Müürilati kinnitus

[Thomas.S]

Fibost maja, seinte peal on 100mm betoonvöö. Betoonvöö peale läheb müürilatt 45x195mm, kinnitus on projekti järgi 12x145mm kiilankrutega sammuga 800mm. Sarikate samm on 600mm ja kinnituvad müürilati külge naelutusnurkade ja ankrukruvidega.
Mõtlesin, et paneks siis juba kiilankrud 600mm sammuga ja tõmbaks nendega lisaks müürilatile ka naelutusnurgad kinni. Mõned kruvid lisaks. Või on see millegi poolest halb idee?

[kaimagk]

See on hea mõte, ise teeks sama.

[EH.INS.]

Mina ei teeks nii...
Müürilati paneks 95x145 või ka 95x95 või ka 100x100 või ka 75x150 või ka 75x100 ja julgelt kinnitaks 1200 või ka 1800 sammuga / sarikate keskelt

[Thomas.S]

Miks sarikate keskelt parem on?

[Urmas]

Miks sarikate keskelt parem on?

Äkkih hajutab midagi?

[EH.INS.]

Kui kavatsed kinnitada iga sarika juurest siis pole mingit vahet
Mina ei kinnitaks iga sarika juurest - pole mingit vajadust
Julgelt ajaks sammu suuremaks
Sel juhul sarikate vahelt seepärast, et sarika juures on juba kinnitid ees
Kinnituse sammu arvutaks mina vastavalt müüilati ristlõike kõrgusele / kinnitile ja tõstvale tuulekoormusele
Neist halvim kombinatsioon
Kogu lugu

[Urmas]

... Kogu lugu

Üritasin targemaks saada, aga tulnud välja essugi.

Ei ole sinu, EH.INS., viga.

[EH.INS.]

... Kogu lugu

Üritasin targemaks saada, aga tulnud välja essugi.

Ei ole sinu, EH.INS., viga.

Vastus ei olnud Sulle vaid teemaalgatajale...

[vuuk]

Fibost maja, seinte peal on 100mm betoonvöö. Betoonvöö peale läheb müürilatt 45x195mm, kinnitus on projekti järgi 12x145mm kiilankrutega sammuga 800mm. Sarikate samm on 600mm ja kinnituvad müürilati külge naelutusnurkade ja ankrukruvidega.
Mõtlesin, et paneks siis juba kiilankrud 600mm sammuga ja tõmbaks nendega lisaks müürilatile ka naelutusnurgad kinni. Mõned kruvid lisaks. Või on see millegi poolest halb idee?

Analoogses olukorras olen püüdnud lahendada alljärgnevalt:

Sel juhul on kompromiss. Projekti nõue tk arv jm kohta oleks täidetud ja 145 mm kiilankrute arv jääb samuti projektikohaseks, samas oleks igal naelutusnurgal ka 1 polt.
Analoogseid situatsioone on muudelgi juhtudel ette tulnud. Näiteks vihmaveerennide kinnitamisel. Juhendis on toodud kinnituste vahekaugus, mis ei ühti tihti fermide või sarikate vahekaugusega. Aga ei tahaks ainult laudade külge ka kinnitada. Sel juhul olen mõelnud välja analoogse lahenduse, kus nõuded on samamoodi täidetud, aga enamus kinnitusi oleks läbi laua katusekandurisse.

[rst]

45mm puitmaterjali ja 100mm betoonvöö puhul on antud 12x145mm kiilankrud natukene pikad.

Soovitaks näiteks Hilti juhendit sirvida.
https://productdata.hilti.com/APQ_HC_RA ... 892848.pdf

[vuuk]

Mulle on meelde jäänud rusikareegel, et betoonisse peab ulatuma kiilankur vähemalt 60...70 mm. Samas, kuna ankrud on erinevad, ei ole välistatud, et mõni sort peab pikemalt betooni ulatuma. Natuke rohkem võib ikka olla.
Kuna poldi keere peab ulatuma mutrist läbi, siis liiga pikk 145 mm ei ole, aga paari sentimeetrise varuga.
Kaldun aga arvama, et Hilti 2 cm lühem võib mõne teise brändi pikematest poltidest olla hinnalisemgi.
Kui ankru terase klass ja pinnakate on oluline, siis peaks ka see olema projektis kirjas, ning soetamisel tuleb lähtuda ka sellest. Mina eelistaks, kui vähegi võimalik juhinduda projektist ja kuigi võib tunduda projekt ja projekteerija loll, ei välista ma seda, et võibolla on hoopis minu teadmistes lüngad. Ja ei kiirusta "Jaan Tatika" kombel leiutama. Eriti kui mina saan leiutamise eest null eurot, nagu see tavaliselt kipub ju olema.

[A23]

Mulle on silma hakanud, et kui keegi tuleb mõnes teemas lagedale 45x### müürilatiga, siis Ins soovitab reeglina paksemat, alates 75 mm. Tekib küsimus, et kes need 45 mm latid on projekteerinud, kas inimene ise või mõni teine insener.

[EH.INS.]

Mulle on silma hakanud, et kui keegi tuleb mõnes teemas lagedale 45x### müürilatiga, siis Ins soovitab reeglina paksemat, alates 75 mm. Tekib küsimus, et kes need 45 mm latid on projekteerinud, kas inimene ise või mõni teine insener.

Sulle on õieti silma hakanud...

[Vedru1]

Küsimus on selles, kas EH.INS. soovitab kõrgemat müürilatti, kuna põikjõud lähevad 45xXXX latile liiga suureks või kuna kõrgem müürilatt võimadab mõnda paremat kinnitusankurt või kuna kõrgem müürilatt võimaldab suuremat ankru paigaldussammu (kiirem paigaldus) või hoopis mõnel muul põhjusel.
Oleks äge, kui EH.INS. seda põhjust täpsustaks.

[EH.INS.]

EH. INS lähtub optimaalsusest
Kinniteid müürilati kinnitamiseks võimalikult vähe
Ristlõike kõrgus on vastupamumomendi arvutamise juures ruudus
Katusekandjad kinnitatakse müürilatile sõltumatult müürilati kinnitustest
45mm ei taga normaalset kinnitust
Kogu moos
Võib paugutada ka katusekandjad läbi müürilati kinnituse 600 sammuga
Mina mõtet ei näe

[Vedru1]

EH. INS lähtub optimaalsusest
Kinniteid müürilati kinnitamiseks võimalikult vähe
Ristlõike kõrgus on vastupamumomendi arvutamise juures ruudus
Katusekandjad kinnitatakse müürilatile sõltumatult müürilati kinnitustest
45mm ei taga normaalset kinnitust
Kogu moos
Võib paugutada ka katusekandjad läbi müürilati kinnituse 600 sammuga
Mina mõtet ei näe

Ma usun, et optimaalsus ongi siin see võtmesõna ehk kui katusekandjaid läbi müürilati ei pauguta, ankurdada vaid müürilatt betoonvöösse, siis 45 mm puitu katusekandjat kinnitada on kahtlane ja võiks võtta paksema müürilati, kus on kruvi keermetel rohkem materjali, millest haarata ja kinni hoida.
Oleme samal lainel?

[EH.INS.]

@ Vedru1

Jep

[vuuk]

Üldiselt nõus, aga... .
Kogemuslikult ei ole kordagi kohanud, et 5 x 50 mm kruvi tuleks ise välja, sest on liialt vähe puidus. Küll aga olen palju kordi kohanud, et 5 x 50 mm kruvi katkeb pea lähedalt ja keerme osa jääb puidusse.
See fakt kõneleb mulle, mis on tegelikult selle "keti nõrgim lüli".
Sellepärast olengi püüdnud 50 mm kõrguse müürilati korral niipalju kui võimalik ja tundub mõistlik ankrupoldid sokutada ühtlasi fermi või sarika kinnituse naelutusnurgast läbi. Nii öelda kaks ühes lahendus. Osadele kinnitusnurkadele olen lisanud kindluse mõttes M8 või M10 kuuskant või torx peaga puidu kruvi, et müürilati kinnitussamm ei läheks "tapvalt" tihedaks (nagu eelpool toodud pildil) ja ühtlasi igal kinnitussõlmel oleks toekam kruvi. Ainult 5 x 50 mm nurgakruvid ei ole jätnud kuigi usaldusväärset tunnet.
Teisalt, minu praktikas ei ole siiani olnud ühtki projekti, kus oleks müürilatt olnud 45 mm paksusega. Enamus on olnud (selle riigikorra ajal) 50 mm. Sel juhul on saanud kasutada 50 mm kruvisid ja 50 mm naelu.
Kui müürilatt on 45 mm, siis 50 mm kruvi ots tahab juba augustada müüri lati alust niiskustõkke materjali, mis minu jaoks ei oleks aktsepteeritav. Seega peab 45 mm müürilati korral kasutama 40 mm pikkusega kruvisid, mis tõesti selles kohas hinnanguliselt oleks nagu lühikese võitu.

[Urmas]

Kogemuslikult ei ole kordagi kohanud, et 5 x 50 mm kruvi tuleks ise välja, sest on liialt vähe puidus. Küll aga olen palju kordi kohanud, et 5 x 50 mm kruvi katkeb pea lähedalt ja keerme osa jääb puidusse.
See fakt kõneleb mulle, mis on tegelikult selle "keti nõrgim lüli".

Selle nõrgema lüli nimetus on vist vale otstarbega kruvi vales kohas. Hetkel mulle ei meenu, et oleks spets nurgikukruvil suutnud pea otsast keerata. Teistel variantidel küll keerme juurest katki, küll pea otsast.

[vuuk]

Kogemuslikult ei ole kordagi kohanud, et 5 x 50 mm kruvi tuleks ise välja, sest on liialt vähe puidus. Küll aga olen palju kordi kohanud, et 5 x 50 mm kruvi katkeb pea lähedalt ja keerme osa jääb puidusse.
See fakt kõneleb mulle, mis on tegelikult selle "keti nõrgim lüli".

Selle nõrgema lüli nimetus on vist vale otstarbega kruvi vales kohas. Hetkel mulle ei meenu, et oleks spets nurgikukruvil suutnud pea otsast keerata. Teistel variantidel küll keerme juurest katki, küll pea otsast.

Urmas ära nüüd seda küll arva, et ma kasutasin kipsikruvisid selles kohas.
Saan muidugi aru, et ühel ehitajal on tungiv soov teised ehitajad endast lollimateks mõelda.

[A23]

@Vuuk, mulle ka veidi kahtlane d5 kruvide kasutamine teemakohases kinnitussõlmes. Kas projekt määras d5?

[Urmas]

Urmas ära nüüd seda küll arva, et ma kasutasin kipsikruvisid selles kohas.

Ma ei sind nagu süüdistanud, vaid ainult tsiteerisin.

Saan muidugi aru, et ühel ehitajal on tungiv soov teised ehitajad endast lollimateks mõelda.

Millest selline mu kommentaari tõlgendus? Enda arvates kirjeldasin nõrgemat lüli ja oma kogemusi.

[vuuk]

@ A23
Üldiselt eramuehituse ehitusprojektides nii peen ehitamise info puudub. Tüüpiline ehitusklient on olnud kindlal veendumusel, et ehitatud peab saama eelprojekti staadiumis projekti alusel. Tavaliselt kui ehitamine on jõudnud sinnamaale, kus vaja hakata hankima vastavaid kinnitusvahendeid, tuleb klient küsima ehitajalt, et missugused kruvid peab tooma.
Aga natuke infos tuhnides leidsin ühe sõlme joonise, mis oli mul töös mõned aastad tagasi. Joonis on tehtud ikka päris konstruktori poolt, mitte libakonstruktori.
Samas minu arvates ei ole konstruktor olnud korrektne nende kruvide nimetamisega. Samuti on konstruktori poolt määratud nurgik 100 x 100 x 5 mm, mis minu arvates on samuti väga imelik, kuna kaubanduses minu teada seesuguseid ei ole üldse olemas. Kas oleks pidanud mingis metallitöökajas spetsiaalselt teha laskma?

Mis kruvisid seal näete?

[vuuk]

@Urmas
Kaldun arvama, et sinu kogemused selles konkreetses vallas on suhteliselt tühised.
Väga lihtne on teha katse. Võta üks spetsiaalne nurgakruvi ja lase see poolest saadik puidusse. Proovi seda murda.
Piisab vaid ühest ühele poole murdmisest ja kruvi murdub. Ma muidugi ei välista, et on ka selliste brändide kruvisid, mis nii kergelt ei murdu. On kogemusi, et mingisugused roostevabad olid sitkemad ja päris ühe murdmisega ei purunenud.
Kruvikinnitus käib keeramise meetodil. Sellega saavad kruvid mingisuguse jõu momendiga väänatud, millest tekib neis suur pinge. Ilmselt osa kruvisid saavad sisse keeramisel sedavõrd suure väände või liitkoormuse, et kruvi kahjustub. Kahjustunud kruvi näiteks puidu niiskuse toimel paisumisel annab järele. Ja purunemine toimub just pea taga oleva paksema osa (nö. istu) tagant keerme põhjast. Mingil määral oleneb kindlasti ka keerajast. Üle ei maksa kunagi midagi keerata, aga mõned kipuvad arvama, et mida kõvemini seda paremini. Oma osa annab ka trelli löök.

[vuuk]

@A23
Mis läbimõõduga kruvisid sa kasutaksid, kui kinnitusnurkadel on enamus aukusid Ø 5 mm? Puurid augud suuremaks ja paned jämedamad kruvid?
Aga milleks on siis olemas 5mm spetsiaalsed nurgakruvid?
Kuigi on üksikuid nurgikuid, millel on mõned augud ka Ø 7 mm.