Lisasoojustus

[erx240]

Tere.Küsimus selline,maja sarikate vahel ja pööninglae peal 25cm kivivilla.Nüüd sisse poole aurutõkke membraan(mitte kile),edasi 5cm lisasoojustus.Nüüd küsimus.Kuna lakke läheb laudis,siis tahaks ka lisa soojustuse peale panna mingi katte villa tolmu vastu.Mida oleks seal kõige õigem kasutada,et ei hakkaks ka membraani toimimist segama?Peaks vist olema mõlemat pidi hingav materjal,kuna ka membraan laseb teatud tingimustel mõlemat pidi liikuda,et siis ei jääks niiskus membraani ja katte vahele.Olen näinud,et kasutatakse tavalist ehituspaberit,ei tea kas ok?

[vuuk]

Arvan, et ehituspapp, näiteks EP-30 oleks seal OK.

[optimist88]

See sisemine lisasoojustus on samuti vill? Mida vähem niiskust toast soojustusse pääseb, seda paremini see töötab. Seega välispiirde kõige suurema aurupidavusega kiht peaks asuma kohe su laelaudise taga. Mis sa ise arvad, kas paber ja papp täidavad selle kriteeriumi? Mida keegi teine on teinud, ei ole küll argument.

[Kalvis]

Küsija on sassi ajanud. Katuse tuulutuskanali poole käib membraankate. Toa poole käib aurutõke, mis on (paberiga) kile.

[erx240]

Küsija on sassi ajanud. Katuse tuulutuskanali poole käib membraankate. Toa poole käib aurutõke, mis on (paberiga) kile.

Kui sa nüüd täpsemalt uurid,siis tänapäeval umbset aurutõkke kilet kasutatakse vähe,ongi aurutõkke membraan(nt.isover vario), mille sd väärtus muutub vastavalt tingimustele ja kui suvel niiskus liigub väljast sisse,siis see ei jää aurutõkke taha pidama.

[vuuk]

Arvasingi, et pole teemaalgataja midagi segi ajanud ning peab silmas nö intelligentset aurutõkkemembraami, näiteks Isover Vario Xtra.

Ja kui sellest aurutõkkest oleks seespool veel 50 mm villa, siis see ei kujutaks niiskustehniliselt küll mingit probleemi. Paberi või pappi mõte oleks see, et laudise vahelt ei hakkaks ruumi tulema villa tolmu ja see on igati õige mõte.
Mina sissepoole lisavilla 50 mm panekut pigem väldiks. Kui see 250 mm kivivilla on laes arvatavalt vähevõitu, siis pigem oleksin pannud peale lisaks 50 mm, näiteks RKL-31 tuuletõkkeplaadi, mis on kaks ühes. See aitaks terviksüsteemi kindlasti paremaks teha.

[erx240]

Arvasingi, et pole teemaalgataja midagi segi ajanud ning peab silmas nö intelligentset aurutõkkemembraami, näiteks Isover Vario Xtra.
1.jpg
Ja kui sellest aurutõkkest oleks seespool veel 50 mm villa, siis see ei kujutaks niiskustehniliselt küll mingit probleemi. Paberi või pappi mõte oleks see, et laudise vahelt ei hakkaks ruumi tulema villa tolmu ja see on igati õige mõte.
Mina sissepoole lisavilla 50 mm panekut pigem väldiks. Kui see 250 mm kivivilla on laes arvatavalt vähevõitu, siis pigem oleksin pannud peale lisaks 50 mm, näiteks RKL-31 tuuletõkkeplaadi, mis on kaks ühes. See aitaks terviksüsteemi kindlasti paremaks teha.

Kõik õige,aga samas osad membraanide tootjad just kirjutavad,et kõige ideaalsem oleks kui membraan oleks kuni 1/3 soojustuse sees.Teine põhjus miks lisa soojustus panna sisse poole aurutõket on kaabeldus ja EL. toosid,süvis lambid jne.Et ei peaks aurutõket lõhkuma.

[Kalvis]

Aurutõkke eesmärk on hoida niiskus soojustusest eemal ja mida aurutihedam, seda parem. Osadel soojustusmaterjalidel (või kandekonstruktsioonil) pole sest aurust sooja ega külma, sel juhul või aurutõkke paigaldamata jätta.

[A23]

@Vuuk, kuidas viimased trendid kohalikes projektides on, kas aurutõkkekile hakkab asenduma membraaniga? Niiskes subtroopikas käib aurutõke välispinnale, meil sissepoole. On ka delta t meil talvel 40 kraadi ringis, suvel pigem 10, seega üldine niiskuskoormus valdavalt seest välja.

[vuuk]

@A23
Minu senises praktikas on siiani saanud enamus objektidel paigaldada PE aurutõkkekile 0,2 mm.
Kusjuures minul kilefoobiat kui sellist ei ole. Usun, et saia ümber olev kile mõjutab inimese tervist rohkem kui aurutõkkekile. Ja maja tervist aitab tõhus aurutõke pigem kaitsta, eriti kui soojustusmaterjaliks on mineraalvill.
Ühel objektil sai hiljuti (mitte niiskete ruumide) lakke paigaldatud Isover Vario aurutõkkemembraan.
Mina seda ei määranud, määras ja tõi objektile minult arvamust küsimata klient ise.
Samas usun, et kui majal on kaasaegne soojatagastusega, tark ventilatsioonisüsteem, siis niiskuskoormus ei ole ruumides ülemäära suur ja see intelligentne aurutõke täidab oma ülesannet piisavalt hästi. Kas ja kuidas see tark aurutõke vajadusel vastupidises suunas tööle hakkab - ei tea, ega endal kontrollimise võimalust ei ole.

Eks kunagi aastate või aastakümnete pärast saadakse tagantjäreletarkusena tõe teada.
Mina paigaldasin, mida sooviti ja paigaldada oli seda küll suhteliselt mugav.
@erks240 Kui vaadata minu pandud pilti (vt ülalpool) siis selle lahenduse puhul ju ka kaablid ei tule aurutõkkest läbi.
Kuigi laudvoodrile kipub laudroov jääma natuke õhukeseks. Peab ju seda ka arvestama, et voodrilaudade kinnitusvahendid aurutõket ära ei augustaks.

[erx240]

@Vuuk, kuidas viimased trendid kohalikes projektides on, kas aurutõkkekile hakkab asenduma membraaniga? Niiskes subtroopikas käib aurutõke välispinnale, meil sissepoole. On ka delta t meil talvel 40 kraadi ringis, suvel pigem 10, seega üldine niiskuskoormus valdavalt seest välja.

Üldjuhul kasutatakse viimase aja projektides membraani jah.

[erx240]

@Vuuk, kuidas viimased trendid kohalikes projektides on, kas aurutõkkekile hakkab asenduma membraaniga? Niiskes subtroopikas käib aurutõke välispinnale, meil sissepoole. On ka delta t meil talvel 40 kraadi ringis, suvel pigem 10, seega üldine niiskuskoormus valdavalt seest välja.

Üldjuhul kasutatakse viimase aja projektides membraani jah.Kui suvel,kevadel õues 15-20 siis tumeda plekkatuse all juba 40 kraadi päiksega.

[A23]

@Vuuk, kuidas viimased trendid kohalikes projektides on, kas aurutõkkekile hakkab asenduma membraaniga? Niiskes subtroopikas käib aurutõke välispinnale, meil sissepoole. On ka delta t meil talvel 40 kraadi ringis, suvel pigem 10, seega üldine niiskuskoormus valdavalt seest välja.

Üldjuhul kasutatakse viimase aja projektides membraani jah.

Oletan, et eeldusel, et siseruumides on plaanitud ka õhu konditsioneerimine? Muidu poleks nagu pointi. Membraan siis nii laes kui seintes?