toimimisega funktsioon.
Ehk eesliide muudab mõiste sisu ja seega tegu on erinevate asjadega.

[Prill]

millal täpsemalt fix kiirusepiiraja enam ei ole fix, kas juht tohib ühe sõidukorraga 1x kiirust seada, või sõidu jooksul 2x või hoopis nii nagu vaja nt ca 30x +. Adaptiivse puhul juht ei pea ise nuppu niblima, vaid automaatika "fixib" juhi eest - ühel juhul sätib juht püsivat kiirust, teisel juhul automaatika, miks automaatika puhul ei oleks enam "püsikiiruse hoidmisega" tegemist.
Või mis saab siis kui fix püsikaga juhil on vaja püsikiiruse hoidjat sõidul kohandada 30x aga adaptiivne kohandab 0x, sest ei olnud vajadust - sel juhul 'de facto' fix=kohandatud ja adaptiive=fix

Märkusena, minu elamises on mõlemad variandid, ja noh see vanamoodne ilma adaptiivseta on ikka dinosauruse aegne tehnoloogia ja ennem olgu see olemata, kui pidevalt pead jälgima, ega kellelegi selga ei lase..
Ma ei tea kuidas uued juhiabide regulatsioonid püsikiirusehoidjat mõjutavad, kui sõiduk peab oskama takistuste ees pidurdada ja ootamatuid teele tekkivaid ohte vältida, on see vist osalt sama radardamine mida adaptiivsed püsikad "ette vaatamiseks" kasutavad - ehk tulevikus vbl keerulisem neid fix püsikiirusehoidjaga sõidukeid üldse soetada. Kes seda fix värki austavad on vbl on aeg "viimane õige püsikas" ära soetada, sest sureb välja see tehnoloogia

[EH.INS.]

Ei suuda ära imestada mis kõik "abi" juhid vajavad...
Rooli ja istme vahel tõenäoliselt aru puudub...

[ping]

millal täpsemalt fix kiirusepiiraja enam ei ole fix, ...

"Fix kiirusepiiraja" ei ole enam fix, hetkest kui juhi asemel määrab kiirust masin, mitte juht ise.

Ei suuda ära imestada mis kõik "abi" juhid vajavad...
Rooli ja istme vahel tõenäoliselt aru puudub...

Vanasti nimetati erinevaid juhtimist lihtsustavaid abinõusid "invaabivahenditeks".

Ega ma juhiabide vastu ei ole aga erinevatest abidest rääkides peaks kasutama nende õigeid nimesid ja juht peaks omale teadvustama nende toimimise põhimõtteid.
(Näiteks tänapäevani ei tea paljud juhid, et ABS pidurid ei ole loodud mitte pidurdusteekonna lühendamiseks.)

Arvestades euroopa pidevalt vananeva elanikkonnaga, siis on erinevate juhiabide levimisel ka positiivne külg, mis võimaldab juhtidel nendega varakult harjuda, sest kui tänased juhid varsti päris seniilseks muutuvad, siis võimaldavad juhiabid neil autode juhtimist liiklusele avatud teedel jätkata.

noh see vanamoodne ilma adaptiivseta on ikka dinosauruse aegne tehnoloogia ja ennem olgu see olemata, kui pidevalt pead jälgima, ega kellelegi selga ei lase..

Muidugi võib ette kujutada, mis juhtub kui 10 seniilset, kõige seniilsem kõige ees, kihutavat masinat lumesajus maanteel ja kõige esimene otsustab äkki (kaamerad on lumega kaetud) vastassuuna vööndi autodevoogu keerata.