Energeetika süsteemne kulu

[kunn24]

Ja ma ei räägi energeetika tehn detailidest vaid süsteemsest kulust

Täitsin su soovi, loodan, et juttu jätkub kauemaks.

[Kalvis]

Ma ise ei saanud aru mis on süsteemne kulu? Võrgutasus mujal maailmas on nii kõik edastamisega seotud kulu, sh. sagedusreservide kulu. Mujal maailmas on NPS hind kõik elektrienergia tootmise ja müügiga seotud hind.
Kahjuks võrgutasuga on nii, et siin on monopol ja konkurentsiamet peaks seda ohjama, kuid loll on see, kes ei oska õigesti arveid kirjutada. Ja seda nad oskavad.

[EH.INS.]

Süsteemne kulu ehk süsteemikulu...
Nt dubleeriva (või rohkem) süsteemikulu tulenevalt ühe poliitilisest eelistamisest sh teise maksustamisest poliitilise eelistuse kasuks

[Prill]

Pärisin igaksjuhuks tehiarult üle ja kinnitas mu arvarmust: "Elektrivõrgu kontekstis tähendab süsteemikulu (mida sageli nimetatakse ka kadudeks) seda osa elektrienergiast, mis läheb kaotsi elektri transportimisel tootja juurest tarbijani.

See on füüsikaline paratamatus: kui elekter läbib liine ja trafosid, muundub osa sellest soojuseks."

Seda võiks laiendada veelgi kus kõik võrgurikked estlinkidest, auverest kuni tormideni on kulu mida kanda, mille lõpuks maksab kinni tarbija või ühiskond solidaarselt.

Ärilisest vaatest on muidugi võimalus mistahes kulusid liidestada süsteemikuludeks. A'la nt pankade, mobiilioperaatorite jm puhul väga levinud skeemid, kus mistahes süsteemi uuendamisel, leiutatakse-tekitatakse kaardihooldustasusid kuni uute pakketide või eelmiste pakettide hinnamuutusteni.
Isegi riik mingi vahe põhjendas lõivude tõstmist arendustöödega, kuidas e-riigi uued lahendused on kulupõhised ja kui uus IT süsteem tuleb, kajastub see lõivus. Ainult paar aastat läkski kui ajakirjandusele tunnistati, kuidas lõivudel ega ka muudel kodanikelt küsitavatel teenustasudel tegelikult mingit pistmist teenusekuludega ei ole, kõik tulud sh kodanikelt korjatavad kui eelarveliselt eraldatavad lähevad ühte ministeeriumi rahapotti ja sealt eelarvekuludena jagatakse laiali. Kunagine aktsiisikogumine teedehoiu&ehituse rahastamiseks osutus samaks skeemiks, kus uut maksu maha müües põhjendatakse seda konkreetse kulu rahastamisvajadusega, mis sisus läbivalt valetamiseks osutunud. Ka automaksu ja laenurallit põhjendati "julgeolekuvajaduse" rahastamisega, ent praktikas lapiti eelarveauke.

[EH.INS.]

Ma ei räägi kadudest

[Kalvis]

Võiksid oma definitsiooni lisada, sest mina arvasin süsteemikuluks midagi muud. Pidasingi eelkõige edastamise administratiivseid kulusi... (kaod ja ülekandevargu ehituskulud on võrgutasus), kuid sagedusreservide valmisolek, NPS ost-müük jne. pidasin süsteemikuluks)

[A23]

Saan nii aru, et Ins räägib raha kontekstis, Prill aga energiakadudest ülekandeliinides, trafodes jm. Viimase kohta ei ole juhtunud kuulma, et kasutatkse väljendit "kulu". Kuigi pole ka elektrit põhiainena õppinud, vbl kusagil kasutataksegi mõistet "süsteemikulu" ka selles kontekstis.

[EH.INS.]

Rahast ikka, millest veel
Süsteemikulu on kõik mis on vajalik süsteemi toimimiseks - suuremat sorti definotsiooni ei vaja ju
Nt juhuelektri süsteemikulusse käib ka juhitava kulu
Samuti käib sinna ainult selle jaoks vajalik võrgutugevdus ja -ehitus - aga mitte laiali laotatuna kõikjale

Kui seda arvestataks siis ei oleks sellist halinat
https://arvamus.postimees.ee/8395342/er ... fia-kombel

[trebla]

See on umbes siia teemasse

https://reneweconomy.com.au/networks-ar ... f-problem/

Prill - kulu mõõdetakse rahaühikutes, kadu mõõdetakse kWh-des.
Kui näiteks elektriteemal juba alguses kohe vool ja pinge omavahel segi aetakse, siis ei saa sellel diskussioonil mingit tulemust olla...

[EH.INS.]

Kui eemaldada argumentatsioonsit läbiva prioriteedina "taastuv" - üleüldse eemaldada
Ja jätta alles vaid "majanduslik"
???

[nexus4]

https://www.sciencedirect.com/science/a ... 4222018035

[Prill]

Prill - kulu mõõdetakse rahaühikutes, kadu mõõdetakse kWh-des.

kadu on ühtlasi ka kulu.. kui lähed turule müüma 10 apelsini 1€/tk aga enne turule jõudmist kaotad kaks apelsini ära = kadu 2 apelsini = kulu 2 €

Mõnes käsitluses võiks süsteemikulu käsitleda vältimatu kuluna, a'la sisepõlemismootori kasutegur 30% ja 70% läheb kaotsi, ent kuna me selle suhtes ei ole midagi võimelised tegema, on tegu süsteemikuluga. Samamoodi kui elektri transpordil pikema maa taha on füüsikalisest paratamatusest tulenevad liinikaod, mida keeruline vältida, on paratamatus, et tarbijad maksavad kinni ka kõik kaod transpordil.
Ent süsteemikulu võib sõltuda ka muust, poliitilistest ja ärilistest otsustest, a'la meile Venemaa sagedusehoidmine ei sobi, tahame oma sagedust, tuleb selleks rajada kulukaid liine teiste regioonidega sidumiseks ja reservsagedusjaamasid, mis tõstavad "süteemikulu", mille maksab kinni tarbija, ent tegemist ei ole tehnoloogilise ega füüsikalise paratamatusega vaid "rahva demokraatliku" tahtega toimetada kõrgema süsteemikuluga elektrisüsteemis.
Sama ka nt tormikahjudega, kus ilmastikunähtused räsivad ja tekitavad probleemseid katkestusi peamiselt õhuliinidele, ja maakaabliteni mõju ei ulatu, ehk õhuliinide süsteemikulu on rikete kõrvaldamise võrra kõrgem maakaablitest.
Ent see on poolik tõde, kui maakaabli rajamine õhuliini asemele on ise 200-400% kallim, kus ka maakaablite rajamine ei tarvitse kliendile lõppkuluna õhuliinidest soodsam tulla.

[EH.INS.]

Mõnes käsitluses võiks süsteemikulu käsitleda vältimatu kuluna, a'la sisepõlemismootori kasutegur 30% ja 70% läheb kaotsi, ent kuna me selle suhtes ei ole midagi võimelised tegema, on tegu süsteemikuluga

Aga hind juba sisaldab seda...
Mind ei huvita palju kaotsi läheb, mingu või 99,99999% - see on liitri hinnas...