Õpetage mootorit ühendama

[Külaline]

Seda kas kolmnurka võib ühendada, peab mootori sildi pealt vaatama.

[A.S.]

Kuuekümnendal katsel. Nüüd peaks asi olema ühendatud kolmnurka ja tööle hakkas nagu kah.

Huvitav küll, enda jutu järgi sa ju juba paar nädalat tagasi üritasid seda kolmnurgas tööle panna. Mille poolest see eelmine versioon siis sellest erines?

Hääl on seekord korralik? Ei unda imelikult?

Aga edasi soovitaks pingeid mõõta (nagu juba eelnevalt soovitasin/kirjutasin/joonistasin), tühijooksul kui koormuse all, olulisemad on pinged siiski koormuse all. Ehk siis selle endatehtud silla pinget mõõdad vabrikusildade suhtes. Paar-kolm volti erinevust pole veel hull midagi, oluliselt suurema erinevuse korral soovitaks siiski mahtuvuse muutmise/korrigeerimise peale mõtlema hakata.
 

[pikk88]

Krt seda teab mis eelmine kord valesti oli. Võimalik, et ei saanud kusagilt korralikult ühendust. Sellest nüüd vaevalt asi olenes, et seekord sai faas pandud C2 klemmi alla. Eelmine kord sai sinna neutraal ühendatud. Ka teise mootori sain sama kondeka pealt tööle, kuigi seal oli jebimist natuke rohkem, sest mähiste otsad olid markeerimata ja alguses olid ühendatud tähte. Too oli natuke lahjem mootor, 0,4 kw. Hääl oli mõlemil mootoril normaalne. Nii pikalt veel käia ei ole viitsinud lasta, et soojaks võiksid minna. Eks seda katsetab järgmine kord, kui pinge mõõtmiseks läheb. Kuid paistab, et nüüd võib rahuliku südamega lusika nurka visata. Üks asi ikkagi ära õpitud ja ei võtnudki üle mõistuse kaua aega. Kõigest natuke üle kahe nädala Tänud veelkord kaasamõtlejatele.

[Külaline]

Seda kas kolmnurka võib ühendada, peab mootori sildi pealt vaatama.

Tegelikult antud juhul kui 1 faasi pealt kasutad, sellest probleemi ei saa tulla. Kui aga kasutada 3 faasi pealt, siis on küll see teema, et igat suvalist 3-F mootorit ei tohi kolmnurka ühendada.

[ahjuke]

https://ru.all.biz/en/aol-21-4-electric-motor-g2327621
Selline mootor ajab käia ringi ja soov see 220V pealt tööle saada,kui suur konekas ja kas phenduskeem sama nagu siin viimasel pildil? 0,27 kW on mootori võimsus.

[Kalvis]

Välimus ei ütle midagi - loevad sildi andmed (ja sellel pildil on silt olemas) Kas müüja üritab petta või mis aga just silt peak seal väljas olema. Siis on teada nimipinged, võimsused, mootori lülitusvariandid jne.
3F mootori saab kenasti konde abil 1F tõõle. Mootori nimivõimsust sa ei saa aga muidu töötab ilusasti.

[Olaf]

Ühendusskeemi leiad allolevalt pildilt, samuti kondensaatori arvutamise valemi. Käivituskondensaatori
võid ära jätta, sest käia puhul on tegemist kergkäivitusega. Näed, kui palju võimsust kätte saad, kondensaatorile
valikul vajalik min pinge.
Mootori pilt ei ütle jah midagi, vaja on sildi andmeid või veel parem pilt.

[pikk88]

Kas on mõtet sellise ventilaatori ühendamisel ühefaasilise liini taha või läheb tänu sellele koonerdamisele liiga palju võimsust kaotsi ning siis ei täida see enam seatud eesmärki?
https://shop.systemair.com/en/ex--140a- ... tex/p94137

[ping]

Kas on mõtet sellise ventilaatori ühendamisel ühefaasilise liini taha või läheb tänu sellele koonerdamisele liiga palju võimsust kaotsi ning siis ei täida see enam seatud eesmärki?
https://shop.systemair.com/en/ex--140a- ... tex/p94137

Kui 800W mootori võimsusest läheb kaotsi isegi 25%, siis järelejäänud 600W peaks küll piisama töötoa tööpinkide kohtäratõmbe tegemiseks.
Pideva üldventilatsiooni tegemiseks on seda vast palju, sest lärm ja kohin hakkab pikapeale närvidele käima.

[pikk88]

Nüüd olen ikkagi omadega alguses tagasi, sest esimesel katsel ühendasin mootori küll ära. Hakkas normaalselt tööle, kuid ligi veerandtunnise töötamise järel läks rootori kohalt kergelt soojaks.

Mõtlesin siis iseenese lolluses, et ju läks valesti. Proovisin korra teisipidi (tähtühendusse) ja siis läks mootor veerand tunniga ikka päris kuumaks. Järelikult õnnestus ikkagi esimesel katsel nii nagu olema peab? Selle peale sai siiber ning võtsin kogu kaadervärgi kaenlasse ning läksin sõbra juurde kes tegeleb tööriistaremondiga. Tema siis ajas näpuga skeemis järge ning ühendas mootori kolmandat moodi, sisend sinna kus ta on, kuid kondeka pani sinise ja pruuni juhtme vahele. Selle peale hakkas mootor vaikselt tööle. Ilmselt jäi siis üks mähis tagant ära. Samas skeemi järgi ju nagu vahet poleks, kas panna kondekas sinise-musta juhtme sillaks või sinise-pruuni sillaks? Minu mõistust mööda oleks pidanud selle peale mootor lihtsalt teistpidi tööle hakkama? Kuna ise sain ta kohe esimesel katsel õigetpidi tööle siis selle üle rohkem ei mõtelnud, kuid kogu katsetuste käigus ei õnnestunud kordagi mootorit tagurpidi käima saada. Mis värvid siis oleks pidanud ühendama?
Ilmselgelt pole see teema ikka minu ajude jaoks.

[Olaf]

Klemmkarbi kaanel on skeem ju olemas ühefaasilise lülituse jaoks. Sillad on ühendatud nii, et faasimähised
on ühendatud kolmnurka. Ja kui sul on on ühendatud praegu kondekas U2 ja V2 vahele, siis mootori
teistpidi käimapanekuks pead ühendama W2 ja U2 vahele (vt. kriipsjoonega märgitud ).

[pikk88]

Klemmkarbi kaanel on skeem ju olemas ühefaasilise lülituse jaoks. Sillad on ühendatud nii, et faasimähised
on ühendatud kolmnurka. Ja kui sul on on ühendatud praegu kondekas U2 ja V2 vahele, siis mootori
teistpidi käimapanekuks pead ühendama W2 ja U2 vahele (vt. kriipsjoonega märgitud ).

Niiviisi mul sõber ühendaski, kuid siis hakkas millegipärast mootor tööle vaid pooltel pööretel. Me mõlemad oma peaga oletasime, et peaks nagu hakkama tööle tagurpidi. Sõber küll esimese hooga mõtles, et kõik on korras, sest polnud varem ilmselgelt nii võimsa asjaga kokku puutunud. Tõmme oli umbes sama nagu nendel odavatel plastikust vannitoaventikatel. Kas siis on võmalik, et skeem valesti joonistatud?

[Olaf]

Kas siis on võmalik, et skeem valesti joonistatud?

Ei skeem on raudkindlalt õigesti joonistatud. Kui selle skeemi järgi käima ei hakka, tuleks mähiste takistused kontrolliks üle mõõta. Faasimähiste otstel, mis on kolmnurka ühendatud, peavad olema takistused ligikaudu
võrdsed. See eeldab testri olemasolu, mis mõõdab kümnendikoome, edasi kui on korras, megeriga isolatsiooni-
takistused ära mõõta s.t. teha täielik mootori reviis.

[pikk88]

Seda ei tahaks nagu ise ka mitte kuidagi uskuda, et skeem vale. Kuid mis põhjusel sa soovitad seda põhjalikku revisjoni teostada? Õigetpidi ju mootor töötab? Hetkel ainus anomaalia see, et mootor läheb kergelt leigeks rootori kohalt katsudes. Umbes 40 kraadi. Kätt saab ikka vabalt peal hoida. Kolme faasi all ei proovinud mootorit pikemalt, kas siis ka soojaks läheb.
Või kahtlustad, et kuna valetpidi õigel kiirusel tööle ei hakka siis ikkagi midagi nusseti ja ehk see ka põhjuseks miks mootor nurka visati ning mulkide poolt mulle ropu raha eest edasi müüdi?

[Olaf]

Või kahtlustad, et kuna valetpidi õigel kiirusel tööle ei hakka siis ikkagi midagi nusseti

Ma arvan küll, et miskit on mäda. Mootor peab pöörlema hakkama mõlemas suunas, skeem ilusti toodud.
Levinumad vead on elektrilise poole pealt isolatsioonitakistuse halvenemine, katkestused , lühiskeerud.
Siin on vaja asjatundjat koos mõõteriistadega (meger, tester, ampertangid), vea põhjus on kiiresti leitav.
Paistab uue mootori moodi, ega ta ometi ümber mähitud ole.

[ping]

Kui mingit muud mõõteriista peale voltmeetri pole, siis mootori mähiseid saab hädapärast kontrollida ka kasutades trafoefekti:
Tegu on elule ohtliku ja väga pingelähedase toiminguga ning mitteelektriala isikutel seda mitte ise teha.
1) Klemmlaua sillad maha, et iga mähis oleks eraldi mõõdetav.
2) Pingestada võrgust, läbi koormustakisti iga mähis eraldi, lühiajaliselt ja samal ajal mõõta pingestatud mähise ning ülejäänud kahe mähise otste vahelist pinget.
3) Koormustakistiks võib olla suurem hõõgpirn (üle 100W) või föön või soojapuhur või õliradiaator jne.
4) Kirjutada kõik numbrid tabelisse ja võrrelda neid.. Korras mootori kontrollimisel on mõõtetulemuste numbrid igal kolmel mõõtmisel samasugused või on kõik mähised täpselt samamoodi riknenud (tõenäosus väike). (Kokku 9 arvu.)

(Sama meetodit edasi arendades on võimalik määrata ka, et kas kõikide mähiste otsad on õieti märgistatud.)

[pikk88]

No see juba kõrgem matemaatika minu ajudele. Ilmselt võtan selle kaenlasse ning lähen kellegi targema juurde, kellel vajalik tehnika olemas ning on suuteline selle valutult järele testima. Teab keegi soovitada säärast kohta/isikut Tartu linnas?
Mootor iseenesest paistab küll täiesti veatu. Võtsin reduktori kaane maha. Kõik oli niisugune nagu olema peaks. Ilmselt ikka viga kas minu oskamatuses või on põhjus kusagil sügavamas sisemuses ja seda pole silmaga võimlalik tuvastada.

[Kalvis]

Tester on sedavõrd odav asi, müügil oomipoes või mistahes Aliexpressis. Sobi ka muudeks headeks elektriga seotud mõõtmisteks kodustes tingimustes.

[pikk88]

Sedapuhku hakkas streikima 1,1kW võimsusega 3faasiline mootor mis on käima pandud 1 faasi pealt. Kuivõrd varem pole sellist ühendust näinud siis tekkis loomulikult hunnik arusaamatusi ning küsimusi. Esmalt hakkas mootor tööle madalatel pööretel ja jõudu polnud mootoril üldse. Kahe näpuga sai mootori hoo kinni pidurdada. See asub minu kurikuulsa lintlihvija peal, mille laagrid kuumaks minema kippusid. Esmalt oletasin, et läbi on kondekas ning kuna nõrgemal kondekal oli äär pragunenud siis eeldasin, et viga on selles valges kondekas.

Vahetasin selle ära ning kuna midagi ei muutunud siis võtsin kaasa kõik kolm kondekat ning läksin Oomipoodi tagasi. Seal mõõdeti kõik üle ning tuli välja, et vigane oli hoopis võimsam, musta värvi kondekas.

Kuna väiksema mahutavusega kondekas maksis ligi 9€ aga suuremat polnud Oomipoes täpselt 120μF suurust pakkuda siis jäin mõtlema kas peavad need kondekad olema eri võimsusega? Oomipoe müüja ei oskanud küsimuse peale midagi kosta ja sõber, kes mootoritega rohkem kokku on puutunud soovitas asja üldse tööle panna 3 faasi pealt ning oma pead mitte vaevata selliste tühiste probleemidega.
Kodus kruvisin prooviks aparaadi kokku nii, et ühendasin sinna karpi kaks 30μF kondekat ning apaat hakkas tööle.
Maailma kõige targem kompuuter hoiatas mind, et minu lintlihvija võib sellise tegevuse tulemusel õhku lennata, sest mootori käivitamiseks peab üks (starter)kondekas teisest võimsam olema. Samas toimis asi mu meelest veatult. Lasksin sellel umbes 5 minutit ilma koormuseta töötada ja mitte ükski vidin kuumaks ei läinud ja suitsu välja ajama ka ei hakanud. Kuna vahepeal olen endale ostnud digitaalse infrapunatermomeetri siis mõõtsin ka töötamise ajal mõlema kondeka ning mootori temperatuuri, kuid midagi ei hakanud meeletul kiirusel tõusma. Seepärast eeldan, et võiks nagu asi toimida? Kripeldama jäi vaid see, et ühe kondeka äär on korpuse küljest pisut lahti tulnud ja pragu jookseb mööda serva poole ringi ulatuses. Ehk peaks ka selle välja vahetama? Ja kui vahetama hakata siis kas osta samasugune 30μF kondekas või juba võimsam 120μF mahutavusega asi?
Igaks juhuks lisan ka korpuse kaane all oleva ühendusskeemi:

Sedapuhku mõõtsin töötamise ajal üle ka laagrite temperatuurid ning need tõusid kuhugile 50 kraadi juurde. Seega peaks olema igati mõistlik temperatuur kinnise kuullaagri tööks ning need võiks kesta küll. Järelikult sai nende vahetamisega oma pead asjatult vaevatud ning tegeletud ülemõtlemisega. Kuid kes meist siis sellega vahetevahel ei tegleks.

[ping]

Käivituskondekas on vajalik ainult lühiajaliselt, käivitumise hetkeks ja kui mootor on saavutanud norm pöörded, siis käivituskondeka olemasolu või puudumine ei "lase midagi õhku".
Võid jätta samamoodi, või otsida max suurusega, mis sisse mahub.

Paraleelühenduses kondensaatorite mahud liidetakse ja 4 tükki 30μF kondekat paralleelis võrdub üks 120μF.

Ühefaasilist kondensaatormootorit ei saa 3 faasile ühendada, siis põleb mootor kindlasti ära.

[Küülaline]

Mis otstarbel see poroloon või švamm seal konde ümber on?

[Walter2]

Ilmselt on need konded seal karbis lahtiselt ning vast selleks et ei koliseks seal sees?