Tere
Plaanis uuendada nii kütte kui tarbevee süsteeme.
Kas keegi on ehk tasuvuse jms koha pealt hinnanud, milline variant oleks mõistlikum:
1. Boiler õhksoojuspumbaga ühes, kusjuures asuks keldris ja pesuruum 2 korrusel.
2. Boiler eraldi 2 k pesuruumis, aga kahesüsteemne.
3. Kõige tavalisem (odavam) boiler 2 k pesuruumis, mis pole soojuspumbaga ühenduses.
Milline boiler?
veevarustusega seonduvad teemad, samuti WC-d, heitvesi, septikud
-
Coolhouse
- Ehitusveteran

- Postitusi: 1068
- Liitunud: 12 Sept 2008, 14:19
- On tänanud: 1 korda
- On tänatud: 30 korda
Re: Milline boiler?
Lugemata postitus Postitas Coolhouse »
Katlaga küttes on veetemperatuur kõrgem. Katlale mõeldud boiler on väiksema soojusvahetiga ja ei sobi hästi soojuspumbaga kasutamiseks.
Seega "kahesüsteemne boiler" eriti ei aita. Pigem tekitab probleeme.
" Kõige odavam boiler" on selline lahe asi mis võib hakata mõne aasta pärast tilkuma ja siis saad osta uue, odava boileri.
Tavaliselt on soojuspumbale sobivad boilerid püstises asendis paigaldamiseks. Seega ilmselt jääb ta keldrisse.
Seega "kahesüsteemne boiler" eriti ei aita. Pigem tekitab probleeme.
" Kõige odavam boiler" on selline lahe asi mis võib hakata mõne aasta pärast tilkuma ja siis saad osta uue, odava boileri.
Tavaliselt on soojuspumbale sobivad boilerid püstises asendis paigaldamiseks. Seega ilmselt jääb ta keldrisse.
Õhk-vesi soojuspumbad, külmseadmed .
Müük, hooldus. info@coolhouse.ee
Müük, hooldus. info@coolhouse.ee
-
trebla
- Ehituspenskar

- Postitusi: 3322
- Liitunud: 04 Aug 2009, 00:27
- On tänanud: 3 korda
- On tänatud: 66 korda
Re: Milline boiler?
Lugemata postitus Postitas trebla »
Mul on aastast 2000 kasutusel Austrian Email 200 liitrine 3 faasiline 6 kW boiler.
Pole kordagi lahti teinud ega sisse vaadanud... seni kestab.
Miskid toruühendused on tal külje peal kah aga neid ei kasuta...
Pole kordagi lahti teinud ega sisse vaadanud... seni kestab.
Miskid toruühendused on tal külje peal kah aga neid ei kasuta...
- pikk88
- Ehituspenskar

- Postitusi: 2305
- Liitunud: 15 Juun 2009, 21:11
- On tänanud: 47 korda
- On tänatud: 49 korda
Re: Milline boiler?
Lugemata postitus Postitas pikk88 »
Arvesta ka sellega, et kui boileri paigaldad keldrisse siis pead iga kord kraane avades ootama kuni soe vesi jõuab keldrist teisele korrusele. Või paigaldama sooja vee trassile ringluspumba. Dušši kasutamisel, mida juhtub harvem, on inimestel veel vaja oodata kuni külm vesi torudest välja on voolanud aga kraanikaussi kasutades ei viitsi üldjuhul keegi pikalt oodata ning pestakse käed külma veega ära.
Ise paneks teisele korrusele odava boileri mida lihtne vajadusel välja vahetada. Kui majal keskküttesüsteem olemas siis oleks see boiler ilmselt 10 liitri suurune ja sisse viiks boilerisse juba sooja vee. Jääks ära pumba paigaldamise vajadus ning ringluses oleva torustiku ehituse vaev.
Ise paneks teisele korrusele odava boileri mida lihtne vajadusel välja vahetada. Kui majal keskküttesüsteem olemas siis oleks see boiler ilmselt 10 liitri suurune ja sisse viiks boilerisse juba sooja vee. Jääks ära pumba paigaldamise vajadus ning ringluses oleva torustiku ehituse vaev.
Santehnik Tartus 56 932 898
-
Kalvis
- Ehituspenskar

- Postitusi: 11470
- Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
- On tänanud: 4 korda
- On tänatud: 330 korda
Re: Milline boiler?
Lugemata postitus Postitas Kalvis »
Pole ühest vastust. Palju sõltub koha veetarbimise tihedusest ja torude pikkusest.
SP-ga on vee tootmine oluliselt odavam, seega peaks SP-ga toodetud soe olema just suure veetarbimise juurest.
Koht kus veetarbimine väike (vaid kätepesu), paneksin vaid 30 liitrised elektriboilerid (neid saab kappi ära peita). Kehapesu tee kindlasti kas lähedal asuva (5 m kaugusel) kahesüsteemse boileriga või SP sisseehitatuga).
Seega kui SP juures on suur veetarbimine, eelistaksin sisseehitatud boilerit. Kui ei ole siis 2 süsteemsed.
Coolhouse jutt on küll õige kuid mul on just see juhus kus on SP t 2 süsteemne. Toimib ka siis kuid üleskütte aeg on pikem ja kindlasti peavad olema torud 2 süsteemse boilerini soojustatud.
Paljude majade projekteerimisel ei arvesta arhitektid üldse Vee, kanvlisatsiooni ja ventilatsiooni vedamise eripäradega. WC köök, saun, 2 korruse WC ja dushiruum kõik projekteeritakse ise nurka ja võimalikult kaugele. Tehnoruum jäetakse üldse ära. Muidu tehnoruum võib kenasti keldris asuda, kuid 1k. saun ja köök peavad samas kohas asuma jv 2k. vesi kohe 1k. peal. SP tarbevee väljund peaks olema 2 süsteemse boileri juures (saab kasutada integreeritud varianti) või võimalikult väikese distantsiga
C
Kokkuvõtvalt.
Pika distantsiga (vaid WC, võibolla köök) teeksin psisikeste elektriboileritega (10-30 liitrit). Kui suurtarbija asub SP kaugel - kahesüsteemne boiler. SP siseosa paigutaksin keldris võimalikult lähedale 1k. suurtarbijale (siis pole vahet kas integreeritud boiler või kahesüsteemne.
Võib kasutada ka tavalisi kahesüsteemseid - SP kütab kauem kuid teeb kenasti vee soojaks. Parem oleks otsida SP sobiv boiler või integreeritud lahendus. N:tava kahesüsteemne boileri vee saamist 45 C tuleb seda kütta pea tund aega ja +10 C kõrgema temperatuuriga (lõpuks saab ka 55 C kätte aga sinna see aeg kulubki!) Pika distantsi otsas asuv 2 süsteemse boileril läheb kuratlikuks raske läbi spiraali saada kätte 45 kraadi!.
Kõige parem on eraldi tarbevee väljundiga SP (integreeritud boileriga) Sel pole vaja enam väljundis kahesüsteemseid boilereid - võid kasutada:
1. Tupikuna tavalist pisikest 10 liitrist elektriboileri (see tagab kraanis kohe kuuma vee, kuid suurema tarbimisel jõuab SP integreeritust kenasti soe vesi kohale suures koguses) - üks paremaid lahendusi üldse!
2. Teed kõik tarbijad tsirkulatsiooniringiga.
Kui on ümberlülitatav SP väljund (enamus tänapäevaseid) siis läheks kahesüsteemsete boilerite teed - enamus paiknevad suurtarbijate juures, seeejuures korralikud mahud (150 l on OK). probleemide vähendamiseks vaja pika spiraaliga boilerit.
SP-ga on vee tootmine oluliselt odavam, seega peaks SP-ga toodetud soe olema just suure veetarbimise juurest.
Koht kus veetarbimine väike (vaid kätepesu), paneksin vaid 30 liitrised elektriboilerid (neid saab kappi ära peita). Kehapesu tee kindlasti kas lähedal asuva (5 m kaugusel) kahesüsteemse boileriga või SP sisseehitatuga).
Seega kui SP juures on suur veetarbimine, eelistaksin sisseehitatud boilerit. Kui ei ole siis 2 süsteemsed.
Coolhouse jutt on küll õige kuid mul on just see juhus kus on SP t 2 süsteemne. Toimib ka siis kuid üleskütte aeg on pikem ja kindlasti peavad olema torud 2 süsteemse boilerini soojustatud.
Paljude majade projekteerimisel ei arvesta arhitektid üldse Vee, kanvlisatsiooni ja ventilatsiooni vedamise eripäradega. WC köök, saun, 2 korruse WC ja dushiruum kõik projekteeritakse ise nurka ja võimalikult kaugele. Tehnoruum jäetakse üldse ära. Muidu tehnoruum võib kenasti keldris asuda, kuid 1k. saun ja köök peavad samas kohas asuma jv 2k. vesi kohe 1k. peal. SP tarbevee väljund peaks olema 2 süsteemse boileri juures (saab kasutada integreeritud varianti) või võimalikult väikese distantsiga
C
Kokkuvõtvalt.
Pika distantsiga (vaid WC, võibolla köök) teeksin psisikeste elektriboileritega (10-30 liitrit). Kui suurtarbija asub SP kaugel - kahesüsteemne boiler. SP siseosa paigutaksin keldris võimalikult lähedale 1k. suurtarbijale (siis pole vahet kas integreeritud boiler või kahesüsteemne.
Võib kasutada ka tavalisi kahesüsteemseid - SP kütab kauem kuid teeb kenasti vee soojaks. Parem oleks otsida SP sobiv boiler või integreeritud lahendus. N:tava kahesüsteemne boileri vee saamist 45 C tuleb seda kütta pea tund aega ja +10 C kõrgema temperatuuriga (lõpuks saab ka 55 C kätte aga sinna see aeg kulubki!) Pika distantsi otsas asuv 2 süsteemse boileril läheb kuratlikuks raske läbi spiraali saada kätte 45 kraadi!.
Kõige parem on eraldi tarbevee väljundiga SP (integreeritud boileriga) Sel pole vaja enam väljundis kahesüsteemseid boilereid - võid kasutada:
1. Tupikuna tavalist pisikest 10 liitrist elektriboileri (see tagab kraanis kohe kuuma vee, kuid suurema tarbimisel jõuab SP integreeritust kenasti soe vesi kohale suures koguses) - üks paremaid lahendusi üldse!
2. Teed kõik tarbijad tsirkulatsiooniringiga.
Kui on ümberlülitatav SP väljund (enamus tänapäevaseid) siis läheks kahesüsteemsete boilerite teed - enamus paiknevad suurtarbijate juures, seeejuures korralikud mahud (150 l on OK). probleemide vähendamiseks vaja pika spiraaliga boilerit.
Mine “Veevarustus, kanalisatsioon, käimlad”
Hüppa
- Ehitusfoorum
- ↳ Üldfoorum
- ↳ Ahjud, kaminad, korstnad
- ↳ Aiad, väravad
- ↳ Aknad, uksed
- ↳ Betoon ja betoonitooted
- ↳ Ehitustööriistad
- ↳ Ehitusmaterjalid
- ↳ Elekter, elektriseadmed
- ↳ Energiamärgis ja energiaaudit
- ↳ Fassaadide arutelu
- ↳ Katused, laed
- ↳ Hüdroisolatsioon
- ↳ Kaevud
- ↳ Konstruktsioonid, seinad
- ↳ Küttesüsteemid
- ↳ Palkmajad
- ↳ Projekteerimine, projektid
- ↳ Põrandad
- ↳ Puit ja puidutooted
- ↳ Restaureerimine
- ↳ Seadusandlus
- ↳ Soojustus, isolatsioon
- ↳ Saunad, dussiruumid, vannitoad, sanitaartehnika
- ↳ Siseviimistlus, värvid, plaatimistööd
- ↳ Ventilatsioon
- ↳ Veevarustus, kanalisatsioon, käimlad
- ↳ Vundamendid
- ↳ Naljanurk
- ↳ Arhiiv
- Ärifoorumid
- ↳ Otsin tööd
- ↳ Pakun tööd
- ↳ Ostu-müügifoorum
- ↳ Annan/võtan rendile
- ↳ Hinnapäring
