Keldripealse põranda soojustamine

[kb007]

Tekkisid mõningad küsimused ja kõhklused seoses olemasoleva põranda suhtes. Ehk saan siit mõningast abi.

Mõned aastad tagasi on soojustatud eestiaegses rõhtsate plakidega kahekordes puitmajas 1. korruse põrandaid sedaviisi, et on eemaldatud altpoolt (keldri poolt) talade vaheline must lagi ja sellel olev lubja liiva segu.

Selle asemele (talade vahele) on pandud altpoolt Paroc kivivill (otse vastu punnsoonega põrandalaudu) ning selle alla omakorda tuuletõke (ühe toa all ka osb).
Tubades on loomulik ventilatsioon ja seinad seestpoolt soojustatud juba 20 aastat tagasi (50mm klaasvilla+kips). Väljaspool seinas pillirooplaat+krohv.

Talade/villakihi paksus 200mm.
Põranda praod on korteri poolelt suuremas jaos täidetud mastiksiga.

Siinkohal mõned küsimused:

A Kui tõnäoline, et see kivivilla tolm (+ keldrist hallituse spoorid) liigub siiski punnsoonte ja põrandaliistude tagant tubadesse ja põhjustab mingeid tervisehädasid (puudub ehituspaber või muu villa kinnihoidev kiht laudade all). Või on see täiesti tavaline praktika, millepärast mitte muretseda?

B Kuidas selline lahendus üldiselt konstruktsioonile mõjub (hetkel visuaalsel vaatlusel ja katsumisel niiskumisi ja muid hädasid ei tuvasta).

C millised oleks korrektsed potentsiaalsed ehitustehnilised variandid, et oleks ühest küljest normaalne sisekliima ja konstruktsiooni püsivus tagatud ja teisest küljest ka majanduslikult soodne.

Ps
Kelder on kütmata ja suhteliselt kõrge niiskusega RH80 (nii juba 100 aastat olnud). Seega näiteks keldrisse pandud asjad üldiselt lähevad aja jooskul rooste.

[Kalvis]

Keldri lakke paneks võimalikult hea aurutõkke Keldrisse poleks paha teostada loomulik ventilatsioon.

[optimist88]

Kui tõnäoline, et see kivivilla tolm (+ keldrist hallituse spoorid) liigub siiski punnsoonte ja põrandaliistude tagant tubadesse ja põhjustab mingeid tervisehädasid (puudub ehituspaber või muu villa kinnihoidev kiht laudade all). Või on see täiesti tavaline praktika, millepärast mitte muretseda?

Kui kõhkled, tekita vendiga majja kerge ülerõhk ja ei liigu sul midagi keldrist tuppa.

teostada loomulik ventilatsioon.

Sul on alati asjalikud nõuanded.
Väike märkus sõnakasutuse osas: eluaeg on ehitatud majad ja paigaldatud ventsüsteemid ilma, et midagi peaks TEOSTAMA. Saab teha, paigaldada, ehitada, koostada jne. "Teostama" võtsid kasutusele mingid ebakindlad ametnikud, et oma olemasolu paremini õigustada. Kantseliit, täitesõna, enese upitamine ja teiste aja raiskamine. Antud juhul saaks tekitada vendi ja asi vaska.
https://arhiiv.eki.ee/dict/ametnik/index.cgi?Q=teostama

[Urmas]

Antud juhul saaks tekitada vendi ja asi vaska.
https://arhiiv.eki.ee/dict/ametnik/index.cgi?Q=teostama

Guugeldasin, mis ma guugeldasin, aga tõlgendust tsitaadis punasega rõhutatule ei leidnud. Isegi AI oli loll nagu lauajalg. Ära muretse, optimist88, ma olen elanud ka nõuka ajal ja tegelikult tean tähendust. Olen siin foorumis aeg-ajalt tähte närinud ja tuletanud meelde kellegi ütlemist, et õigekiri on oluline kui ei taheta näida loll. Aga tahetakse.

[optimist88]

Ahoi Urmas. Jaa, korrektne oleks “asi vask” aga kuulumine vennasrahvaste sõbralikku perre on meie keelt rikastanud ja ma ei häbene vahel veits värvikamalt väljenduda. Lollina näida samuti mitte.

[kb007]

Tänud ettepanekute eest.
Täpselt ei ole aru saanud, kas antud kontekstis altpoolt täielikult aurutõkestades, ei või miskit halba taladega juhtuda? Hetkel on seal sel eesmärgil tuuletõkkeplaat, et konstruktsioon "hingaks".

Panen sellekohase viite https://maakodu.delfi.ee/artikkel/69442 ... s-niiskust

Kui nüüd tagasi teemasse minna..juhul on keegi huviline konsulteerima ja nõustama või vajadusel ka mõne töö ette võtma, kui kaubale saame, siis palun võtta ühendust PMis.

Eesmärk
oleks ühest küljest normaalne sisekliima (keldrilõhnavaba norm niiskus ja puhas ning värske õhk) ja konstruktsioonide püsivus ja teisest küljest ka majanduslikult optimaalne lahendus.

[alarpiirfeld]

Tere. Ehitusfüüsikat natuke nuusutanud tegelased on pannud tähele, et aurutõket üritatakse panna soojemale piiirdetarindi poolele. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[kb007]

Leidsin puuinfo/isoveri lingi ja seal väike vastuolu eelneva Maakodu artikliga, kus aurutõkkest juttu pole. Võtan eelduseks, et minu puhul käib jutt sisuliselt põrand välisõhu kohal. Mis sest, et see välisõhk on kelder.
www.puuinfo.ee/artiklid/pdf/porandate_soojustamine.pdf

minu seis selline:
https://docs.google.com/presentation/d/ ... sp=sharing

Minul puudub ruumi pool "ametlik" aurutõkke materjal seega ma näen siin 3 varianti

1. ma panen olemasolevale laudisele kihi aurutõket ja sinna peale veel ühe kihi õhukest laudist (või mingit muud põrandakatet, kasvõi laminaati)
või
2. võtan altpoolt ära tuuletõkke ja soojustuse, ning panen altpoolt talade vahele (vastu laudist aurutõkke, kuid talade pealmisele osale seda panna ei saa sest põranda laud on ees). Pluss on see et olemasoleva põranda jätan nö pealispõrandaks, miinusena töömahukas ja kas ta midagi juurde annab on küsitav
või
3. Jätan praeguse lahendusena ja eeldusel, et mastiksiga täidetud lauad on ühtlasi aurutõke (40 mm paksud), see kattub eelnevas Maakodu artiklis oleva jutuga ja Alari väitega. Pean lihtsalt tuuletõkke plaadi täitsa seinani ära hermetiseerima (hetkel u 1 cm seinast) ja mõningad põrandalaudade vahed veel mastiksiga täitma.


See kolmas variant on ilmselt kõige lihtsam ja soodsaim teostada. Ühtlasi kaob sisuliselt võimalus, et keldri õhk tuppa satub (ilmselt läbi tuuletõkke väga ei pääse). Ainuke erinevus joonisest on see et minu puhul on tuuletõke nö üle talade, joonisel talade vahel. Kuid see ilmselt pole oluline või määrav erinevus.
Kas kuskil on loogikas viga?

[Kalvis]

Ei soovita mingeid põranda erilisi ümerehitustöid, olemasolev on piisavalt hea. Keldri põranda aurütõke on tegelikuses üsna raske juhtum kuna niiskus tungib soojustusse mõlemalt poolt ja aurutõket ei tohi paigaldada sellele poole kus välja kuivamine on võimalik.
Ventilatsiooni puhul vaata võimalused üle. Kui on majal korsten ja tühi lõõr siis sobib see. Kui ei ole siis saab ka lae alt ventilaator panna väljaimemisele või lihtsalt ava.

[pikk88]

Teemaalgatajal on jäänud mainimata milline on keldri põrand?

[kb007]

Kuna tundub, et konsensust lahenduse osas pole ja tegemist pigem keerulisema juhtumiga, täiendasin piltidega eelnevalt saadetud linki
https://docs.google.com/presentation/d/ ... sp=sharing


1. keldri põrand on ilmselt üks keldri niiskuse allikas. Müürid on u 80 cm paksused Müüride peal olev lubja/liiva segu ja vill on kuiv. . Põrandat on aja jooksul laiguti parandatud, kohati päris õhuke kiht betooni ja ilmselt muld otse all, mis sellest läbi tungib. Samas täitsa märg pole ta kunagi olnud.

2. Majas on 2 korstent ja mõlemas on vabasid lõõre ka äratõmbe jaoks. niimoodi on tegelikult vannitoa ja köögi ära tõmme ka lahendatud. Lisaks on õhksoojuspump mis kuni oktoobrini, novembrini on põhikütteallikas.

3. Selleks et tubades päris umbne poleks on aknad pidevalt õhutuse režiimis (talve tulles seda lahendust 24h ei saa kasutada). lisaks tõmbab ta ka läbi akna ka õuest kenasti tolmu tuppa (lahenduseks ilmselt filtriga fresh klapid akendesse). Samas, kui nad talvel kinni on hakkab ta ilmselt keldrist ja põranda vahedest (koos villaga?, see puhtalt mu teooria ja ei pretendeeri tõele) tõmbama. Mida rohkem põranda vahesid kinni panna seda vähem muidugi sealtkaudu miskit liigub ja umbsemaks läheb.

Olen mõelnud ka rekupereerivate klappide peale (puhuvad 90 min ühtepidi ja siis 90 min teistpidi, vähemalt ei tule päris külma õhku tagasi. Laitke/kiitke. Majas on ka ahjuküte, ei tea kuidas ta siis toimib.

Mainin veel ära et kuigi toas on 50% õhuniiskust siis akna alumised servad on talvel niisked. See võib olla ingitud sellest et aknalauad on sügavad, aknapaketid 2 kordsed ja 15 aastat vanad ja puhtalt soe õhk ahjudest ning soojust pumbast ei liigu sinnani (mitte et otseselt oleks liigniiske toas).

4. Nagu piltidelt näha siis ühe toa peal on OSP (servadest u 1 cm vaba õhku müüri vahel). ilmselt võiks selle vahetada tuuletõkke vastu ja isoleerida müürini (st et vaba õhk otse ei liiguks keldrist üles.
Ilmselt piltidelt ka näha, et tuuletõke on niiskusega ka kaardunud, kuid pisteliselt (viimase 6-7 aasta jooksul) olles seda lahti võtnud et ole seal all märgumist ega hallitust. ilmselt oleks olnud õige panna tuuletõkke alla hõrelaudis selle kinnitamiseks (nagu maakodu artiklis mainiti), või sis kinnitada talade vahele (selle võrra ka natuke õhem isolatsioon.

Seega kokkuvõttes olen nõus et tegemist ei ole vist päris standardjuhtumiga aga kuna maja tervikrenoveerimist pole hetkel plaanis, siis prooviks vähemalt teha niipalju kui võimalik et sisekliimat parandada.
Kõik tagasiside on teretulnud (ja ka mõni ekspert kellel rohkem vaba aega et kohale konsulteerima tulla (loomulikult tasu eest).

[ping]

.... Seega kokkuvõttes olen nõus et tegemist ei ole vist päris standardjuhtumiga aga kuna maja tervikrenoveerimist pole hetkel plaanis, siis prooviks vähemalt teha niipalju kui võimalik et sisekliimat parandada. ....

Tegu on ikka vägagi tavalise juhtumiga, puitkeldrilaega vanas majas mille ehitusfüüsikaliselt "odavalt korda saamiseks" üheselt kasutatavat odavat lahendust ei ole.

Kui rääkida "põranda peal oleva eluruumi" sisekliimast, siis selle korda tegemiseks tuleb kõigepealt selgitada, et mis selle ruumi sisekliimaga on halvasti, ehk lahenduse leidmiseks mõõta selle toa sisekliima üle.

[EH.INS.]

Kelder / Välisõhk ei ole ikka samad asjad küll...

[vuuk]

...
1. keldri põrand on ilmselt üks keldri niiskuse allikas. ....

Loogiline, et kui keldripõrand ja seinad on ehitatud pinnasega kokkupuutesse, siis maa seest kapilaarniiskus ka sellesse tungib. Aga kelder ongi ju ilmselt omal ajal ehitatud mitte eluruumiks vaid näiteks juurviljade hoiustamiseks. Parasjagu niiskust aga on juurviljade säilimise seisukohalt pigem vajalik.

Samas vaadates, mis ajal see postitus siia on tekkinud, siis on liigniiskuse aktuaalsuse teema mulle mõistetav.

Käisin huvi pärast vaatamas ka oma keldri põrandaid. Need on visuaalselt kenasti kuivad.
Sest ma püüan keldrit tuulutades enne mõelda, millises suunas on aururõhk ja tuulutan läbi akna vastavalt sellele. Aga selleks on vaja teada mõningast ehitusfüüsikalist teooriat, mis kirjas näiteks Tiit Masso "Ehitusfüüsika ABC"-s.
Näiteks... .
Praegu on õues temperatuur 2°C. Õhu suhteline niiskus 95% ja õhu absoluutne niiskus 5,3g/m³, osarõhk 1255 Pa.
Keldris seevastu temperatuuri näit 11°C, suhteline õhuniiskus (oletatavasti) samuti 95%, siis absoluutne niiskus selles on 9,5 g/m³ ja osarõhk 676 Pa.
Järelikult osarõhkude erinevus 576 Pa ja niiskus tahab selle rõhuerinevuse mõjul liikuda väljapoole.
Järelikult on praegu sobiv aeg niiskuse seisukohalt keldri tuulutamiseks.