Kaabli vedamine radiaatori alt

[martz]

Paneelmajas on akna all keskkütteradiaator (reguleeritav). Tahaks vedada harukarbi kaablit (3x1,5) piki põrandaliistu sealt radika alt läbi teise seinani -- kas selline lahendus vastab nõuetele või pole õige, kuna radikas siiski soojeneb jne? Radikas on kaablist ca 5 cm kõrgemal.

[Vko]

Kuidas siis seina peale käivad elektriradiaatorid kütta tohivad kui kaabel on kohe küljes?

[martz]

Kuidas siis seina peale käivad elektriradiaatorid kütta tohivad kui kaabel on kohe küljes?

Okei, vähemalt sain küsida ehitusfoorumi aasta kõige lollima küsimuse. Tänud!

Poisipõlvest on meelde jäänud, et nõuka-aegse keskkütteradiaatori alt isa (insener) ei tahtnud samal viisil kaablit vedada. Ilmselt siis oli mingi muu põhjus, või on valesti meeles lihtsalt. Hee.

[Kalvis]

Võib vedada. Küsija mõtles ilmselt kaablile ohutut temperatuuri. Kõik kaablid kannatavad +40 kraadi, kui sul toas on madalam tempervtuur siis võid julgelt vedada. Poes müüakse +70 kraadi taluvaid, kui kardad siis osta see kaabel

[Prill]

Temperatuuriprobleemi pigem ei ole, vesiküttel radikatel soe vesi jookseb radika ülemisse osasse ja jahtudes vajub alla, võiks ka käega katsudes tunda kuidas radikas alt jahedam või täielikult jahe. Lisaks soojus ei taha allapoole liikuda, põrandal kipub seepärast jahedam olema kui lae all.

Kahtlustaks lausa vastupidist probleemi, kui tahta et kaabel liistu taga oleks keskmise toatemperatuuriga aga mitte jahedamas keskkonnas, tuleb selleks eraldi vaeva näha..
Radiaatorküttega ruumis radika kohal soe õhk tõuseb lae alla ja liigub jahtudes toa vastasseina, kus mööda põrandat liigub uuesti radika alla, et sealt konvektsioonina taas lõputut ringi korrata. Selle järgi oleks kaabel "jahutatud" ruumi kõige jahedama õhuga, mida võtta on..

Isiklikult ei näe antud kaablivedamises probleemi. Kui ehk siis mingid teoreetilist laadi, a'la kaabliühendusi-harukarpe radika&torude alla ei jätaks veelekke kartuses, või vanasti paneelikates malmradiaatorid oli selline raskem raud, kus torutöid tehti keevitusega, ja kui a'la võimaliku tuleviku remondi toru lähedal on kaabeldus võib see pärssida keevitustöid, sama see on keevitaja kutseoskuse probleem katta süttivad või ohukohad.
Lisaks vanade keevitatud torude&radikate renoveerimisel mingil põhjusel ajastukohased keevisliited hüljatakse ja asendatakse keermestatud või pressliidetega ühendustehnoloogiatega.
Ju torumeeste töö on odavam kui keevitajad koolitada..

[martz]

Võib vedada. Küsija mõtles ilmselt kaablile ohutut temperatuuri. Kõik kaablid kannatavad +40 kraadi, kui sul toas on madalam tempervtuur siis võid julgelt vedada.

Paistab, et kaabel tuleb läbi viia ka radiaatoritorude tagant, seejuures jääb kaabli ja toru vahele 20-25 mm ruumi. Keskküttetorud küll kiirgavad soojust, aga kuna kaabel (nt 40°C välja kannatav) otseselt toru ei puuduta, siis see vist pole ka probleem?

Mis temperatuuriga on tavaliselt vesi kortermaja keskküttesüsteemi torudes?

Tänud, sh seniste vastuste ja selgituste eest!

[Urmas]

Ühes mulle teada olevas asutuses on soojasõlme sissetulev 53*, aga radikates vist veidi jahedam, aga arvan, et mingi 45* ikka.

[ping]

...
Paistab, et kaabel tuleb läbi viia ka radiaatoritorude tagant, seejuures jääb kaabli ja toru vahele 20-25 mm ruumi.
Keskküttetorud küll kiirgavad soojust, aga kuna kaabel (nt 40°C välja kannatav) otseselt toru ei puuduta, siis see vist pole ka probleem? ...

Torude temperatuur ei ole nii suur probleem, kui on probleem siis kui töömehed tulevad kangide ja kirkaga neid torusid vahetama ja võivad kaablit vigastada.
Ehk mõtekas on tekitada kaablile kaitsekate ristumise kohas.

[Vko]

Mis temperatuuriga on tavaliselt vesi kortermaja keskküttesüsteemi torudes?

Oleneb ilmast. Kõva külmaga max 60 C, üle selle väga harva, kui soojuspidavus on nõukaaegne (sh aknad).

[Metsakraav]

Kuidas siis seina peale käivad elektriradiaatorid kütta tohivad kui kaabel on kohe küljes?

Okei, vähemalt sain küsida ehitusfoorumi aasta kõige lollima küsimuse. Tänud!

Poisipõlvest on meelde jäänud, et nõuka-aegse keskkütteradiaatori alt isa (insener) ei tahtnud samal viisil kaablit vedada. Ilmselt siis oli mingi muu põhjus, või on valesti meeles lihtsalt. Hee.

Põhjus oli tolle aja nõuetes.
Juhtme ristumine veetoruga pidi jääma veetorust vähemalt 10 cm kaugusele.
Kui see polnud võimalik, tuli kasutada isoleerivat vahetükki.