Tamme laelattide paigaldus 2–5 m pikkustes tükkides – kogemusi?

[addictedtowood]

Tere, kolleegid!

Hiljuti tegime projekti, kus paigaldasime peaaegu 1 km tamme laudasid mõõtudega 30×50 mm, pikkustega 2–5 m. Paigaldus oli lagi, viimistlus tehtud Osmo ja Rubio õlidega. Kõik lauad olid enne paigaldust ka täielikult lihvitud ja töödeldud, kaasa arvatud otsad.

Me pöörasime tähelepanu detailidele: puidu niiskus kontrollitud, aluskonstruktsioon korralikult paigaldatud, kõik eesmärgiga tagada pikkajaline stabiilsus ja sile pind.

Küsimus teile, kes olete sarnaseid projekte teinud: milline paigaldusviis on teie kogemuse järgi kõige parem pikkade laudade puhul?

• Peidetud klambrid
• Saba-pessa liigend
• Liim + peidetud kruvid

Tahaks kuulda reaalset kogemust: mis lahendus käitub kõige stabiilsemalt niiskuse kõikumiste korral, kas tekkis probleeme “z-kujulise” painutusega või nihkumisega? Iga nõuanne, nipid ja fotod on väga teretulnud!

[Urmas]

Kõik ilus, kuid otsaühendused ise oleks teinud vist kahe tüübliga, et vältida võimalikku väändumist.
Ja veel, kas pliiatsiga otsa tsentri märkimine on kiirem meetod kui rakis tüübliaukude tegemiseks? Lihtsalt enda vaatevinklist.

[A23]

Päris efektne jah.
Üks küsimus tekkis - kas ühenduskohti hajutada poleks saanud, praegu fotot vaadates läheb nagu "jutt" risti üle lae? Võibolla reaalis ei hakka see nii silma.

[vuuk]

Selle peale tuli mõte, et ehk võiks kohalik lepp välismaise tamme asemel samuti lakke sobida. Eriti kui arvestada meie inimeste hinnatundlikkust.

[Urmas]

Selle peale tuli mõte, et ehk võiks kohalik lepp välismaise tamme asemel samuti lakke sobida. Eriti kui arvestada meie inimeste hinnatundlikkust.

Jääksin arvamusele, et selle tammeliistudest lae viimistluse tellija ei ole hinnatundlik. Kunagi ammu käis siit foomumist läbi kellegi anonüümse kommentaatori idee, et ehitusteenuse pakkuja ei tohiks oma teenuse rohkem raha küsida kui võimaldab tellija pensionist teatud %. Kas töötule peaks sel juhul tasuta teenust osutama?

OT. Eks see maitse asi ole ja meie asi ei ole kritiseerida, mida keegi oma rahaga teeb. Ei, minus ei räägi ainult ise kapsast kasvatanud, töödelnud, hoidistanud ja siis aasta otsa hapukapsast toituv isend.

Paar reisib ka palju ning hiljutine elamus pärineb Michelini tärniga restoranist Dubais, mis asub Atlantis The Palm hotellikompleksi 22. korrusel. Hinnad on selles restoranis kopsakad, kuid toit ja keskkond Heina hinnangul seda väärt. „Eks maksab palju maksab, arve tuleb ikka tasuda. Aga jah, kolm suši tükikest kausis maksis 600 eurot. Kõik oli suurepärane, tasakaalukas ja maitsekas. Kõike ei saagi rahas mõõta. Meie jäime kogemusega rahule,“ kinnitab Raivo.

https://www.ohtuleht.ee/melu/1143387/vi ... -600-eurot