Katuse leke

[alfrol]

Olen peagi ostmas maja ning leidsin inspektsiooni käigus ühe katusealuse seina peal veerandid.

Pilt kahjustusest

Ristlõige

Omaniku sõnul on põhjuseks 6 aasta tagune lume torm, mille käigus siis ilmselt puhus lund katusekivide vahele ning kus see hakkas sulama ja tuppa voolama. Projekti järgi vaatasin, et katusenurk on 27 kraadi ja materjalideks on:

• Keraamilised katusekivid
• Roovitus 50mm
• Distantsroovitus 25mm
• Aluskile
• Distantsroovitus 25mm
• Tuuletõkkeplaat 13mm
• Pruss 20mm (mineraaivill 200mm)
• Pruss 50mm (mineraalvill 50mm)

Üks tuttav ehitaja arvas, et probleem on katuseharjas ning kui vesi jõudis seina peale, siis järelikult pidi seda päris palju olema, et läbida kõik need kihid ning ilmselt võib aluskile olla kas katki või valesti paigaldatud või siis kivid ei ole õige sammuga paigaldatud. Endal tekib nüüd hirm, et kui oligi palju vett ja kogu see vill märjaks sai või kui seda juhtub veel, siis tõenäoliselt on ka hallituse oht. Termokaameraga vaadates ei näidanud see küll mingit anomaaliat, aga ega enne ei tea kui lahti ei võta. Samas mõtlen, et kui seda vett oligi palju, siis ilmselt oleks ju suurem jälg maas (või noh, laes) ja 6 aastaga oleks see hallitus nähtavale ka tulnud. Küsimus siis ongi, kui suur probleem see võib olla ning mis võiksid olla esimesed sammud, et seda tulevikus vältida?

[Urmas]

Üks tuttav ehitaja arvas, et probleem on katuseharjas ... Küsimus siis ongi, kui suur probleem see võib olla ning mis võiksid olla esimesed sammud, et seda tulevikus vältida?

Tuttava ehitaja arvamus notari juures ostu-müügi lepingut sõlmides ei maksa mitte kui midagi. See on fakt, mis ei kuulu vastuvaidlemisele. kui ikka konkreetse maja ostusoov suur, siis sul endal tuleb tellida ehitusekspertiis, kes ekspertiisi tulemusena ütleb sulle, et kui palju võib minna maksma probleemi ennetamine(vigade parandus) ja selle maksumuse kompenseerimise üle hakkadki müüjaga pidama läbirääkimisi, kui teisi probleeme ei ole.

[A23]

Kas nt nendesamade tuletõrjeluukide kaudu tagantpoolt uurida saaks, mis seis sealt vastu vaatab? Et kas tasub üldse auditi peale raha kulutama hakata või oleks turvalisem ostust loobuda...
Siinsed korüfeed on ka väitnud, et 25 mm tuulutusvahet on ebapiisav, eriti sellise madala kalde puhul.

[ping]

...
Omaniku sõnul on põhjuseks 6 aasta tagune lume torm, mille käigus siis ilmselt puhus lund katusekivide vahele ning kus see hakkas sulama ja tuppa voolama. Projekti järgi vaatasin, et katusenurk on 27 kraadi ja materjalideks on:

• Keraamilised katusekivid
• Roovitus 50mm
• Distantsroovitus 25mm
• Aluskile
• Distantsroovitus 25mm
• Tuuletõkkeplaat 13mm
• Pruss 20mm (mineraaivill 200mm)
• Pruss 50mm (mineraalvill 50mm)

......

Kui harja nurk on 27 kraadi, siis katuse kalle 13,5 kraadi.
Lekkega küljel on joonisel ka katuseakent näha aga sisemist aurutõket ei ole märgitud?

Kui katuseakna ümbrus on puudulikult tihendatud või on kogu aurutõke puudulik ja siseõhu kondentsist laele tekkinud niiskus imbub läbi viimistlusplaadi, siis on suuremat remonti ette näha.

[Walter2]

Kas need veejäljed tulevad katuseakna nurkadest (kuidas paikneb katuseaken selle kahjustuse suhtes)?

[vuuk]

Kolmnurga nurkade reegel: kolmnurga nurkade summa võrdub 180°. Katuse kaldenurk on vägagi 27° - selles pole kahtlust.
Aga jah, sellega päri, et kui veenirede kohal üleval pool katuslaes on aken, siis suure tõenäosusega tuleb viga otsida katuseakna juurest.

Viga võib olla ka näiteks selles, et soe ruumiõhk on pääsenud kuidagi üles pööningule ja ventilatsioon pööningul on puudulik. Soe niiske õhk kohtab külma pinda, niiskus kondenseerub, kuni hakkab allapoole nirisema.

[Küülaline]

Kui harja nurk on 27 kraadi, siis katuse kalle 13,5 kraadi

Suured matemaatikud - kui harja nurk oleks 27°, siis on katuse kaldenurk 76,5°ja tegemist üsna Eiffeli torni laadse majaga.

[ping]

Kui harja nurk on 27 kraadi, siis katuse kalle 13,5 kraadi

Suured matemaatikud - kui harja nurk oleks 27°, siis on katuse kaldenurk 76,5°ja tegemist üsna Eiffeli torni laadse majaga.

27 kraadi on kirjas tekstis ja lisatud joonisel harja tipus.

27 KRAADI.png (193.1 KiB) Vaadatud 1533 korda

[kunn24]

Lollide piirväärtus on rahvastiku arv - 1 (st mina sinna hulka ei kuulu ). Imelik on, et cad sellise jama lasi joonisele. Kuid veel toredam on see, et meil on sellise "põhjaliku teadmistepagasiga" joonestajaid. Ükskõik kuidas sa seda 27 kraadi nurka joonisel vaatad, see on jama. 27 kraadi on väga terav nurk.

[Küülaline]

cad sellise jama lasi joonisele

Cadi poolt mõõdetud nurk (ja tekst) kindlasti ei ole.

[vuuk]

Ilmselt paberjoonisest teloga tehtud pildifail, mida Paint-is töödeldud, tõstetud number harja juurde. Kraadimärk ka kuidagi lopergune - Cad vaevalt sellist paneb.
Aga nurk 27° on ju joonisel näha - kas silm ära ei näe, milline neist on 27°?
Muidugi mitte see harja nurk.

Kusjuures, kui katuse kaldenurk on 27° ja penn on loodis, siis on penni ja sarika omavaheline nurk samuti 27°.

[kunn24]

Selle jaoks ongi mõõtühikul juures mõõt(e)joon, et oleks aru saada, milliseid pindu või jooni see hõlmab. Lollust sinu jutt ei vabanda. Arusaamatuks jääb ka, milline massohismipuhang tingis arvu ajuvabasse kohta nihutamise pilditöötlusega.
https://www.tlu.ee/~kivik/Flexa/Flexa_joonestamine.pdf lk 13:

[vuuk]

Ei maksaks enda isikuomadusi teistele omistada.
Üritasin näidata, et pilditöötlusega saab mida iganes ühest kohast teise tõsta, lisada, eemaldada.
Olen selle meetodiga eelprojekti jooniseid enesele isegi tööjoonisteks kohendanud. Eemaldan enda töö jaoks üleliigse ja sätin konkreetseks tööks vaja oleva info minu jaoks õiges suuruses õigele kohale nii, et välja prindituna oleks ilma luubita vaadatuna kõik vaja olev info olemas. Ikka selleks, et töö objektil sujuks ladusalt ning võimalikult tootlikult ja ei peaks töö ajal tegelema arvutamisega ja infos tuhnimisega.
Viimasel ajal muidugi olen enamasti kasutanud teisi meetodeid enesele tööjooniste (või tööeskiiside, s.h. 3d eskiiside) tegemiseks.
Ja muide, paistab, et 1 nüanss on ühel suurel targal jäänud kahesilmavahele.
Märksõnadeks siinkohal: masinaehitus ja hoonete ehitus.

[A23]

Kõige tõenäolisemalt nii juhtuski, nagu Vuuk kirjeldas.
Teemaomanik on teinud pildi paberjoonisest, lisanud hiljem notena Paintis vms kaldenurga, ilmselt pole kodus tehn joonestamisega, see võiks selgitada mõõtjoonte puudumist. (Lisatud pildil kuidas vist oli mõeldud)

Aga, nagu viimasel ajal tavaks, me lobiseme siin omavahel, teemaomanikku see teema kõige vähem huvitab.

[kunn24]

Ja muide, paistab, et 1 nüanss on ühel suurel targal jäänud kahesilmavahele.
Märksõnadeks siinkohal: masinaehitus ja hoonete ehitus.

Ei ole vahet, joonis tuleb vormistada arusaadavalt mõlemal juhul. Erinevus on põhiosas noolekeste puudumises, ei muus. Mõõtjoont ära jätta ei tohi.
A23, sul on mõõtjoon katkestatud arvu kohal, mitte ei puudu.
Aga kuna on vaja joonist nö ehitusspetsiifiliselt (detailide joonised on nii ja naa), siis palun ja loen teema lõpetatuks, st ajuvabasid vastujauramisi ei tule (allikas: https://www.hariduskeskus.ee/pracmath/est/1.html):

[alfrol]

Kas need veejäljed tulevad katuseakna nurkadest (kuidas paikneb katuseaken selle kahjustuse suhtes)?

Selles kohas, kus need veejäljed on, ei ole akent. Aken on vastasseinas.

[vuuk]

Kui tegu on ülevalt tulnud vee niredega, siis kuidas seletada asjaolu, et need paiknevad ainult seina allosas? Ülaosas neid näha ei ole.
Näib nagu oleks tegu kipsplaatide vahekohtade taga olevate metallkarkasside kohtadega, kus on suhtelised joonkülmasillad. Mõõtke ära, kas nende vahe on 1,2 m, st kipsplaatide laius. See võiks minu oletust kinnitada.
Külmasildadele koguneb kondensaadiniiskus ja sellega seletub, et need kohad tumedamad.
Kusjuures madalamal on veidi jahedam, kuna soojus tõuseb üles. Sellega seletub, miks need on seina allosas. Lisaks võis seina najal olla serviti midagi, mis ei lasknud soojusel ligi. See võis omakorda aidata kaasa, et need kohad on olnud kastepunkti temperatuurist madalama temperatuuriga.
Kas sellest seina sees olevast tuletõrje luugist vaadates ei selgu midagi. Mis selle seina taga on? Kas külm ruum?

[Urmas]

Mõõtke ära, kas nende vahe on 1,2 m, st kipsplaatide laius. See võiks minu oletust kinnitada.

Ma ei kujuta ette, milline vähegi kogemusi omav ehitaja paigadab kipsplaadi vertikaalsele pinnale, mille karkassi samm on kõigest 1,2m. Kas sina teeksid seina 1,2m karkassisammuga? Miinimum nõue vertikaalsete pindade puhul on karkassi sammuks vist 0,6m ehk miks sel juhul vahepealne karkass ei tekitanud veeniret?

[kunn24]

Mul tekkis küsimus, miks müüja neid jutte ära ei pesnud või seina üle ei värvinud? Mingite väidetavate sajandivanuste juttide kordategemine ei ole varjatud puuduse peitmine ka.

[Walter2]

Kui tegu on ülevalt tulnud vee niredega, siis kuidas seletada asjaolu, et need paiknevad ainult seina allosas? Ülaosas neid näha ei ole.

Kui nüüd pilti hoolikamalt vaadata siis algavad need juba pildi ülaosast. Pilditöötlusega modides oleks ilmselt paremini näha. Nutika seasilmaga tehes on foto valgustus ebaühtlane. Ilmselt algavad nired katuse kaldosa allservast.

[vuuk]

Ma küll ei usu, et Urmas arvaks tõsimeeli, et ma ei tea, milline peab olema kipsplaatide karkassi samm. Aga nagu näha, inimesel tuli tahtmine mind natuke puskida.
Ise ta vaeseke sai korralikult puskida ühes teises teemas Kaimakilt.
Noh Urmas, kas hakkas nüüd parem, kui mulle omakorda said obaduse panna?

Ei saa ju välistada, et võis olla veel midagi, mille tõttu kõikidel karkassidel kondenseerumine ühtviisi intensiivsusega ei avaldanud. Kuigi tõsi - loogilisem olnuks, et ühes piirkonnas käituksid kõik karkassid ühesuguste külmasildadena.
Kusjuures, pilt võib selles mõttes ka petta, et võibolla nende kahe juti samm ongi 600 mm, mitte 1200 mm.

[ping]

Ma ei kujuta ette, milline vähegi kogemusi omav ehitaja paigadab kipsplaadi vertikaalsele pinnale, mille karkassi samm on kõigest 1,2m.
Kas sina teeksid seina 1,2m karkassisammuga? ...

Ei pruugi ju sugugi olla kogenud ehitaja tehtud.
Aegu tagasi, kui "krohvimine oli odavam kui kipsi panek", siis kasutati igasugu sammusid.
Vähemalt üks koolimaja tehti 1,2m karkassisammuga ja asi jõudis ajakirjandusse, kui marakratid mürades läbi koridori seina klassi jooksid.

[Urmas]

Ma küll ei usu, et Urmas arvaks tõsimeeli, et ma ei tea, milline peab olema kipsplaatide karkassi samm. Aga nagu näha, inimesel tuli tahtmine mind natuke puskida.
Ise ta vaeseke sai korralikult puskida ühes teises teemas Kaimakilt.
Noh Urmas, kas hakkas nüüd parem, kui mulle omakorda said obaduse panna?

Tegin tsiteeritud kommentaarile semiootilise analüüsi ja jõudisn järeldusele- mis kuradi alaväärsuskompleks teil on tekkinud, et nii kui keegi juhib tähelepanu mõnele ebakõlale kommentaaris, siis tundub ja tuleb tõlgendada see kohe kiusamise ja ärapanemisena? Minu poolest solvuge, aga kui see solvumine hakkab juba mõjuma teie vaimsele tervisele, oleks aeg pöörduda eriala arsti vastuvõtule.

[A23]

...
Ei saa ju välistada, et võis olla veel midagi, mille tõttu kõikidel karkassidel kondenseerumine ühtviisi intensiivsusega ei avaldanud. Kuigi tõsi - loogilisem olnuks, et ühes piirkonnas käituksid kõik karkassid ühesuguste külmasildadena.
Kusjuures, pilt võib selles mõttes ka petta, et võibolla nende kahe juti samm ongi 600 mm, mitte 1200 mm.

Kalduks ka pigem sinnapoole, et vahe on väiksem kui 1200, põrandaliistu proportsiooni järgi hinnates. Ma ei ole tuletõrjeluuke juhtunud nägema, kas need võivad olla paigaldatud karkassipostidest eemale?
Joonise järgi paistab, et seal on soojustaud sein, lisaks veel ka kolmnurga osa soojustatud.
Teemaomanik saaks välja uurida, mis tüüpi karkass täpselt ja mis sealt luugi tagant üldse näha on, kui huvi edasi püsib.

[Urmas]

Ma ei ole tuletõrjeluuke juhtunud nägema, kas need võivad olla paigaldatud karkassipostidest eemale?

Tuletõrjeluuk? Ma ei ole enne isegi kuulnud sellisest luugist. Luugi vasakus servas olevad (mustad)augud tuletavad mulle meelde rohkem teenindusluukidele sarnanevat, naela pistad auku, avamisviisi.