Alt tuulduva põranda aurutõkke asukoht.

[jargo]

Olen segaduses alt tuulduva põranda aurutõkke asukoha määramisega! Olen lugenud erinevaid foorumeid,tootjate soovitusi,kuid head ja vettpidavat lahendust pole siiani leidnud. Igasuguseid lahendusi on tehtud,kuid milline oleks minule parim? Uurin korra ka siit.

Põranda konstruktsioon:

195x45 C24 prussid põrandataladeks sammuga 400
all Isover tuuletõkkeplaat,talade vahel 200mm villa.
peal laagid 25x100 sammuga 300 (Laagide mõte on rohkem põranda täpseks rihtimiseks)

Laagide peale tahan panna topelt OSB. 18mm+18mm. Need mul lihtsalt juba olemas!

Kuhu panna sellisel juhul aurutõke? Kas panna talade peale ja laagide alla? Siis oleks aurutõke vastu villa! See oleks vist kõige õigem koht! Kui panna laagide peale (laagide osb vahele),siis jääks väike õhuvahe villa ja kile vahele.
Äkki oleks mõistlik panna kile kahe OSB plaadi vahele või jätta kile üldse panemata ja tihendada pealmine tapiga OSB aurutõkkeks kasutades teipi ja vastavat tihendusmassi.

Suures plaanis on küsimus ikkagi selles,kas aurutöke peaks asetsema võimalikult ruumi pool,või pigem vastu soojustust. Siis saaks võimalik niiskus näiteks osb plaatidest toa poole liikuda ja villas olev niiskus väljapoole liikuda.

hoone on aastaringselt kasutusel.
Kogu ülejäänud hoone on aurutökkega! Detailne projekt puudub. Tegemist väikehoonega.

Majatehased panevad aurutökke talade peale ja OSB alla! Kas see on lihtsalt mugavusest,või ongi see parim koht? Ei tea! Samas on neil kasutusel üks ja paksem OSB. Mina tahaks kahte õhemat plaati kasutada.

[A23]

Olen segaduses alt tuulduva põranda aurutõkke asukoha määramisega! Olen lugenud erinevaid foorumeid,tootjate soovitusi,kuid head ja vettpidavat lahendust pole siiani leidnud. Igasuguseid lahendusi on tehtud,kuid milline oleks minule parim? Uurin korra ka siit.

Põranda konstruktsioon:

195x45 C24 prussid põrandataladeks sammuga 400
all Isover tuuletõkkeplaat,talade vahel 200mm villa.
peal laagid 25x100 sammuga 300 (Laagide mõte on rohkem põranda täpseks rihtimiseks)

Laagide peale tahan panna topelt OSB. 18mm+18mm. Need mul lihtsalt juba olemas!

Kuhu panna sellisel juhul aurutõke? Kas panna talade peale ja laagide alla? Siis oleks aurutõke vastu villa! See oleks vist kõige õigem koht! Kui panna laagide peale (laagide osb vahele),siis jääks väike õhuvahe villa ja kile vahele.
Äkki oleks mõistlik panna kile kahe OSB plaadi vahele või jätta kile üldse panemata ja tihendada pealmine tapiga OSB aurutõkkeks kasutades teipi ja vastavat tihendusmassi.

Suures plaanis on küsimus ikkagi selles,kas aurutöke peaks asetsema võimalikult ruumi pool,või pigem vastu soojustust. Siis saaks võimalik niiskus näiteks osb plaatidest toa poole liikuda ja villas olev niiskus väljapoole liikuda.

hoone on aastaringselt kasutusel.
Kogu ülejäänud hoone on aurutökkega! Detailne projekt puudub. Tegemist väikehoonega.

Majatehased panevad aurutökke talade peale ja OSB alla! Kas see on lihtsalt mugavusest,või ongi see parim koht? Ei tea! Samas on neil kasutusel üks ja paksem OSB. Mina tahaks kahte õhemat plaati kasutada.

Aurutõkke osas väga suud täis ei võta, aga kui üldse, siis ei näeks vahet, kas laagide all või peal, ise paneks alla, kuna peal vajuks nagunii lonti.

Lihtsalt kommentaariks, Soome juhendi järgi kaetakse pinnas ka "kilega", et altpoolt tulevat niiskuskoormust vähendada. Võimaliku vee (lume sulamis jm) äravooluks siis piisav kalle ja peale kild, et tuul minema ei viiks.

OSBi olen näinud, et lisaks kruvidele laagidele ka liim nagisemise vältimiseks. Võib-olla oleks põhjust ka kahe 18 mm kihi vahele liimi lisada, pole kindel.

Veel on juhenditest meelde jäänud, et plaatide laagidevahelisetes ühenduskohtades peaks olema "risttala", millele plaat toetub. eriti just ilma T&G sooneta plaatidel.

[EH.INS.]

Mis siis juhtub kui üldse ei pane?

[jargo]

Põrandaalune osa on piisavalt tuulduv. 30cm õhuvahe.Maapinnal geotekstiil mida hoiab paigal ca 10 cm kildu. Killustiku padi on visuaalselt kuiv kogu aasta vältel. Seega kapilaarniiskuse viib maja all liikuv õhk minema.

Altpoolt tulevat niiskust nii väga ei karda. Pigem toast väljapoole suruvat niiskust. Et see ei jääks pidama kuhugile OSB ja kile vahele. Kardan pigem just sellepärast,et osb on tapiga ja hilisem toa poole välja kuivamine võiks olla raskendatud. Ilmselt mõtlen üle!
Laagide alla kile panekul näen enda ehitise juures ühte probleemi. Kui keeran kogemata kruvi liiga tugevalt,siis on oht,et kruvi läheb läbi laagi selle all olevasse kilesse. Ja teeb sinna augu! Eks peab täpse pikkusega kruvisi kasutama. 18(OSB)+25(laag) on 43mm. Kui kasutada 40mm osb kruvi,siis täpselt sobiks. Samas,kas see tõmbab korralikult plaadi kinni. Pean katsetama. Pikem kruvi läheks juba läbi laagi kileni ja ilmselt teeb augu!.
Kui panna laagide peale kile,siis on natuke turvalisem. Siis jäävad kile augud OSB ja laagi ühenduse vahele ja pressitakse kokku.

Paksemaid laage ei saa kasutada ka,kuna põranda kõrgus on hetkel täpselt välja arvutatud.

Lahendus oleks muidugi ka kogu OSB uus osta. Panna paksemad laagid ja 24mm OSB. Kuna aga materjal on olemas,nii laagid,kui ka 18mm OSB,siis ei tahaks neid vedelema jätta.

[A23]

Kui millimeetrit lõhki ajada, siis OSB nimipaksused on 22 ja 25, mida müügis näinud olen. Aga kui 25 nihikuga mõõta, siis reaalne mõõt on jah pigem 24

[RaimoTammi]

Küsiks lisaks, et kas sul õnnestub see põranda aurutõke ka korralikult ühendada ülejäänud seintes oleva aurutõkkega? Ja nagu eelnevalt küsitud- mis juhtub kui üldse ei pane? Ja kui paned ning ühendus seinas oleva aurutõkkega on puudulik, kas siis parem on see kile üldse ära jätta?

[RaJy]

Samuti tahaks teada, et milleks. Siin teemades päris palju läbi käinud, et osb on vägagi aurutihe materjal mida mõned kasutavadki aurutõkkeks. Seda enam, et antud juhul soonega ja kahes kihis.
Et siis milleks sinna veel kile?

[vuuk]

Jah, mis juhtub kui üldse ei pane?
Arvan, et pannes saab juhtuda sama, mis ära jättes.
Kui paigaldada, siis parem tundub olevat kile koht talade ja laagide vahel. Laagide vahed jätaks sel juhul pigem tühjaks.
Ja võibolla toimiks selles asukohas kõige etemalt hoopis "intelligentne" aurutõke, mis tootja väitel laskvat niiskusel vajadusel ka teist pidi liikuda.

[jargo]

Seintes olev aurutõke on korralikult pandud ja seina saan põrandaga ilusti kokku viia. Selles ei ole probleemi. Ise kardan just seda,et kui kile panen taladele,siis võin kruvidega selle kogemata auklikuks teha. Laagidele pannes saaks vast enamvähem hakkama,kuid kuidas see sinna OSB alla pärast jäi,ei saa kuidagi kontrollida. Kas jäi terveks ja jäi ikka õhutihedalt.

Väike mõttevälgatus! Äkki panna kahekihiline OSB selliselt,et alumise kihi teen soontevabaks. Jätan 3mm vahed plaatidele ja pealmise panen soontega kokku. Lisaks teibin sooned ära ja seinte aurutõkkekile viin ülemise OSB kihiga kokku. Saaks pealmisest OSB kihist aurutökkekihi. Oleks võimalikult siseruumi pool. Alumine hõredam OSB kiht saaks vajadusel allapoole kuivada,kui peaks vajadus olema.

Tundub hetkel kõige kindlam lahendus olevat.

Aitähh kaasamõtlejatele.!

[RaimoTammi]

Väike mõttevälgatus! Äkki panna kahekihiline OSB selliselt,et alumise kihi teen soontevabaks. Jätan 3mm vahed plaatidele ja pealmise panen soontega kokku. Lisaks teibin sooned ära ja seinte aurutõkkekile viin ülemise OSB kihiga kokku. Saaks pealmisest OSB kihist aurutökkekihi. Oleks võimalikult siseruumi pool. Alumine hõredam OSB kiht saaks vajadusel allapoole kuivada,kui peaks vajadus olema.

Arvan, et see vahede jätmine juba veidi overkill, muus osas teeks vast ise samamoodi. Võid ju kuskilt ubakus.de-st oma kihid läbi arvutada, või lasta kellelgi oskajal seda teha raha eest(mitte siis enam ubakuses). Ses mõttes, et kui sul on võimalus osta vajadusel uus osb kiht sinna olemasoleva asemel, siis see ülejõu vast pole ja jääb kindlustunne.

[jargo]

Aitähh vastajatele!

Jääb nii!
Aurutõkkekilet ei pane ja pealmise kihi OSB teen aurutihedaks! Alumise OSB panen soon soonega kokku nagu ikka! Lihtsalt ei kasuta liime ega teipe!

Peaks jääma piisavalt aurutihe ja tugev!

[vuuk]

... Ise kardan just seda,et kui kile panen taladele,siis võin kruvidega selle kogemata auklikuks teha. Laagidele pannes saaks vast enamvähem hakkama,kuid kuidas see sinna OSB alla pärast jäi,ei saa kuidagi kontrollida. Kas jäi terveks ja jäi ikka õhutihedalt.
...

Kui kile panna talade ja laagide vahele, siis lähevad sellest läbi ainult laagide kinnituskruvid ja need jäävad tihedalt kahe puidukihi vahele. Kahtluse korral võib seal vahele lisada tihendi.
Kui aga kile asub vahetult OSB all, siis lähevad minu arust läbi OSB kinnituskruvid, mida on kordades rohkem m² kohta kui laagide kinnituskruvisid. Just selle pärast paneksin aurutõkke laagide ja talade vahele. OSB kinnituskruvid valiksin muidugi sellise pikkusega, mis ei ulatuks läbi laagide kilesse.

Lisaks kuna olen juhtumisi kursis, mis on kirjas Tiit Masso raamatus "Ehitusfüüsika ABC", siis näen tõenäosust, et alt tuulduv põrand on selle poolest eriline välispiire, et selle puhul võib niiskus kondenseeruda aurutõkke mõlemale poolele, mitte üksnes toa poolele.
Tavaliselt arvatakse, et aitab alt tuulduva põranda aluse hea õhutamine.
Sellega võib aga kaasneda soovitust vastupidine efekt. Palavatel päevadel põranda alune ruum tuulutamisega hoopis niiskub. Ja kui juhtumisi tuulutusõhk veab endaga kaasa ka vammi eosed ning majaseene arenguks sobiv keskkond on piisavalt pikk, siis ongi kuri karjas.
Seda tõenäosust näen, mida soojemad ja niiskemad on suved. Talveperioodil tuuldub niiskus pigem väljapoole.

[RaJy]

Kui kile panna talade ja laagide vahele, siis lähevad sellest läbi ainult laagide kinnituskruvid ja need jäävad tihedalt kahe puidukihi vahele. Kahtluse korral võib seal vahele lisada tihendi.
Kui aga kile asub vahetult OSB all, siis lähevad minu arust läbi OSB kinnituskruvid, mida on kordades rohkem m² kohta kui laagide kinnituskruvisid. Just selle pärast paneksin aurutõkke laagide ja talade vahele. OSB kinnituskruvid valiksin muidugi sellise pikkusega, mis ei ulatuks läbi laagide kilesse.

Lisaks kuna olen juhtumisi kursis, mis on kirjas Tiit Masso raamatus "Ehitusfüüsika ABC", siis näen tõenäosust, et alt tuulduv põrand on selle poolest eriline välispiire, et selle puhul võib niiskus kondenseeruda aurutõkke mõlemale poolele, mitte üksnes toa poolele.
Tavaliselt arvatakse, et aitab alt tuulduva põranda aluse hea õhutamine.
Sellega võib aga kaasneda soovitust vastupidine efekt. Palavatel päevadel põranda alune ruum tuulutamisega hoopis niiskub. Ja kui juhtumisi tuulutusõhk veab endaga kaasa ka vammi eosed ning majaseene arenguks sobiv keskkond on piisavalt pikk, siis ongi kuri karjas.
Seda tõenäosust näen, mida soojemad ja niiskemad on suved. Talveperioodil tuuldub niiskus pigem väljapoole.

Ehk siis lühidalt kokku võttes alt tuulduv põrand meie kliimasse ei sobi, vähemalt siis mitte kui soovida tänapäevaseid soojatingimusi. Ehitaja - lammutajana neid mädasid "tuulduvaid" põrandaid küll näinud. Ise eelistan igal juhul betoonpõrandat - kate vastavalt soovile ja sisuliselt igavene - 1 korra teed ja ülejäänud elu ei pea sellele mõtlema.

[jargo]

Kruvide kogus m2 on umbes sama!
Mul juba laagid maha looditud! Laagide peale osb alla oleks praegu veel vöimalik panna! Laagide vahele saaks lisaks veel 25mm villa panna! Kui sellest ribast seal muidugi kasu oleks!

Põrandatalade samm on umbes sama mis laagide samm!
Talad 40se sammuga ja laagid 30-se sammuga!
Lisaks on laagidel kohati rohkem kruvide kohti! Laagide jätkud jne!
Osb-d ei pea ka keskelt iga 30cm tagant kinni laskma! Servad tihedamalt,keskelt paneks höredamalt!
Laagidele kulus kruvisi m2 kohta 18tk
Osb-le kuluks 14! Kui panna plaadi keskelt höredamalt! Iga 45cm tagant

Lisaks saaks normaalselt veidi pikema kruviga osb laagi kûlge tömmata!

Mõte oli lisaks kruvidele ka veel vapour seal kileliimi panna kile peale kruvikohtade alla! Või aurutokketeipi! Pressiks selle osb-ga need korralikult tihedaks!

Ei viitsi enam laage üles ka võtta!

Majatehaste põrandaelementidel on ka aurutõkkekile otse OSB all! Küll talade peal,aga nemad ei kasuta ka laage! Selles suhtes jääks nagu minul!

[RaJy]

Kas majatehaste toodang on etalon?
Väidan, et majatehase eesmärk on kasumi teenimine ja vähemalt 2 aastat garantiiperioodil vastu pidamist (kui sedagi). Muidugi nad vähemalt algul tahavad teistest paremini jne. aga lõpuks paneb turg asjad paika - no ei tule klient minu juurde kui olen teinud arvutused ja oluliselt parematest materjalidest ja soovin 3 korda rohkem kui teine kes "papist ja tatist" sarnase asja teeb

[jargo]

Ei peagi neid otseselt eeskujudeks! Minul on lihtsalt taoline põranda ehitus ja head lahendust mis 100% toimiks polegi! Siis eeldaks et taoline ehitus vöiks ka toimida!

Alt tuulduval põrandal on juba eos palju keerulisi nûansse! Proovin lihtsalt teha nii,et järgmise 10a pärast ei peaks põrandat üles kakkuma! Ja no tegelt sooviks et ei peaks üldse!

Ja ma ei taha absoluutselt siin kellegagi vaielda! Olen lihtsalt iseehitaja ja soovin natuke head nõu! Eks lõppkokkuvõttes oleks mõistlikum muidugi projekt tellida ja ehitusmeestel ehitada lasta!

Vahest tahaks ka ise natuke nokitseda! Sellepärast üritangi olemasolevast materjalist keskpärase asja kokku panna!

[RaJy]

Kuigi foorum oma algse mõtte poolest ei ole kaklemise koht siis eks ikka kipub vahel asi käest minema. Samas on alati vaba valik teemast lahkuda ja" las koerad purelevad - karavan läheb edasi".
Eesmärk ei peaks olema keskpärane vaid sulle optimaaalselt parim.

[EH.INS.]

...head lahendust mis 100% toimiks polegi...

No kuidagi ei nõustu...
Aga enne kui asuks lahenduste detailide juurde, sooviks teada mida lahenduselt oodatakse...

[jargo]

Võimalikult pikk eluiga võiks põrandal olla! Mingeid muid ootusi polegi!

Eks selle aurutökkega on nagu on! Seintes ja lagedes on veidi lihtsam! Põrandas vajaks veidi rohkem läbi mõtlemist! Sellepärast ma selle teema siia postitasingi! Et ei keeraks asja täiesti vussi! Kogu muu hoone aurutökkeosa on piinliku täpsusega tihedaks tehtud! Ei tahaks põrandaga seda kõike nullida!


Panen korra veel siia materjalid,mis mul kasutada on:

Maapinnast alates:

*Pinnas kooritud,millele pandud geotekstiil
*Geotekstiilile laotatud ühtlaselt 10-15 cm killustikku
*Õhuvahe 30 cm põrandataladega. Põranda all korralik tuulutus!
*Põrandatalad 50*200,mille vahel all isover tuuletõke.
*Talade vahe täidetud villaga
*Talade peal 25*100 laagid sammuga 300
*Laagide peal kaks kihti 4TG 18mm OSB plaati
*Osb peale laminaadi alusmatt ja sellele laminaat või parkett

Kuhu panna sellises kontruktsioonis aurutõke?

Selliselt,et nii välja liikuv kui ka sisse liikuv niiskus ei kahjustaks konstruktsiooni!



Kirjutan ka hetkel enda peas läbimöeldud lahenduse! Mis vöiksid selle puudused olla? Või toimiks ka see?

Talade peale lähevad otse rihtides laagid! Laagide vahe täidan võimalikult palju veel villaga! Laagide peale läheb aurutõkkekile! Kile ja osb vahele laagide kohale tömban kileliimiga ribad ja peale esimene kiht osb-d! Osb tõmban kruvidega tugevalt laagidele ja seal valel olev kileliim pressib kruviaugud ilusti kinni! Teise kihi osb-d lasen otse esimese peale! Ilma liimimiseta! Pikemate kruvidega läbi esimese kihi osb! Samadesse laagidesse!

[EH.INS.]

Kui ainuke kriteerium on võimalikult pikk eluiga siis milleks ometi selline põrand?

[RaJy]

Täpselt inseneriga nõus. Aluspind on juba päris hea - geotekstiil ja killustik, nüüd lisada piisavalt veel täidet + soojustus + betoon ja põrandakate vastavalt maitsele ja voilaa - sisuliselt igavene! Jäävad ära igasugused jamad tuuldumisega, soojustusega, närilistega, mädanemisega jne.

[jargo]

Ehk kõige parem puitpõrand on betoonist!

[RaJy]

Ehk kõige parem puitpõrand on betoonist!

Aluse teed betoonist - peale pane mida iganes. Muidugi kui soovid põrandalauda siis pead kõrgustega eelnevalt arvestama. Mul on ühes toas betoon nullist -25 mm sest teadsin, et tahan sinna 24 mm liimitud parketti, ülejäänud ruumid nullist miinus 15 mm - plaat või laminaat. Laudpõrandale teeks ilmselt nullist miinus 45+28 mm ehk 73 mm 95x45 laagid lappi maha ja laudis peale. Ei mingit tuulutust ega muud jama - igavene.