Päikesepaneelide reaalne tootlikkus

[kaimagk]

Tegelikult hetkel pole pole mulle oluline paneelide soetamis maksumus, vaid saadud tulu nende tootmisest. Ehk, kui mul katusel 15 kW paneele, mitu euri mulle EE nende toodetud elektrist 'näiteks ' 36 kuu jooksul maksab(on maksnud).

[kaller]

Tegelikult hetkel pole pole mulle oluline paneelide soetamis maksumus, vaid saadud tulu nende tootmisest. Ehk, kui mul katusel 15 kW paneele, mitu euri mulle EE nende toodetud elektrist 'näiteks ' 36 kuu jooksul maksab(on maksnud).

See mida EE on maksnud, ei oma täna enam mingist tähtsust.
Juba praegu maksad hoopis sina EE'le peale, et üldse elektrit toodad müügiks (müügimarginal ja järgmisest aastas sageduse tasu)
Kasu on ainult see, mis ise paneelidest ära tarbida suudad.

[EH.INS.]

...maksad hoopis sina EE'le peale, et üldse elektrit toodad müügiks...

Miks peaks olema teisti?

[kunn24]

Mis sageduse tasu?

[kaller]

Mis sageduse tasu?

"Sagedusreservi kulud katab sel aastal süsteemihaldur Elering ülekoormustasust. Järgmisel aastal, mil prognoosi järgi on kulud 60 miljonit eurot, katavad 60 protsenti sellest elektri tarbijad ja 40 protsenti tootjad. Kulu, mis kerkib üle 60 miljoni euro, katab Elering, ütles Sutt."
https://www.err.ee/1609768581/eesti-ene ... elevalvega

[Kalvis]

Kahju küll aga rahvale tõmmati kott pähe. Tegelikkuses ei peaks tarbijad üldse seda maksma ja tasu peaksid maksma just taastuvenergia tootjad kui nad ei oska oma toodangut prognoosida (valdavalt tuuleelekter)Kui ma õigesti aru sain siis sagedusreserv on mõeldud nn turu prognoosimatuse puuduoleva energia katmiseks See aga tekib eelkõige tuuleenergiast - kuigi seda saab ette prognoosida on sel omad piirid. Õiglasem oleks sagedusreservi tasu maksab see, kes prognoosis valesti - sel juhul ei peaks elektriarvel üldse olema sagedusreservi tasu (nii on kõigis ülejäänud riikides)

[EH.INS.]

12p Kalvis...

[kaimagk]

Oot, kas peaksime lülitama kõk PP ja tuulikud võrgust lahti. Panema selle vana jaama tööle ja ostma ühenduskaablitega naabritelt särtsu, kas nii saab hea?

[Kalvis]

Oot, kas peaksime lülitama kõk PP ja tuulikud võrgust lahti. Panema selle vana jaama tööle ja ostma ühenduskaablitega naabritelt särtsu, kas nii saab hea?

Tuulikuid ei pea lahti ühendama NPS müüvad nad kehtiva 15 min hinnaga oma toodangu turule. Kui prognoosisid valesti, müüakse üleliigne elekter jooksva hinnaga maha ja puuduolev elekter jooksva hinnaga sisse.
Kuid Riik mängib peent mängu Tuulikud on vabastatud sellest kohustusest ja Elering võttis selle kohustuse nende nimel omale. Eesti Riigis ostab Riik garanteeritud hinnaga (65 € MWh) kõik taastuvenergia ära ja vabastades nad igasugusest prognoosimiskohustustest Kui elekter on kallim, saab taastuvenergia tootja kallima hinna, kui odavam siis 65 € MWh See muidugi ei kehti väiketootjatele, neil on börsihind.
Sagedusreserve võib osta üle mere kaabliga, kuid siis tuleb võimsuse jagu reserveerida kaablis vaba ruum (reeglina on kaablid nii täis, et seal pole seda ruumi) Probla on ka selles, et Baltikumis polegi piisavalt sagedusreserve pakkuvaid elektrijaamu. Narva oleks aga sellel on kiiks - jaam peab 24/7 töös olema, mida aga Eesti Energia enam ei taha (varem sealt saadigi) ja tal pole kohustust!!! Lätlastel on oma maht kaetud aga nad ei taha seda välja müüa. Leedukatel on aga ka neil on sellega probleeme - nad ei paku alati. Eleringil on kah. aga miks mitte lollilt rahvalt uue jaoks pappi küsida. Tegelikult peaks selle kulu võrgutasuga katma. Tavaturul tegelikult ei teki olukorda, kus peaks sagedusreservi üldse kasutama, see on jaam, mis 99% seisab ja sagedusreservi kulu on vaid jaama amortisatsioon. Kuid selle jaama eripära on - vajaduse korral peab 15 minuti jooksul olema küsitavas võimsuses saada olema. Sagedusreservi kasutab võrguoperaator alles siis kui NPS turul pole seda võimalik saada.
Momendil on Baltikumil tänu Poola imelisele lollpealisusele vilets olukord - Leedu Poola ühendus on liiga nõrk, et sagedusreserve osta, samlugu Eesti-Soome vahel. Ja rohelollide otsusega tasalülitati Narva jaamad.

[EH.INS.]

Mitte lõpetama ei pea vaid makumaksja toetuseta tuleb hakkama saada...
Ja kui ei saa siis pange pood kinni või makske ise kinni

[Urmas]

Ei teadnud, kuhu täpselt pista see mu praegune kommentaar, aga las ta olla siis siin. Pinnisin AI-d, mis ma pinnisin oma küsimustega ja tema antud vastuste puhul järgnevalt tekkinud küsimuste vastutega, aga lõpuks AI peale poliitkorrektseid meelitusi, a`la "suurepärane küsimus, väga hea tähelepanek, väga terav küsimus, õige — sa tabad naelapea pihta, suurepärane mõttekäik", möönis minu küsimusele, et "tähendab, et juhuelekter on veel siiski lapsekingades", sain vastuseks

Jah — võib öelda, et juhuelekter ehk katkendlik taastuvenergia (tuul ja päike) on tehnoloogiliselt küps tootmises, aga süsteemse kasutuse ja võrgu tasakaalustamise osas on see tõesti veel lapsekingades, vähemalt globaalses mõttes.

Milleks meile sunnitakse peale asju, millede värk ei ole veel valmis masskasutamiseks?

AI kokkuvõte oli selline

Kokkuvõte
Juhuelekter on füüsiliselt olemas ja odav, aga süsteemne küpsus — st võime seda kasutada stabiilselt, usaldusväärselt ja turupõhiselt — vajab veel arengut. Seda ei saa veel võrrelda tuuma- või gaasijaamade stabiilsusega, mis toodavad elektrit täpselt siis, kui vaja.

Polegi teine nii loll kui vahel välja paistab! Minu kokkuvõte- on täis sülitatud vana kaev ja uues kaevus vesi alles vaevalt niriseb ja seegi on liiva täis ja sita maitsega.

[kunn24]

Ebatäpsus on ta vastuses kindlasti see, et tuuma- ja gaasijaamad olles stabiilsed, saavad toota täpselt siis, kui vaja.

[trebla]

Siin on koht, kus peab Urmasega nõustuma, need teie niinimetatud "juhuelektrid" on jah alles oma arengu algusjärgus, sest alles just jõudsid praegu järele tuumaelektrile (2,7 PWh aastas e. 10% kogutarbimisest igaüks) aga kasvavad/arenevad edasi. Eriti kiiresti PV.

Nende stabiliseerimine on omaette tööstusharu, mis samuti areneb - akumajandus, salvestusjaamad (vaata wikist arenduses olevate üle 1 GW pumphüdrojaamade nimekirja näiteks).

Omal ajal energeetikateaduskonnas õppides järjestati erinevaid jaamu nii, et tuumajaamad on kõige vähem reguleeritavad, seejärel soojusjaamad ja kõige paindlikumad on hüdrojaamad.
Tänapäeval on tuumajaamadesse mingit paindlikkust vast lisatud aga aurukatla/turbiini/generaatori tsükli puhul on kõige tõenäolisemalt tegemist lihtsalt "ülearuse" auru vastu taevast laskmisega... ehk siis üledimensioneeritud tootmise puhul osa energia kasutamata jätmisega.
Täpselt sama asi, nagu paljudes muudes kohtades - tänaval liiklevad 5 - kohalised autod enamasti 1 inimene sees..
.
Kiiresti reguleeritav on ka gaasiturbiin, mida ajavad ringi põlemisgaasid otse...

Päikeseenergia on langenud Maale enne inimkonna siia ilmumist ja langeb ka pärast selle kadumist ikka ühtemoodi ja igati ennustatavalt - iga päev hommikust õhtuni , ning selle muutmine elektrienergiaks on muutunud vägagi lihtsaks. Selle saadavuse ajal ei peaks mingit põhjust olema sahmida varem salvestunud päikeseenergia uuesti vabastamisega.
,

[Kalvis]

Jah — võib öelda, et juhuelekter ehk katkendlik taastuvenergia (tuul ja päike) on tehnoloogiliselt küps tootmises, aga süsteemse kasutuse ja võrgu tasakaalustamise osas on see tõesti veel lapsekingades, vähemalt globaalses mõttes.
Kokkuvõte
Juhuelekter on füüsiliselt olemas ja odav, aga süsteemne küpsus — st võime seda kasutada stabiilselt, usaldusväärselt ja turupõhiselt — vajab veel arengut. Seda ei saa veel võrrelda tuuma- või gaasijaamade stabiilsusega, mis toodavad elektrit täpselt siis, kui vaja.

Võrgu stabiliseerimine juhuelektri süsteemile on täiesti olemas ja pole mingeid lapsekingasi. Selleks sobivad hüdro, gaasturbiinjaamad ja isegi tavalised juhitavad soojuselektrijaamad. Probleem täna on, et juhitavat võimsust pole piisavalt...
Juhuelektrit saab ideaalselt kasutada NPS süsteemis tänapäevaste kaugloetavate arvestitega.
Kui on miinushind siis on tootja otsustada, kas tõmbab rubilniku välja või maksab peale. Seda tegelikult on isegi Eesti taastuvparkidele öeldud aga kuna Riik maksumaksja raha eest turgu solgib siis loomulikult seda ei tehta ja see kulu on maksumaksja kanda täna (vt. taastuvenergia tasu)

[trebla]

..... aga kuna Riik maksumaksja raha eest turgu solgib siis loomulikult seda ei tehta ja see kulu on maksumaksja kanda täna (vt. taastuvenergia tasu)

Arvestades, kui vähe on tänavu Eesti turul elektri miinushindu olnud ja kui madalad e. enamasti nullilähedased need on olnud, võrreldes näiteks Saksa-Hollandi omadega, siis on see probleem suht tagasihoidlik....

[EH.INS.]

..... aga kuna Riik maksumaksja raha eest turgu solgib siis loomulikult seda ei tehta ja see kulu on maksumaksja kanda täna (vt. taastuvenergia tasu)

Arvestades, kui vähe on tänavu Eesti turul elektri miinushindu olnud ja kui madalad e. enamasti nullilähedased need on olnud, võrreldes näiteks Saksa-Hollandi omadega, siis on see probleem suht tagasihoidlik....

Juhutootmise probleem EI OLE tagasihoidlik...
Süsteemselt...
Tarbijale...
Ma ei suuda mõista miks tarbija peab seda jama kinni maksma?
Makske aga ise...

[Kalvis]

Arvestades, kui vähe on tänavu Eesti turul elektri miinushindu olnud ja kui madalad e. enamasti nullilähedased need on olnud, võrreldes näiteks Saksa-Hollandi omadega, siis on see probleem suht tagasihoidlik....

Need summad on vägagi suured. Eelmine aasta oli vähemalt 400 miljonit! Meil on riigieelarve suures miinuses aga loobime maksumaksja raha tuulde...

[trebla]

Kui juba PV tootlikkuse teema jälle aktiveeriti ja äsja esmaspäeval jälle pööripäev oli - päevad on edaspidi lühemad kui ööd, siis see aasta on olnud kehvapoolne päikeseaasta - aasta algusest poöripäevani minul alla 754 W/Wp.. Mõnel aastal on selleks ajaks juba 1 kWh/Wp täis olnud.

Eestis tervikuna - PV elektri toodang on kasvanud selle aasta 8 kuu jooksul ainult +16 %; tuuleelektri toodang +50 % https://elering.ee/toodang-ja-prognoos

Need summad on vägagi suured. Eelmine aasta oli vähemalt 400 miljonit!

Mis rahast sina siin räägid ? sageduse hoidmise kuludest?

https://elering.ee/sagedusreservide-turu-kokkuvotted

Eleringi osa väljamaksetes turuosalistele : nii silma järgi kokku liites tänavuaugusti seisuga umbes 63 miljonit.
Ehk taastuvenergiatasuga samas suurusjärgus.

[EH.INS.]

Kalvis räägib rahast mis läheb selle jama süsteemseks ülalpidamiseks
Sina trebla ja ka muud "taastuvenergeetikud" kipuvad rääkima vaid "toote" ühest komponendist...
Pange ikka kogu krempel kokku ja siis hakkame hindadest rääkima
Ja seejärel saadab tarbija teid ühte pimedasse kohta selle energia hinnaga

[trebla]

Kus riigieelarve rea peal see raha on ?
Millistest kuludest see 400 milj koosneb?

[EH.INS.]

Kus riigieelarve rea peal see raha on ?

Ka oled poole kõrvaga kuulnud, et riigieelarvest ei saa aru isegi need kes ninapidi asja juures?

[trebla]

Jah, aga Kalvis teab - las seletab siis ka meile...

[EH.INS.]

Jah, aga Kalvis teab - las seletab siis ka meile...

Aga Sa hakka kokku lööma...
Sh arvesta sinna sisse ikka ka see, et juhitavat võimsust on vaja igal juhul
So olenemata "taastuvnenergiast" kuulub sinna hinnakomponenti ka juhitav võimsus - so duubeldus (või rohkem)

[Walter2]

Kus riigieelarve rea peal see raha on ?

Rahva meeleolu tõus ja säravad silmad