200 rm maja küttesüsteem

[madis565]

Praegu on mul eramajas pelletiküte katlaga, ruumide pind on kokku 200 ruutu.
Millist küttesüsteemi võiks pelleti asemele panna, kas keegi oskab oma kogemuste järgi soovitada?
Ainult elektriradiaatorite küttega ei saa niikuinii arvestada elektri kalli hinna tõttu.
Olen ise mõelnud maasoojuspumba paigalduse peale, aga see paigaldus on ka vist hirmus kallis ja
pump ise on samuti kallis. Hiljem oleks muidugi püsikulu vist ainult pumba elekter?
Kuna pelleti hind on järjest kallimaks läinud ja osad pakkujad enam üldse ei müügi, kuna pelletit vist
on kallis toota, siis olengi seda kütmise süsteemi uuendamist või muutmist plaanima hakanud.

[Vko]

Aastase pelletite kulu põhjal ehk midagi saaks öelda.

[madis565]

6 kuni 7 alust kulub kütteperioodil aasta lõikes ehk siis 6-7 tonni pelletit.

[Urmas]

Ainult elektriradiaatorite küttega ei saa niikuinii arvestada elektri kalli hinna tõttu.

Miks sa ei usu meie poliitikute, energiafirmade juhtide, tuugeni ja PV suurpaigaldajate ja teiste sarnaste tegelinskite juttu, et veel 100-120 tuugenit vaja püsti panna+paar akupanka ja elekter hakkab olema tasuta 24/7/ 365 ja nii inimkonna lõpuni?

Kuna pelleti hind on järjest kallimaks läinud ja osad pakkujad enam üldse ei müügi, kuna pelletit vist
on kallis toota, siis olengi seda kütmise süsteemi uuendamist või muutmist plaanima hakanud.

Miks on pelletit kallis toota? Minu teada ei ole pelletite tootmisprotsessis toimunud midagi uuenduslikku. Muide, peletit saab ka ise toota väga lihtsate vahenditega. Kirjuta juutuubi pelletite valmistamine ja õpetusi peaks robinal tulema.

OT. Kas keegi mäletab, millal hakati propageerima pelletikütet kui kõige odavamat kütteliiki? 10-15-20 aastat tagasi? Mis on saanud odavast võrreldes mõne teise kütteliigiga?

[ping]

...
Miks on pelletit kallis toota? Minu teada ei ole pelletite tootmisprotsessis toimunud midagi uuenduslikku. Muide, peletit saab ka ise toota väga lihtsate vahenditega. ...
... Mis on saanud odavast võrreldes mõne teise kütteliigiga?

Puidupudi kuivatatakse, jahvatatakse ja pressitakse pabulateks (elektri)energia abil aga igasuguse energia hind on ajaga tõusnud.

[ping]

6 kuni 7 alust kulub kütteperioodil aasta lõikes ehk siis 6-7 tonni pelletit.

Kuna peamine küttevajadus on külmadel kuudel, siis peaks vaatama kõige külmema nädala või kuu kulu ja seda on kõige lihtsam teha lugedes pärast mõõtmise aja jooksul tühjaks saanud kotte.
Kui pelleti kott on 15kg, siis võib arvestada igast kotist 65kWh soojusenergiat.

[RaJy]

Üldiselt on odavus kütmise juures väga subjektiivne.
Üldiselt vajavad küttesüsteemid mõningat hooldust.
Ilmselt kõige lollikindlam on keskküte ja otseelekter - korteris piirdub hooldus radikatelt tolmupühkimisega, samas on need ka rahalise panuse poolest ise lillegi liigutamatta suhteliselt odavad.
Järgmiseks vist igasugu soojuspumbad - kuni teatud temperatuurideni energiakokkuhoid, samas kallis soetamismaksumus ja aeg-ajalt hooldus mida iga inimene ei pruugi teha osata/tahta.
Vedelkütuse katlad - kütus hetkel suhteliselt kallis, hooldus vajab spetsialisti abi üldiselt kui ise asjast midagi ei jaga.
Pellet - vajab regulaarset hooldust ja punkri täitmist - kui ise hakkama ei saa siis tuleb "kütja" palgata ja see nullib küttematerjali odava hinna.
Ahiküte - vajab oskusi ja hooldust ja lisaks pisut puiduprahi koristust peale puude tuppa tassimist. Samuti nagu eelmisel, et kui ei oska või ei taha siis tuleks keegi palgata kes seda sinu eest teeb ja kuna on töömahukaim kütteliik siis üldiselt kui see kõik töötundidesse arvutada ja kütteseadmete alghind koos hooldusega sisse arvutada siis ilmselt kalleim variant (emotsionaalset väärtust ja "oma metsast tasuta puid" maha ei arvuta, eks?)

[eerik2]

Pellet pole läinud kallimaks mitte ainult elektri, vaid ka tooraine tõttu. Siin tulebki mängu kvaliteet. Osad tootjad segavad tooraine puudusel puukoort sisse.
Kas õhk-vesi soojuspumba paigaldus poleks mõistlik? Tuleb odavam, kui MSP. Graanulikatla jätad alles ja kütad sellega juurde, kui soojuspump ei jaksa enam.

[Coolhouse]

Õhk-vesi on soojema ilmaga kindlasti kasuks.

Külmema ilmaga hakkab mõjutama see kuidas maja on ehitatud ning ka küttesüsteem.
Kui võtta mingi 50 aastat vana maja mida täiendavalt pole soojustatud on kindlasti külmaga pelletit abiks vaja.
Määravaks on küttevee temperatuur.
Abi saab ka radiaatorite vahetamisest suurema pinnaga radikate vastu.
Ühest valemit ei ole, iga maja on erineva küttesüsteemiga.

[trebla]

...
Millist küttesüsteemi võiks [ pelleti asemele ] panna, kas keegi oskab oma kogemuste järgi soovitada?
....

Siin terve teema viimase 15 aasta jooksul meie spetsialistide poolt läbi targutatud...
Lugege kasvõi selleks läbi, et te sama jura uuesti siia sisse toksima ei hakkaks...
viewtopic.php?t=26800

[Urmas]

Pellet pole läinud kallimaks mitte ainult elektri, vaid ka tooraine tõttu. Siin tulebki mängu kvaliteet. Osad tootjad segavad tooraine puudusel puukoort sisse.

Ca 30 aastat tagasi propageeriti hoolega elektrilist põrandakütet ja tean päris mitmeid, kes võtsid ette kaablite põrandasse paigaldamise. Ei läinud mööda isegi mitte 10 aastat kui elektriküte osutus kõige kallimaks. Siis tuli kampaania vahetada õlikatlad välja puidu või pelletikatelde vastu kui kõikse odavam kütteliik. Ja nüüd see teema. Vahepeal tulid veel igatsugu MSP, ÕÕ ja ÕVS pumbad. Kurat, nüüd on börsielekter jälle kallis ja ei aita enam isegi mingi vinge COP. Arvan, et uue kütteliigi väljavahetamine vana vastu läheb kallimaks vana kütteliigi, kasvõi pelletite kallinemise talumine. Lihtsalt ei lähe niisama kaasa igasugu propaga kõige säästlikuma kütteliigi reklaamjutu peale. Tulid veel meelde igatsugu elektrikütte "säästu"-variandid alates infrapunast, ioonküttest jnejne ...

Kas õhk-vesi soojuspumba paigaldus poleks mõistlik? Tuleb odavam, kui MSP. Graanulikatla jätad alles ja kütad sellega juurde, kui soojuspump ei jaksa enam.

Ka meie paigaldasime oma korterit kütma ÕVSP, kuid meie eesmärk ei olnud rahaline kokkuhoid, vaid puhas mugavus. Mul koos direktoriga vanust kahepeale juba üle 100 aasta. Elektriarvetega saame hakkame. Vajadusel saame paralleelselt kasutada ka samasse süsteemi alles jäetud Stropuva katelt kui ÕVSP annab mingil põhjusel otsad või väljas ikka -30*.

[eerik2]

Ma sain maasoojuspumba sisse napilt enne graanulite järsku hinnatõusu. 500 eur/t oli päris kõva hind. Nüüd on alla tagasi tulnud. MSP paigalduse raha eest oleksin saanud 6-7 aasta graanuli. Arvestades geneka kütuse ka juurde, samuti hinnatõusu prognoosi, tuleb tasuvusajaks ca 10 aastat + mugavus. Kuigi graanuli mugavuse üle ei saa ka väga nuriseda.

[madis64]

Maasoojuspump puurkaevuga oleks minu esimene valik.

https://www.xn--maakte-6ya.info/artikli ... ergiakaev/

[joekas]

Kas siis kah oleks puurkaevud esmane valik kui selle hind on 14k +km vs horisontaal 3,4k +km?
Ma küll otsustasin teisiti

[madis64]

Kas siis kah oleks puurkaevud esmane valik kui selle hind on 14k +km vs horisontaal 3,4k +km?

Minu jaoks on tänasel päeval vastus jah. Mitukümmend aastat tagasi ilmselt mitte.
Inglased ütlevad, et kõigepealt ostad odava asja ja seejärel hea asja.

[võhik]

Omal ajal on siin foorumis räägitud maakontuuri hinnast 2000 € ?

see toodud link vihjab hinnaks :

Soojuspuuraugu hind on konkurentsivõimeline
Soojuspuuraugu kinnise süsteemi rajamise hind on 40-50 eur jooksva meetri kohta. Elueaks arvestatakse tavapäraselt 50 aastat (küttetorustiku garantii). Tavapärase protsessi kohaselt annab tellija esmalt teada oma maja soojuskoormuse kW ning eelistuse sobiva maasoojuspumba osas. Kui rusikareegli järgi tuleb 10 kW soojuskoormuse katmiseks puurida ca 150-200 meetri sügavusele, siis horisontaalset kollektorit tuleb paigaldada ca 600 meetrit. Seega, kui näiteks 150 meetri sügavuse puuraugu rajamine läheb maksma ca 6000 eur (150×40), siis maakollektori paigaldamine suurusjärgus 2160 eur (200x3x3,60) – keskmine maakollektori paigaldamise hind on 3,60 eur/meeter koos käibemaksuga (võtmed kätte lahendus). Kuigi soojuspuurauk on kallim, siis omab ta eeliseid nagu parem kasutegur, ei ole vaja haljastust rikkuda ning saab paigaldada väikestele kruntidele.

Kunagi varem oli siin kusagil kellelgi puurauguga saadud kogu süsteem kokku valmis kas 20 või 22 k€-ga.. ?

Seletage palun ära, kui horisontaalset kontuuri paigaldatakse pigem 600 m ja 400-ga koonerdajatel jäätub toru ümbrus ära, siis kuidas 200-ne vertikaalne toru jäätumist vältida saab ?

Või ongi krundi all maasügavuses üks jääpall ja puurkaevust tuleb pidevalt - keaadidega soojuskandjat.. ?

[Coolhouse]

Kui puuritud liiga vähe siis on jääpall.
See 150 jm puurimist on kuskilt laest võetud number.
Juba aastakümneid tagasi puuriti Soomes üks 200 m auk ja sellest väiksemale majale aitas.
Soomes on pinnaseks graniit ja kui seda võrrelda meie pinnasega siis peaks meil pulkadega arvutades 1/3 rohkem puurima.
Puuritakse mitu auku. Kui auk ei ole nii sügav siis jällegi on tulemus halvem.
Kui vahemaa väike siis augud mõjutavad üksteist ehk võtavad üksteise eest soojust ära.

Kokkuvõte on selline et vaata oma pangakontot. Kui seal lebab raha siis anna minna. Kui konto on tühi ja laenud kaelas siis ei saa puuraukudesse pikaajalist investeeringut teha.