Ohtlikud pistikühendused
-
A23
- Ehitusveteran
- Postitusi: 1911
- Liitunud: 05 Mär 2023, 01:06
- On tänanud: 24 korda
- On tänatud: 60 korda
Re: Ohtlikud pistikühendused
Kunni kirjeldusest loeks nagu välja, et põhjus on "pistikus" sees? Kui oleks tegu papa - mamma vahelise ühenduskontakti puudulikkusega, siis "pinnil" võiks mingi põlengujälg ka näha olla?
-
kunn24
- Ehituspenskar
- Postitusi: 4511
- Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
- On tänanud: 49 korda
- On tänatud: 149 korda
Re: Ohtlikud pistikühendused
@jyrikg
Siis võiks öelda, et koormuse all lahutatud ja tarbija induktiivne- see tekitab lahutamisel kaart. Ka võib mahtuvuslik tarbija või seisev mootor tekitada ühendamisel löökvoolu.
Kuid antud seade ei tinginud olulist löökvoolu (veidi takistus sõltub temperatuurist) ja on aktiivtarbija. Lisaks on tal lüliti- ei saa eeldada, et teda lülitati sisse-välja ebamugaval viisil pistiku sikutamisega.
Pakun 1 variandi, et kuna klemmid on oksüdeerumise vastu galvaniseerimata, siis see võib olla 1 jama lisav faktor. Näiteks autodes ma pole täheldanud valgevasest ilma pinnakatteta klemme. On kas hõbetatud, tinatatud või AB-des kullatud. Kuid see on ilmselgelt standardi viga, sest poes on kõik pistikud valgevasest ja galvaniseerimata.
Veel variant, et teibad on mõõdust väljas ja /või emasel puuduvad vedrud. Ka võib olla, et väljast kollane metall ei vasta ette nähtule. Standard, millele peaksid vastama, on 1 ühenduse kaane peal https://en.wikipedia.org/wiki/IEC_60309. Seal on viidatud isaste klemmide välisläbimõõtudele, mis on täisarvud, kuid pole näha lubatud tolerantse. Põgusal mõõtmisel ma sain teivaste läbimõõtudeks 4,8- 4,9 mm.
Mul tulevad meelde veneaegsed 3-f pistikud, mille juhtmete ühendus klemmidega polnud kiita ja kärssama läksid sealt. Kuid klemmide endaga suuri probleeme polnud. Ja lubatud oli 25 A- st ligi 10 A rohkem!
Siis võiks öelda, et koormuse all lahutatud ja tarbija induktiivne- see tekitab lahutamisel kaart. Ka võib mahtuvuslik tarbija või seisev mootor tekitada ühendamisel löökvoolu.
Kuid antud seade ei tinginud olulist löökvoolu (veidi takistus sõltub temperatuurist) ja on aktiivtarbija. Lisaks on tal lüliti- ei saa eeldada, et teda lülitati sisse-välja ebamugaval viisil pistiku sikutamisega.
Pakun 1 variandi, et kuna klemmid on oksüdeerumise vastu galvaniseerimata, siis see võib olla 1 jama lisav faktor. Näiteks autodes ma pole täheldanud valgevasest ilma pinnakatteta klemme. On kas hõbetatud, tinatatud või AB-des kullatud. Kuid see on ilmselgelt standardi viga, sest poes on kõik pistikud valgevasest ja galvaniseerimata.
Veel variant, et teibad on mõõdust väljas ja /või emasel puuduvad vedrud. Ka võib olla, et väljast kollane metall ei vasta ette nähtule. Standard, millele peaksid vastama, on 1 ühenduse kaane peal https://en.wikipedia.org/wiki/IEC_60309. Seal on viidatud isaste klemmide välisläbimõõtudele, mis on täisarvud, kuid pole näha lubatud tolerantse. Põgusal mõõtmisel ma sain teivaste läbimõõtudeks 4,8- 4,9 mm.
Mul tulevad meelde veneaegsed 3-f pistikud, mille juhtmete ühendus klemmidega polnud kiita ja kärssama läksid sealt. Kuid klemmide endaga suuri probleeme polnud. Ja lubatud oli 25 A- st ligi 10 A rohkem!