Täielik psedoprobleem
Olemasoleva vundamendi alla valatakse uus vundament
Ja seda tehekae "jupi kaupa"
Tuulduv põrand ja muld. Mis edasi?
-
ping
- Ehituspenskar
- Postitusi: 6047
- Liitunud: 28 Jaan 2016, 10:35
- On tänanud: 112 korda
- On tänatud: 292 korda
Re: Tuulduv põrand ja muld. Mis edasi?
Isegi eelmisel sajandil tehti niimoodi vundamente, et (labidaga kaevatud) vundamendi müüri kaevis täideti kividega ja kivide vahele leotati liiva ning maapealne osa kivid ainult seoti seguga.
Keldri seinad ka "valati" kaevatud kraavi ja hiljem kaevati keldriauk tühjaks.
Kõik ohutustehnika reeglid on kirjutatud kellegi verega!!!
-
vuuk
- Ehituspenskar
- Postitusi: 2369
- Liitunud: 15 Jaan 2008, 09:34
- On tänanud: 65 korda
- On tänatud: 128 korda
Re: Tuulduv põrand ja muld. Mis edasi?
Olen isegi eelmisel sajandil taoliselt ehitatud vundamendi ehitamisel osalenud.
Vundamendi kraav kaevati külmumispiirini ehk 1,2 mm. Kraavi ladusime puhtad põllukivid korralikult sättides. Kivide vahelised tühimikud täitsime korralikult liivaga. Maapinnast ca 20 cm altpoolt algas betoontaldmik, millele omakorda kraanameetodil vundamendi betoonplokkidest vundamendi müüritis. Selle peale tasandussvöö.
Sellistele vundamentidele sai ehitatud näiteks 510 mm ja 380 mm paksuste seintega silikaattellistest hooned, kuni 2 korrust. Raudbetoon õõnespaneelidest vahelagedega. Ja selline vundament toimis. Pole küll kursis, kuidas ajahammas praeguseks on mõjunud.
Vundamendi kraav kaevati külmumispiirini ehk 1,2 mm. Kraavi ladusime puhtad põllukivid korralikult sättides. Kivide vahelised tühimikud täitsime korralikult liivaga. Maapinnast ca 20 cm altpoolt algas betoontaldmik, millele omakorda kraanameetodil vundamendi betoonplokkidest vundamendi müüritis. Selle peale tasandussvöö.
Sellistele vundamentidele sai ehitatud näiteks 510 mm ja 380 mm paksuste seintega silikaattellistest hooned, kuni 2 korrust. Raudbetoon õõnespaneelidest vahelagedega. Ja selline vundament toimis. Pole küll kursis, kuidas ajahammas praeguseks on mõjunud.