Kanalisatsioonitrass külmunud 25m majast!

[kunn24]

Ja muidugi tuleb jälgida, et talvel lumi põlema ei läheks.

Ära alahinda lolle.
Sa oled siin pidevalt keeranud ohutustehnikat üle võlli, kuidas nüüd järsku selline tagasikäik?

[Prill]

Kiidame teemaalgatajat, tundub tõeline maa sool, käed kasvavad õigest kohast välja. Samal ajal kui interneti abilised targutavad ühest servast teise, soovitades "elu uuesti alustada" ja õigesti, nii nagu kroonuparagrahvid-normid ette kirjutavad, mees jäi plaanile kindlaks, tegi teoks ja lahendas ära.. oma vaeva ja vahenditega, peente linnameeste abita ja kalli aparatuurita..

[Walter2]

mees jäi plaanile kindlaks..

ära takerdu soostereotüüpidesse - võib vabalt ka vastassooga tegu olla..

[trebla]

Kui Nõmmele kanalisatsioon maha pandi, siis minu värva taga oli ühendus miskipärast nii kõrgel, et minu liitumise projekteerija ei olnud projekti muidu nõus tegema, kui joonistas mulle ülepumpamisega kaevu. Paigaldaja siiski nõustus toru paigalama minimaalse kaldega ja maapinnale lähemale. Kokkuhoidu üksjagu ja üks rikki minna võiv masin vähem. Ühel talvel, kus majas sai harvemalt elatud, külmuski kanalisatsioon ikkagi ära - lahti sai miski kuuma auruga teenuse tellimisel. Kui pideva elamikoormusega ( dushid, pesumasinad jne.) toimetada, siis pole probleeme olnud.
Kui teemaalgatajal toru juba lahti kaevatud, siis võinuks sinna toru kõrvale ka küttekaabli maha panna.
Järgmine kord (10 aasta pärast) hea lihtne sulatada...

[Eurolõvi]

Kiidame teemaalgatajat, tundub tõeline maa sool, käed kasvavad õigest kohast välja. Samal ajal kui interneti abilised targutavad ühest servast teise, soovitades "elu uuesti alustada" ja õigesti, nii nagu kroonuparagrahvid-normid ette kirjutavad, mees jäi plaanile kindlaks, tegi teoks ja lahendas ära.. oma vaeva ja vahenditega, peente linnameeste abita ja kalli aparatuurita..

EUROlõvi tänab väga Prilli!!!

Eks ma ole sündinud eksperimentaatorina, põhiliselt küll tegime TRÜs 70-80 a-tel molekulaarbioloogia eksperimente ja meie eeskujuks oli EUROOPA Molekulaarbioloogia Laboratoorium (EMBL, Heidelbergis). Suur osa meie eksperimentidest, tegime keemiahoones, peahoone kõrval, kandsid nimetust EUROeksperimendid!, sealt ka mu hüüdnimi EUROlõvi!

AGA-ucu, kui aus olla siis kiirkeeduspiraali 220V (350w, palju võimsam, sulatab jääd nagu jube...) saab kah kasutada, kui panna see "puuri"! Mis tähendab siin puur (cage) - tuleb spiraal paigutada selliselt, et omab kontakti ainult veega torus kuid mitte plastiktoruga! Teeme ära, patenteerime ära!? Jää-sulatamise klassik!?

[Riio12]

Alg andmed olid ,et Delfin septik ja 40m 100mm kanal. toru. 1cm meetrile teeb 40cm kõrguste vahet. Septiku sisendi saab vast maks 1,0m maa alla tuua. Seega trassi alg sügavus ongi min 0,5m. Omal ka maal septik, talvel ei kasuta. Looduslikult sai madamalasse kohta paigaldatud. Maja nullist sai -30cm lisa,30 m trassi sügavuse määras septiku sisendi kõrgus. Mäletan ,et maja juures trass sügavus 70cm oli max lubatud. Ülepumpamisjaamad ei ole lokaalse kanal. maailmas. Urms titaat: "Eurolõvi ei sõimanud mitte kordagi torusid paigaldanud korralikku firmat". Firma Kes oleks pidanud ütlema , et müü krunt maha ja osta parema kaldega või siis koli Lasnamäe korrusmaija, seal vertikaalne kalle 50+m tagatud ja septiku teeme I korruse korterist.

[kunn24]

Sajasele (väljast 110) torule 1 mm meetrile ikka. Kui sinu skaalast lähtuda, siis magistraaltorusid polegi võimalik rajada, suurtel on ca 0,5 mm/m.

[optimist88]

Kui teemaalgatajal toru juba lahti kaevatud, siis võinuks sinna toru kõrvale ka küttekaabli maha panna.
Järgmine kord (10 aasta pärast) hea lihtne sulatada...

Mina oleks ka pannud. See järgmine kord võib tulla juba järgmisel talvel. Kaabel kaevikusse visata ja ots sobivas kohas maapinnale.

[vuuk]

Sajasele (väljast 110) torule 1 mm meetrile ikka. Kui sinu skaalast lähtuda, siis magistraaltorusid polegi võimalik rajada, suurtel on ca 0,5 mm/m.

Huvitav, kui paljud on oma kodule kanalisatsioonirajatisi ehitanud projekti alusel, kus seesugune ehitamise oluline info mustvalgel olemas?
Sai mõned aastad tagasi enda kodule ehitatud puhastiga süsteem. Tellisime projekti ja esitasime ka ehitusteatise. Kõik nagu ette nähtud.
Ja muide eelnevalt kodutööd tehes ning hiljemalt torusid paigaldama asudes oli mul sama küsimus õhus, et kuipalju peaks olema õige torude kalle. Kuigi olin seda juba varem teadnud, ikka on enne sellise olulise asja juures vaja täpsustades veenduda, et mälu ei peta kui just igapäevaselt asjaga ei tegele. Ning projektist uurides, muu info hulgas oli leitav kanalisatsioonitoru DE 110 min lang i väärtus. Seega sain projektist järjekordselt kinnitust, et mälu ei peta.
Ja kuna ehitamine peab meie riigis toimuma ehitusprojekti järgi ning projektis toodud info ühtis minu senise teadmisega, siis saigi sellest projektis märgitud i väärtusest tööde teostamisel lähtutud.
Ei ole see number seal toodud 1 mm meetrile. Sootuks midagi muud.

[A23]

Ära siis häbene ja pane "sootuks midagi muud" arvuline väärtus ka kirja.
Mul on täpsed arvud vajaduse kadumise tõttu mälust eemaldunud, aga meenub, et tollal, kui teemaga tegelesin, siis projekteerimisjuhendites oli antud kalde vahemik. Ka liigsuur kalle polnud isepuhastuvuse kontekstis soovitatav, sõltus mh ka arvestuslikust vooluhulgast.
Mida suurem sise-d, seda laugem kalle.

[Eurolõvi]

Kui teemaalgatajal toru juba lahti kaevatud, siis võinuks sinna toru kõrvale ka küttekaabli maha panna.
Järgmine kord (10 aasta pärast) hea lihtne sulatada...

Mina oleks ka pannud. See järgmine kord võib tulla juba järgmisel talvel. Kaabel kaevikusse visata ja ots sobivas kohas maapinnale.

TÄNAN väga (optimist88 ja trebla) soovituste eest!

Nagu varemalt kirjutasin, panin 5 cm paksuse penoplast plaadi toru peale selle lahtikaevatud tsooni (2,5m) ulatuses, kuigi suht väikeses laiuses (30-35 cm). Aga vahest tähtsam: tõstsin maapinda 5-10 cm kohtades, kus pinnases olid lohud sees, vedades mulda/kruusa juurde; ja järgmisel talvel kindlasti ütlen lumeajajale traktoristile, et ta jätakse trassi sellest osast lume koristamata (tähistan vastavalt). Samas oluline on jälguda, et trassil ummistus ei tekkiks külmade saabumise eel, sest vesi kanalisatsioonis saab külmuda ja blokeerida selle funktsiooni üksnes ummistuse korral!

[Walter2]

Nagu varemalt kirjutasin, panin 5 cm paksuse penoplast plaadi toru peale selle lahtikaevatud tsooni (2,5m) ulatuses, kuigi suht väikeses laiuses (30-35 cm).

Kas poleks mõistlikum kasutada torupenoplasti?
https://dr-sanitaartehnika.ee/toode/eps ... t-16070-x/
kas see 30 senti laiune peno toru peal teeb oma töö ära - küljed on lahti?

[ping]

....
kas see 30 senti laiune peno toru peal teeb oma töö ära - küljed on lahti?

Muidugi ei tee, sest pikendab külma teekonda ainult 10cm võrra.
Kui kasutada 30cm laiuse asemel 1m laiust soojustust, siis pikeneb külma teekond 30cm võrra.

[Maaks]

Ei ole mõtet selle soojustamisega liiale minna, siin eelnevalt on ju olemas töötav lahendus kuidas vajadusel trassi sulatada
https://youtu.be/MIbjb7Wc4N4?si=DfoNM_isj030fuh2&t=4

[suvaline]

....
kas see 30 senti laiune peno toru peal teeb oma töö ära - küljed on lahti?

Muidugi ei tee, sest pikendab külma teekonda ainult 10cm võrra.
Kui kasutada 30cm laiuse asemel 1m laiust soojustust, siis pikeneb külma teekond 30cm võrra.

Ehk selgitaksite, kuidas Te arvutuste kohaselt jõudsite selle 30 cm suuruseni!

[vuuk]

Oletan, et see on hinnanguliselt pakutud suurusjärk.

SketchUP-i abil sain suhteliselt sama suurusjärgu, kui EPS asuks torust ca 200 mm kaugusel ja toru ülemine pind on maapinnast 500 mm sügavusel. Kusjuures on näha, et mida lähemale paigaldada torule EPS, seda pikem on külma teekond toruni.
Paigaldades võimalikult toru peale, on teekond pikem üle 400 mm.
Arvutuse kohaselt ja eeldades, et EPS paigaldada toru lähedale nii, et külma teekonna kogupikkus on 900 mm ja tegu oleks savipinnasega, mille tihedus on 1200...1800m³, siis U-arv läbi selle pinnase tuleb selline, et näiteks 100 mm koheva lume U-arv oleks väiksem.
See tähendab, et 100 mm kohevat lund kaitseb toru külma eest paremini kui 900 mm pinnast.

[Prill]

See lokaalse koha soojustusplaadiga katmine ei tee paha.. aga süsteemsemalt lähenedes tunduks mõistlikum plaan suvel kaevata toru hoone seina juurest lahti, saagida torult jupp vahelt välja, asemele liugmuhv+kolmik ja kolmiku haru toob sokli juures maapinnale. Sealt harukolmikust ajada sisse küttekaabel (vbl ajada juba kolmiku paigaldamisel, et muidu "nurgataha" s.tt ajada v ei lähe).
Ehk ei oleks vaja isegi statsionaarset toidet vedada, siis kui probleem tulevikus tekib nt korra 5 või 10 aasta jooksul, saab kasvõi pikendusjuhtmega kaabli soojaks lasta ja toru sulama. Või siis hoolas olles pakasega lülitad aegsasti küttesse.

[Küülaline]

Või siis hoolas olles pakasega ...

... tihti vett lasta.

[suvaline]

Külm ei liigu sirgjooneliselt, kuigi lihtsustatult võiks ju nii käsitleda.
Soojustusmaterjal ei tooda soojust! Kõigest hoiab külma eemale. See 5 cm on nagu tulekahju kustutada kusemisega.
Mis soojustusmaterjali kasutada? Tüüpselt on soojustusmaterjali "surm" niiskus. Kas iga EPS sobib pinnasesse?
Peeter Oja kunagi tellis Võrnolt pikka, valget, koonuse kuulist kahe auguga mütsi. Võrno üritas uurida igasugu asju, et kas karnevaliks vmt ja kui pikk jne: pane meeter neeger, ja ära ülbitse! Võtadki sinist värvi (suletud pooridega ehk vundamendile mõeldud) EPS plaadi, pakis tüüpselt 1,2x1x0,1 (parem 0,15) m ja tekitad põhjata "kasti" ümber toru, arvestades ka liiva ümber toru.
Kõikvõimalikud kolmikud muidugi lisaks kah, sest nende kaudu pääseb külm õhk veel lihtsamalt torule ligi ja siis ongi põhjust keset külma talve kaabliga toru sulatada ja el.arveid maksta.
Selmet kohe ehitada mõistlikule sügavusele.

[kunn24]

https://finnfoam.com/applications/
Seal on teede ja torude isoleerimise kohta.
Konkreetselt torude jaoks: https://finnfoam.com/applications/roads ... -trenches/

[suvaline]

kunn24 sai 12 pt.
Pöderate puhul on pisuke erisus nende geoloogia tõttu.

[ping]

Oletan, et see on hinnanguliselt pakutud suurusjärk.

SketchUP-i abil sain suhteliselt sama suurusjärgu, kui EPS ....

Tee üks joonis ikka ka 30cm laiuse soojustusplaadiga ja võrdleme siis, et "mitme cm võrra on külma teekond pikem".

... suht väikeses laiuses (30-35 cm). ...

Soojustusplaadi enda sügavuse osatähtsus (50cm sügavusel asuva toru kohal), kas 25cm või 35cm on minimaalne, kui toru kõrval on maapind külmunud juba 70cm sügavuseni.

Ehk "külmumise frondi teekond" algaks maapinnalt lühikeste öökülmade puhul aga kui on kuu aega järjest puhta maapinna kohal miinust ja maapind on juba toru sügavusest suurema sügavuseni külmunud, siis võib "külmumise frondi teepikkusest" vertikaalse osa välja jätta.

[vuuk]

Ok, uurime joonise abil, kuidas mõjutab külma teekonna pikkust 300 mm pikkune ja 50 mm paksune soojustuse plaaditükk.

Näeme, et kui plaadi alumine pind on toru ülemisest pinnast 50 mm kaugusel, siis on teekond 580 mm, st 80 mm pikem kui otseteed ilma plaadita.
Kui plaat paigaldada torust 250 mm ehk maapinnast 200 mm, siis kogupikkus on 560 mm ehk teekonna pikenemine oleks 60 mm. Ühtlasi on jooniseid võrreldes näha, et mida kitsam on plaadikiht, seda vähem mõjutab külma teepikkust selle kaugus torust. Samas 6...8 cm külma teepikkuse pikenemine märjas pinnases ilmselgelt külma ära ei peta.
Ennast võib sellega muidugi petta, eriti kui ei ole eelnevalt seesuguse joonise abil mustvalgel numbreid uurinud.
Ühtlasi võiksime infole otsa vaadata alljärgnevas tabelis, et millest see võiks kõnelda:

Jah, muidugi EPS ega XPS ei küta. Aga maa sisemus alt kütab. T. Masso "Ehitusfüüsika ABC" ütleb, et 1,6 m sügavusel lagedas kohas katmata olekus võib pinnase temperatuur varieeruda 2...12°C.
Jah, ei saa kahesilmavahele jätta ka ajafaktorit.
Kuid näide elust enesest.
Sel talvel tuli lumi sula maa peale. Meie kanti tuli külmakraad 30. detsembril ja kestis 57 päeva. Neist 8 päeva oli temperatuur alla -20°C. Lumekatte paksus oli 10..15 cm. Ja kevadel metsa minnes lume all pinnas kohati mäda ja traktori ratas vajus läbi. Millest see kõneleb? Eks ikka sellest, et maa sisemus kütab. Temperatuur maapinna lähedal ei ole küll suur, aga seevastu on maa sisemusel ülisuur soojusmahtuvus.

[ping]

Ok, uurime joonise abil, kuidas mõjutab külma teekonna pikkust 300 mm pikkune ja 50 mm paksune soojustuse plaaditükk.

Näeme, et kui plaadi alumine pind on toru ülemisest pinnast 50 mm kaugusel, siis on teekond 580 mm, st 80 mm pikem kui otseteed ilma plaadita.

Nagu arusaada, siis ei ole vist käsitsi külmunud trassi lahtikaevamisega tegelenud, sest on oluline erinevus kas tegu on lumise muruplatsi või lumest puhastatud teega?

....
Ehk "külmumise frondi teekond" algaks maapinnalt lühikeste öökülmade puhul aga kui on kuu aega järjest puhta maapinna kohal miinust ja maapind on juba toru sügavusest suurema sügavuseni külmunud, siis võib "külmumise frondi teepikkusest" vertikaalse osa välja jätta.

Siin pildil kujutasin vasakul sinisega tegelikku avatud pinnase (teed, parklad) külmumise frondi kuju (elektrikaablite sügavuses) ja toru kauguseks külmunud pinnasest tuleks arvestada punast X'i, mitte 250+310mm.

Mu omal kinnistul on olnud lumest puhastatud parkla all maapind külmunud talvel 2m sügavuseni, kui samal trassil lumega kaetud muru all oli külmumissügavus oluliselt väiksem.

[kunn24]

Juba eeldus:"külma teekond"- on oma olemuselt vale. Tuleks võtta õiged mõisted:"temperatuurigradient, soojusvoo tihedus jne"- kui tahta sellelt jutult mingitki tõsiseltvõetavust ehk inseneritasemel diskussiooni. Lähtepunktiks, kui jääda asjaarmasja jutu juurde, tuleks vähemalt "külma teekond" asendada "sooja teekonnaga" või vaadelda pinnases kujunevaid temperatuure, kust tuleb soojus ja kuhu ta lahkub. See muudatus on ülioluline, et saada mingitki pilti sellest, mis soojuse "liikumisega" toimub.
https://et.wikipedia.org/wiki/Soojusjuhtivus
Teiseks, pistsin viite konspektile, seal on skeemid olemas, pole vaja hakata jalgratast leiutama. Seal on näiteks mõiste: sk "Pakkasmäära", ek "külma kraadtund". Tõenäoliselt veidi otsides leiab veel paremaid materjale.
Igaks juhuks kordan uuesti: https://finnfoam.com/applications/roads ... -trenches/