Päästeamet kehtestas akude paigaldamisele meelevaldsed nõuded

[Kalvis]

Soovitan tõsiselt hoiduda taaskasutatud akudest. Liitiumakude eripära on, et mida vanem element on, seda plahvatusohtlikum. Mitmed tootjad ei oskagi muud kaitset teha, kui loetakse laadimistsüklid ära ja siis kuntslikult tapetakse aku. Edasi on ju mõeldud - aku viiakse taaskasutuspunkti, sealt tehasesse ja saab uus aku.
Kui aga mingi jorss hakkab ise nn. elemente ellu äratama siis monteerub isevalmistatud lõhkekeha. Mingit garantiid pole, et see pomm lõhkeb.

[Prill]

Ma ei ole üldse veendunud, et just liitiumelemendi "eripära" nende plahvatuste-põlengute taga on. Lisaks on liitiumakusid väga erinevaid nt LFP, mida loetakse märkimisväärselt ohutumaks nii füüsilisele mõjutusele, kui aku vananemise vaatest - kas saab üldistada.
Pole õiget statistikatki kuipalju neist teisesest-järel kasutuses akudest plahvatavad, samuti õiget põhjust ei loe kuskilt välja. Võibolla ei ole probleem akus endas vaid selle kasutamises. Mina ka ei tea aga spekuleerin, kus sõidukite akud sõiduki peal ohjatakse osalt sõiduki juhtajuga, kus aku sisse on ehitatud kaitsemeetmeid mis komplektselt juhtajuga koostöös toimetavad, kõik see temperatuuride monitoorimine, vajadusel elementide jahutamine või kütmine - kas vana akupakki soetades ja seda kodus päikesepargi või börsielektriga liidestades, kogu see tarkus tuleb kaasa, või pigem jääb miinimum, a'la BMS mis aku sisse ehitatud ja kogu see jahutus-kütmis ja monitooring sh aku tervise monitoorimine jääb ära - lihtsalt pimesi akupakki laetakse ja tarbitakse ning kõik toimib seni kuni midagi olulist akus väsib-rikneb ja kaitsemehhanism hoiatamiseks-ennetamiseks osutub puudulikuks või täielikult puududa.
Mida varasemad akud tehnoloogiliselt seda probleemsem võib kõik olla, kus ka autotootjad on ise oma akusid kui selle juhtimist läbi tagasiside praktika parandanud, alates akuga majandava tarkavara uuendamisest kuni füüsiliste parendusteni - koduakul on see kõik teadmata.
Tegelikult ei ole probleemiks vist plahvatava elemendi eripära vaid teadmatus akupaki seisukorra kohta ja/või selle pädev monitoorimine ohutuse tagamiseks.

See, et plahvatavad ja kahjusid põhjustavad, ei tarvitse olla adekvaatne põhjus keelustamiseks.
Miski statistika järgi Eestis kõige enam tuleõnnetusi kodutehnikast põhjustavat külmik - reaalne statistika ja oht, et kedagi ei koti, riik ei keela, teadjad ei käi foorumites-kommentaariumites targutamas kuidas rumalatel on "pomm" köögis, peene seletusega kuidas seal kompressorid asjad võivad su kodu ja pere maha tappa

Meenub kuidas mujal ilmas kasutatakse ka neid vanu akupakke sarnastes järelfunktsioonides ent seda tehakse suuremal ärilisel skaalal, kus professionaalid toimetavad. Ju seal ongi see riskimaandamise koht, kus teemale pühendunud spetsialistid suudavad aku seisukorda hinnata, seda monitoorida, ka akusid taastada, ümberehitada, muuta jms. Kodukasutajatel võib fanaatikust entusiast samuti suuta ise akusid ehitada ja jagada peensusi aga mitte iga kodukasutaja ei küüni selleni paraku.. see et naabrimees kuskil midagi edukalt suudab teha, ei tähenda, et ma suudaks sama..

[-virks-]

Miski statistika järgi Eestis kõige enam tuleõnnetusi kodutehnikast põhjustavat külmik - reaalne statistika ja oht, et kedagi ei koti, riik ei keela, teadjad ei käi foorumites-kommentaariumites targutamas kuidas rumalatel on "pomm" köögis, peene seletusega kuidas seal kompressorid asjad võivad su kodu ja pere maha tappa

Ma ei tea kust see reaalne statistika pärit on, aga see ei ole usutav.

[ping]

... Meenub kuidas mujal ilmas kasutatakse ka neid vanu akupakke sarnastes järelfunktsioonides ent seda tehakse suuremal ärilisel skaalal, kus professionaalid toimetavad. ....

Kas ma saan õieti aru, et kommenteerid jälle lobaroboti abil, ilma ise artiklit lugemata?

Artikkel ongi ju sellest, et Eestis plaanitakse luua seadusandlik raamistik, mille alusel määratakse "Akuspetsialisti staatus", kes võib akusid taaskasutada.

Nagu teiste tegevusluba vajavate töödega, et ise võid küll "traadid kokku keerata" aga kasutusloa ja (kohustusliku) kindlustuse jaoks peab tööde aktid allkirjastama vastavat pädevust omav spetsialist.
Teatavasti kuna "spetsialisti tülitamine" alati maksab, siis isetegevuslik leiutustegevus muutub XXXeur võrra kallimaks, kui üldse osutub võimalikuks.

Kuna meie turg on nii väike, siis ei maksa loota et Eestis tekib "taaskasutatud koduakude lappimise äri" laiem skaala ja vanaakude taaskasutus jääb tõenäoliselt ikkagi üksikute entusiastide mängumaaks.

[trebla]

...
Ma ei tea kust see reaalne statistika pärit on, aga see ei ole usutav.

Minu isiklik statistika kinnitab seda - 70-ndatel tekitasin lapsepõlves kodus tulekahju mittetöökorras triikrauaga - sula alumiinium voolas välja ja süütas laua ja kardinad, Samas majas 90-ndate lõpus süttis sealsetel elanikel vana külmutuskapp...

seega kodused tulekahjud 50%/50% triikrauad ja külmkapid .
Puupliit ja ahi - 0%

[ping]

Miski statistika järgi Eestis kõige enam tuleõnnetusi kodutehnikast põhjustavat külmik - reaalne statistika ja oht, et kedagi ei koti, riik ei keela, teadjad ei käi foorumites-kommentaariumites targutamas kuidas rumalatel on "pomm" köögis, peene seletusega kuidas seal kompressorid asjad võivad su kodu ja pere maha tappa

Ma ei tea kust see reaalne statistika pärit on, aga see ei ole usutav.

See oli aegu tagasi, kui külmikud olid veel vasktorudest tehtud ja võisid aastakümneid jutti vöörusenurgas töötada.
Kui närilised (sooja)kompressori juurde pesa tegid ja näljaga juhtmete isolatsiooni maitsesid või külma ruumi niiskus oma töö tegi, siis oligi tulekahi kiire tekkima.

[Kalvis]

Li aku vananedes tekib lokaalset kuumenemist see ajab kesta kummi. Kui kest järgi annab, tekib plahvatus. Sellise vana aku kasutamise tagajärjed jäävad omanike kanda.
Päästeamet teeb õigesti, kui kehtestab lisanõuded ja kindlustused kah õigesti kui keelduvad sel juhul maja põlengukahjusi kinni maksmast. Viga on kasutajatest, kes ikkagi hoiatamisele ei taha ohtu teavitada! Küll poetakse vabanduse taha - äkki minu akuga seda ei juhtu?
Tootjad lahendasid vastutuse vähendamiseks justnimelt aku hädatapuga, sest seda Li protsessi ei ole võimalik teisiti vältida. Üks element võib 20 aastat vastu panna ja viletsam element juba 5 aastal.

[kunn24]

Päästeamet teeb õigesti, kui kehtestab lisanõuded ja kindlustused kah õigesti kui keelduvad sel juhul maja põlengukahjusi kinni maksmast.

Paned siin osaliselt mingit kelbast jälle, mida ei viitsi pikalt lahata, kuna tõendamine peaks olema sinul.
Jutt oli, et nõudeid pole ja kuskil pole juttu, et kindlustus pole maksnud. Elemendid paisuvad, kui lõpuni täis laadida.
Pingi tsiteeritud loost:

Viimase kolme aasta jooksul on Eestis registreeritud 93 akudest põhjustatud hoonepõlengut.

Siin on vist kõik vibraatorid, hambaarjd, telefonid, tõuksid, läpakad koos? Ehk roselje on jäetud laiali laotamata ja siis üritatud mingit põhjapanevat juttu selle najal toota?

[Kalvis]

Sul puudub kogemus kindlustuskompaniidega. Neil on väga kavalalt kirjutatud tekst - vt. välistused. Maja peab vastama kindlustuskompanii üldtongimustele. Küsisin need välja. Ja seal on väga peenelt viited nii päästeameti nõutele kui tuleohutuse standarditele. Seega peab maja olema laitmatus korras. Kindlustuskompaniil on kohe alus hüvitist mitte maksta kui leitakse kasvõi üksainus tõend mittevastavuse kohta ja seda on lihtne peale põlengut tõestada.

[kunn24]

Lepiks veel kord kokku, puusalt ei tärista- esita faktid (antud juhul maja energiasüsteemi akudega seonduv ja ei tõmba laiaks kogu akudeperekonna peale) või lõpeta loba.

PA hoonetulekahjude statistika: https://www.rescue.ee/et/hoonetulekahjud
Otseselt akude rikketest tingitud ma ei leia. Ja selle juures tahaksin näha just energiasüsteemi akude rikkeid. Aga mida pole, seda pole. Kõlaka järgi tean, et 1 endine EV autoaku läks põlema ja põletas ka maja maha, aga rohkem pole meediast kilde minu ette jõudnud. Ja ka selle juures ma ei näinud kindlustuse väidet, et ei maksa.

[A23]

... Neil on väga kavalalt kirjutatud tekst - vt. välistused. Maja peab vastama kindlustuskompanii üldtongimustele. Küsisin need välja. ...

Üldtingimused peavad olema lepingu sõlmimise ajal kättesaadavad, nt kas lingina dokumendis või täpse aadressina paberil. Neid ei pea eraldi välja küsima. Juhul, kui üldtingimused ei ole lepingu sõlmimise ajal kättesaadavaks tehtud - pakun, et nendele viitamine kohtus läbi ei läheks.

[Kalvis]

No ma ei lasegi - käisin Ergo kindlustuses ja täpselt nii oligi...
Ma ei küsinud akude kohta. akuruumidega olen päästeametiga vaielnud, meil on pliiakud ja nende nõuetega on kõik korras.
Elektriteemas oli kah üks välistus - elektritöid pidi olema teinud kutsetunnistusega isik. Kuna oma elektrijuhtmed vedasin ise, teadsin paari mittevastsvust EVS standardile siis lahkusin ilma kindlustuseta.
Mu eesmärk on sinisilmseid akf hoiatada.
Kui leiad selle esimese Eesti elektriauto põlemise ekspertiisi ja kindlustusjuhtumi siis võiks selle siia postitada. Seal oli ikka väga karm käteväänamine. Ekspertiis tegi kindlaks 2 teineteist välistavat asja - tulekahju põhjus ei olnud aku laadija ja üllatus tulekahju ei olevat põhjustanud aku ise. Tegelikkuses läks auto põlema aku laadimisest ja hiljem kogu maja. Kindlustuskompanii keeldus hüvitamisest kuna tulekahju põhjustas auto mida laeti garaazis.

[kunn24]

Elektriauto jutu siin lõpetame, muidu on jälle 10 lk-d seda jama, mille jaoks on oma teema. Otsi see lugu üles ja pista sinna.
Mind huvitab ikkagi isand Pingi siia viidatud loo analüüs ilma juurderiputatud kräpita.
https://novaator.err.ee/1609923491/lunk ... askasutust

Juba loo pealkiri on kummaline:"Lünklik seadusandlus pidurdab elektriautode akude taaskasutust"

Et kui seadusandlust pole, siis see pidurdab?

Edasi läheb veelgi põnevamaks:
"Vastavalt uutele eeskirjadele peaks elektriauto aku sihtotstarbe muutmisel algama menetlus, kus toote paigaldaja võtab endale tootja vastutuse."

Et siis millised on need uued eeskirjad või olen ma täielikult juhe ja ei saa millestki aru?

Naljaks jutt jätkub, paistab, et kodanikud pole tehniliste detailidega üldse kursis:
"Lisaks vastutusele on kriitiline küsimus akude ajaloo ja andmete kättesaadavus. Praegu puudub paigaldajatel ligipääs andmetele, mis näitaksid aku tegelikku tervist. "Vaja on teadmisi aku ajaloo kohta. Automüüjad ei pruugi teada, kas auto on osalenud õnnetuses või on seda kuskil n-ö nurga taga parandatud. Me ei tea veel, millist mõju võib selline õnnetus akule avaldada," nentisid paneelis osalenud eksperdid."

Igaks juhuks, kui on arvestatav avarii, see on masinasse ja esinduse serveritesse salvestunud, akul on VIN, elementide jms kohta annab infot BMS,kui osatakse sellelt ilusti küsida. Ja selline seltskond on eksperdid?!

Ja siis tsieeritakse samas loos ilusti:
"Uute akude hinnad on sedavõrd langenud, et nende taaskasutamine ei ole rahaliselt mõttekas.

Aga siis nii ongi, ei ole vaja miksida igasuguseid lolle uitmõtteid kokku, selle juures manipuleerida statistikaga ja öelda lõpuks välja seda, mida võiks teha. Paistab, et tüübid üritasid rohkem rõhuda vana taaskasutamisele arusaamata, et sellega karmistataks nõudeid kõigile ja kui midagi juhtub, siis enamus publikut ei saa aru, et süüdi oli just konkreetne lahendus ja üldistab, et kõik akud on üliohtlikud.

[Prill]

Ma ei tea kust see reaalne statistika pärit on, aga see ei ole usutav.

Kas just üleilma laiendatav, aga ühe kindlustusseltsi väide https://lounapostimees.postimees.ee/807 ... d-kulmikud

[A23]

...
Paistab, et tüübid üritasid rohkem rõhuda vana taaskasutamisele arusaamata...

Sarnast mõttemaailma kohtab isegi suurkorporatsioonide sees. Taaskasutamine (=rohe) on mõnel nii peas kinni, raiskavad aega (firma raha) ja teiste närve. Mõistmata, et mõnel juhul võib taaskasutamine hoopis negatiivse efekti tuua.