Boileri rõhu probleem?

[keemik]

Tere!

Eramaja, linna veevarustus. Eelmise neljapäeva hommikul avastasin, et köögis valamualune boiler (10L, Bosch) lekib - põrandal vesi, valamukapis vesi ja plastikkandik, mis all oli, vett täis. Keerasin vee kinni, aga boileri lekkekohta ei näinud, ostsin uue (Ariston, 10L). Sellel oli kaasas ülerõhu klapp, mitte aga kaitsekomplekt (kus on ka tagasilöögiklapp). Ostsin Espakist kaitsegrupi, panin paika ja kõik esialgu kena. Mõne tunni päast 200-300 mL vett uuesti igal pool. Kuivatasin, vaatasin kõik üle, midagi ei tilkunud. Üle öö hommikul jälle 200-300 mL vett välja pritsinud. Leket ei näe. Tundub, et selle kaitsegrupi kangi juurest märg. Mängisin sellega ja viskas sealt vett välja (kangi juurest, aga ka sellest torust, kuhu saab kuumivooliku panna ja kanalisse suunata). Oli siis kuiv ja mõne tunni pärast jälle. Lõin käega ja panin boileriga tulnud ülerõhuklapi siis hoopis külge ja vooliku klaaspurki. Kõik kena ja kuiv. Hommikul oli purk peaaegu täis (ca 300 mL välja tulnud). Ja öösel keegi vett ei lase, et boiler kuumutaks ja tekis ülerõhk. Kuna sellel kaitseklapil pole seda kangi ja pime ees (plastikkork vms), siis kõik voolas ilusti voolikust klaaspurki mitte ei pritninud müüda valamukappi laiali.

Aga seda vett on ikka palju. Eelmise boileriga mul seda voolikut polnud üldse ja kapp kuiv, heal juhul mingi tilga ajas välja ja see kukkus siis sinna plastiknõusse ja aurustus. See viis mõttele, et tegelt vana boiler oli terve ja hoopis siis selle kaitsegrupp hakkas meeletult vett välja ajama. Kas linnatrassis surve väga üle keeratud vms. Suvel vahetati veemõõdik ja peale seda hakkas ka 150L boiler rohkem tilkuma ja segistid (sangsegistid) vajasid uuesti kasutama õppimist (kus enne oli sobiva temperatuuriga asend, nüüd pigem jahe). Mõtlesin, et ostan manomeetri ja vaatan trassisurve üle. Miskit veel uurida? Ei tahaks uksuda, et vana boileri kaitsegrupp, uus Espakist võetud kaitsegrupp ja boileriga tulnud ülerõhuklapp kõik vigased.

[Vko]

Suvel vahetati veemõõdik ja peale seda hakkas ka 150L boiler rohkem tilkuma

Seal see põhjus ongi, uuel veemõõtjal on kas sisseehitatud tagasilöögiklapp või pandi koos veemõõtjaga eraldi uus klapp (varem võis ka olla, aga tihti need lakkavad mingi aja pärast töötamast) ning vee trassi tagasi paisumist enam ei toimu. Väikese paisupaagi (tarbeveele mõeldud paak, mitte küttele) paigaldamine on lahenduseks, pead paisupaagi toru kolmikuga ühendama tagasilöögiklapi ja boileri vahele. Kui ruumi on, siis võib 8 või 12 L paagi panna (peaks ära katma ka paisumise täiesti külma vee kütmiseks max temperatuurini), aga kui on kitsam seis, tõenäoliselt kaob probleem ka näiteks 5 L (või väiksemagi) paagiga: https://www.feb.ee/et/kute/katlad-ja-li ... 23s4-varem
Ja muidugi paagist ei ole just väga pikaks ajaks rõõmu kui edaspidi sellel soovitatavalt 6 kuu tagant (12 kuud üldiselt hoiab veel ka paagi elus) õhurõhku ei mõõda ja vajadusel juurde ei pumpa (õhu rõhk 0,2... 0,3 bar kõrgem vee rõhust tavaolukorras), rõhku peab mõõtma nii, et vee rõhk on välja lastud.

[keemik]

Tänud.

Aga selline variant: igale boilerile (10L köögis; 60L saunas; 150L vannitoale) panna ainult ülerõhuklapid ja peale veemõõtjat/tagasilöögiklappi panna üks 20L tarbevee paisupaak; et see siis võtaks kõigi boilerite rõhu vastu? Praegu on mõlemal suuremal see kombo: ülerõhu + tagasilöögi klapp ja siis peaks panema igale eraldi paisupaagi.

[Vko]

Põhimõtte poolest ju toimiks, aga ilmselt seal mingi mõte on, miks sooja vee tagasi paisumise vältimine külma vee torustikku on tagasilöögiklapi abil ette nähtud.

[keemik]

Tänud.

Põrgatasin AI-ga ja see oli tema soovitus (kui pealiinil on tagasilöögiklapp olemas, siis piisab ja las need boilerid paisuvad maja siseselt külma vee liinidesse). Mis ta peale soojakao veel halba teeb? Kuigi tundub, et tagasilöögiklapp igale boilerile (koos ülerõhuklapiga ) on EU nõue? Boilei juhendis oli see märgitud "Optional, recquired in some EU". Kaasas oli ainult ülerõhu klapp.

[ping]

... igale boilerile (10L köögis; 60L saunas; 150L vannitoale) panna ainult ülerõhuklapid ja peale veemõõtjat/tagasilöögiklappi panna üks 20L tarbevee paisupaak; et see siis võtaks kõigi boilerite rõhu vastu? ....

Teoreetiliselt töötab aga siin on ka teoreetiline oht ...
Kui tavalise (pistikuga ühendatava) boileri termostaat on ühendatud neutraali ja küttekeha vahele (küttekeha pidevalt pingestatud) ning kui ajaga tekkib küttekehas lühis maandatud korpusesse, siis küttekeha hakkab kontrollimatult boileris vett soojendama.

Kui nüüd külma vee kraani avades külma vee torus rõhk langeb ja tagasivooluklapita boileris olev kuum vesi aurustub, siis võib külma vee kraanist tulla põletust tekitavat kuuma vett.
(Olin ühes saunas, kus nii juhtus ja siis sai hädalahendusena pistik teist pidi keeratud ning kõrvetamise probleem kadus.)

Ammusel ajal, kui veemõõtjate juurde tagasivooluklappe veel ei pandud, siis oli küllalt sageli juhtumeid, kus rikkis boilerist trassi poole liikunud kuum vesi oli sulatanud veemõõtja labaratta.

[-virks-]

Rikkevoolukaitse peab rakenduma sellisel juhul.

[Küülaline]

kui ajaga tekkib küttekehas lühis maandatud korpusesse, siis küttekeha hakkab kontrollimatult boileris vett soojendama

Rikkevoolukaitse peab rakenduma sellisel juhul

Mitte rikkevoolukaitse, vaid liigvoolukaitse. TN-S juhistikus võrdub kereühendus ühefaasilise lühisega.

[-virks-]

kui ajaga tekkib küttekehas lühis maandatud korpusesse, siis küttekeha hakkab kontrollimatult boileris vett soojendama

Rikkevoolukaitse peab rakenduma sellisel juhul

Mitte rikkevoolukaitse, vaid liigvoolukaitse. TN-S juhistikus võrdub kereühendus ühefaasilise lühisega.

See ei pruugi olla otsene ühendus. Osa küttekeha võib ahelasse tööle jääda.

[ping]

Rikkevoolukaitse peab rakenduma sellisel juhul.

Kui hoone ehitamise ajal ei olnud rikkevoolukaitsme nõuet ja hoone elektrisüsteem vastab selle hoone ehitamise ajal kehtinud nõuetele, siis ei pruugigi rikkevoolukaitset olla, rääkimata selle rakendumisest.

[Küülaline]

Osa küttekeha võib ahelasse tööle jääda

Kuidas seda mõista?