Õppige tundma seadusi!

[elektron]

Saksamaa muutub tasapisi kommunistlikuks riigiks, kus isegi eraomand muutub varsti "meie kõigi omaks".

Linnas kehtiv reegel on selge: kui eluruum seisab tühjana rohkem kui kolm kuud, võib seda pidada eluruumide sihtotstarbe vastaseks kasutamiseks. Sellisel juhul võib linn määrata kinnisvara omanikule trahvi.

Tsitaadi allikas https://kodu.postimees.ee/8370502/elamu ... e-omanikke

3 kuud on võibolla natuke radikaalne lähenemine, aga tiheasustuses iseenesest ju täitsa OK põhimõte. Näiteks 3 aastat võiks Tallinna piires kehtida küll.

[EH.INS.]

Ahah...
Ja põhjendus?

[kunn24]

Niisama...
Aga kas on olemas põhjendus nõuda üle 100 a vana maja remontimise järgselt tonnide viisi dokumente- ma ei leia ka seda. Kiili vald sai oma üliagarate ametnike kaudu jälle kuulsaks.

[Urmas]

Niisama...
Aga kas on olemas põhjendus nõuda üle 100 a vana maja remontimise järgselt tonnide viisi dokumente- ma ei leia ka seda. Kiili vald sai oma üliagarate ametnike kaudu jälle kuulsaks.

Sai jah- https://arvamus.postimees.ee/8370240/he ... -kuulutada

[EH.INS.]

Nojah...
Kui niisama siis küll...

[kunn24]

Siin on selle teema eellugu https://epl.delfi.ee/artikkel/120228242 ... oniauditit
Tunne oma kangelasi- Kiili valla ametnikud, kes loo järgi puutuvad asjasse:
-Priit Põldmäe
Ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja- abivallavanem
-Märt Neppo
Ehitusjärelevalve spetsialist

Priit Põldmäe on enda kiitmiseks tellinud Delfisse kohe sisuturundusloo https://www.delfi.ee/artikkel/120150400 ... -lahtuvalt

Loo alguses on ta esitanud oma moto:

Nii lihtsaid kodanikke kui ka tervet riiki kurnava meeletu bürokraatia säilitamise või veelgi hullem, juurde tekitamise asemel tuleks Priit Põldmäe hinnangul keskenduda meie kõigi jaoks eluliste küsimuste võimalikult efektiivsele lahendamisele. See omakorda aitab kaasa Isamaa laiemale eesmärgile – tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade.

See lugu on tal tehtud 2,5 a tagasi ja jutuksolev ajudek..p on käinud enam vähem sama kaua.

EPLI loo lõpus on kokkuvõte erinevatest valdadest:

Kolm valda, kolm arvamust

Eesti Päevaleht palus valdade ehitusnõunikel lahendada Jaagode talu näitega sarnane juhtum.

KÜSIMUS
Rehialamu on ehitatud 1910. aastal, olemas on ehitusaegne projekt. Hoonel on vahetatud 1990-ndatel katus, hiljem tehtud majas sees remonti, sh vahetatud elektrisüsteem. Kas hoone ehitisregistri andmete korrastamiseks on vaja lisadokumente ja kui, siis milliseid?

VASTUSED

Lüganuse vald: Kuni 3.7.1995 ehk planeerimis- ja ehitusseaduse jõustumiseni püstitatud ehitisi võib kasutada seni kehtinud otstarbel.

Saue vald: Kui ehitist on ümber ehitatud, peab kõigepealt selgitama välja, millise ehitustegevusega on tegemist. Hoonete remondi puhul tuleb eristada kahte erinevat mõistet: osa asendamine samaväärsega ja ümberehitamine. Sellest sõltub ka dokumentide esitamise vajadus. Ehitise üksikute osade asendamist samaväärsega ei käsitleta ümberehitamisena, vaid tegemist on vaba ehitustegevusega, millest ei pea kohalikku omavalitsust teavitama. Kui remondi käigus on muudetud kandekonstruktsioone, lisatud soojustust, muudetud küttesüsteemi või muud taolist, on vajalik olenevalt hoone iseloomust kõigepealt esitada ehitusteatis või taotleda ehitusluba ning seejärel esitada kasutusteatis või taotleda kasutusluba. Kui tööd on tehtud vahemikus 22.7.1995–1.7.2015 ning tegemist on põhjalike ümberehitustöödega, mis on lõpetatud, saab need seadustada läbi kasutusloa menetluse. Nõutav dokumentatsioon sõltub ehitustööde iseloomust.

Häädemeeste vald: Selle näite puhul meie vald dokumente ei nõuaks, sest ehitisregistris elektrijuhtmete vahetamisega andmed ei muutu.

[pikk88]

Paistab, et Häädemeeste vallas töötavad siis ainsad mõistusega ametnikud.
Lõpuks taandub kõik ikkagi sellele, et kui valla ametnikud räägivad ühel päeval ühte juttu ning teisel päeval teist siis ei saa neid usaldada. Kui öeldakse kohe algul välja, et tuleb esitada lisadokumente ning tuuakse ka välja mida täpselt nõutakse siis pole üle mõistuse keeruline seda korda ajada. Küll aga kaotab igasuguse soovi suhtlemiseks bürokraatidega see, kui nõudmisi ootamatult muudetakse ja ei jagata piisavalt selgitusi mis selle kõige taga on. Pidevalt korrutatakse, et valla nõunikud ja ametnikud peaksid alati hoidma elanike poole aga millegipärast kostub järjest enam nurinat, et need ajavad mingit oma joont. Peaasi, et kõik oleks ikka ilusasti seaduslik.

[Urmas]

On bürokraatiaks aetud mõned lihtsad asjad.

Kui korteriomanikud ühiselt soovivad, et parkimiskoha erikasutusõigus kehtiks korteri võõrandamisel ka uuele omanikule, on vaja sõlmida kõigi omanike vahel notariaalselt tõestatud erikasutusõiguse kokkulepe ja kanda see kinnistusraamatusse.

Olgu 20 korteriga majas saaks veel rahva kokku kutsuda ja notari kah, aga mida peaks tegema "hiina müüris" korterit ja parkimiskohta(muidugi kui see on olemas) müüv isik. Organiseerima ülejäänud 719 korteriomaniku notariaalsed nõusolekud?

Tsitaadi allikas https://kodu.postimees.ee/8419044/kohus ... nousolekul

[A23]

Kui on konkreetse parkimiskoha omanik, siis ei ole mingit probleemi. Töökaaslane just hiljuti ostis teise parkimiskoha juurde. Üks veider nüanss küll oli, et sai ka tehnoruumist mingi cm2 mõttelise pinna sinna juurde, paljast maalappi ennast ei saanud niisama osta. Algne parkimiskoht on korteriga seotud. selle teise võib soovi korral lihtsalt edasi müüa.

[kunn24]

Lahend on siin: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?a ... 24-18562/8
Jutt on seal isiklikust kasutusõigusest, mis on äranuditud servituut ja ei kehti automaatselt järgmisele isikule. Ei olnud vaja alguses rumalust teha. Vt avalduse p 3, kus täiesti arulage sõnastus:"Asjaolu, et isiklikud kasutusõigused seati juba alguses üleantavana, nähtub ka kinnistusraamatu kannetest."- mis on täiesti nonsenss.
Tõenäoliselt mingi "keenjusest" juristihakatise käkk. Vt põhjendusi p 10:

AÕS § 226 lg 1 kohaselt võib isikliku kasutusõiguse teisele isikule üle anda kinnisasja omaniku nõusolekul. Kuna isikliku kasutusõiguse üleantavus tuleneb otsesõnu seadusest, ei ole poolte kokkuleppel isikliku kasutusõiguse üleantavuse kohta täiendavat õiguslikku tähendust ega ole seda vaja kanda ka kinnistusraamatusse.

Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 täpsustab, et kinnistusraamatu kande muutmiseks on vajalik selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Olukorras, kus isiklik kasutusõigus koormab mitmeid korteriomandeid, tuleb puudutatud isikuteks pidada kõiki koormatud korteriomandite omanikke. Seega on AÕS § 226 lg-st 1 tulenevalt isikliku kasutusõiguse üleandmine võimalik üksnes kõigi koormatud kinnisasjade omanike nõusolekul.

10.1. Eeltoodud üldpõhimõttest saab kõrvale kalduda üksnes seaduses sätestatud juhtudel. Kui AÕS § 226 lg 2 näeb tehnovõrkude ja -rajatiste puhul ette selge erandi (vt RKTKm 06.02.2012, 3-2-1-160-11, p , lubades isikliku kasutusõiguse üle anda ka ilma omaniku nõusolekuta, siis AÕS § 226 lg 1 reguleerimisalasse kuuluvatele juhtudele ei ole seadusandja sarnast võimalust ette näinud. Isikliku kasutusõiguse üleandmine on AÕS § 226 lg 1 alusel võimalik üksnes seaduses sätestatud eelduste täidetuse korral.

Jama vältimiseks:

11. Arvestades, et isiklike kasutusõiguste üleandmine AÕS § 226 lg-s 1 sätestatud viisil võib osutuda korteriomanike jaoks keeruliseks ja kulukaks, on korteriomanikel võimalik sõlmida erikasutusõiguse kokkulepe (vt KrtS § 13 lg 1). Erikasutusõiguse kokkuleppega antakse korteriomanikule ainuõigus vallata ja kasutada lisaks eriomandi esemele veel mingit osa kaasomandi esemest teisi kaasomanikke täielikult või osaliselt välistavalt (KrtS § 14), kusjuures erikasutusõiguse esemeks võib mh olla ka parkimiskoht (RKTKm 07.12.2021, 2-19-5506/43, p 14; RKTKm 20.06.2022, 2-19-43/43, p 11).