Õ/V pumba ühendused akupaagi ja tarbevee boileriga

[ping]

...
Pigem siiski nii, et väga külma ilmaga 3kW ülakorrus ja 6kW all põrandakütte vajadus.
16kW pump on üledimensioneeritud odavate tundide üleskorjamiseks / või väga kallite tundide välistamiseks.

Kas keegi on arvutanud ruumide soojusenergia vajadust või see on ennustus kohvipaksult?

Selliste numbrite järgi tundub vist väga hõredate seintega maja olema, kui teise korruse kütmiseks kulub ööpäevas 72kWh?

(Mul on teine korrus jaotatud pea võrdseks neljaks ruumiks ja elektriarvesti järgi oli talvekülmas ühe, suletud uksega teise korruse toa õliradika energiatarve 3-4kWh ööpäevas.)

[Kalvis]

Vanasti need alevikkude kortermajad ehitatigi hundilautadeks. Omanikud peaksid kõigepealt maja soojustama, alles siis mõtlema miks naaber ei küta, sest õige inimene hundilaudas magabki viltide ja puhvaikaga.
See on oluline valik ka ÕSP valikul.

[rye]

Pumpade dokumentatsioone lapates on mul mulje jäänud, et mida võimsam pump, seda kehvem COP.
Ehk eneseülalhoiuks ja käigushoidmiseks kulub neil veidi rohkem energiat. Vahed pole küll suured.

Jah olen sama märganud.
Antud Panasonicu mudelil on isegi nii, et 9kW ja 12kW on sama pump ja sama kompressor. Ainult soojusvaheti ja softi erinevus. Varuosade kataloogis 99% varuosi sama koodiga. 16kW pump on täiesti erinevte varuosa koodidega.
Autodel on ju samamoodi.

[rye]

Selliste numbrite järgi tundub vist väga hõredate seintega maja olema, kui teise korruse kütmiseks kulub ööpäevas 72kWh?

(Mul on teine korrus jaotatud pea võrdseks neljaks ruumiks ja elektriarvesti järgi oli talvekülmas ühe, suletud uksega teise korruse toa õliradika energiatarve 3-4kWh ööpäevas.)

Tänud nende päriselu numbrite eest. See 1kW oli tõesti pigem kõhutunde pealt.
Aga 3-4 kWh ööpäevas on 150W, siis see on sinna kindlasti liiga vähe.
Arvutamiseks on mõned andmed puudu. Aeroc Ecoterm 375 seina, 3 kihiliste Fenestra akende ja 250mm paksuse villaga lae U väärtused on lihtne leida, aga raskem on arvutada alt üles tulevat soojusenergiat ja ilma ventagregaadita otse õue puhutavat soojust.
Korrigeerin oma kõhutunde 500W peale. 500l bolileriga peaks siis pump iga 4 tunni tagant juurde kütma.
Kuna 12kW ja 16kW pumba hinnavahe on piisavalt väike, siis ma pigem dimensioneerin üle, et odavamaid tunde veelgi paremini ära kasutada.

[ping]

(Mul on teine korrus jaotatud pea võrdseks neljaks ruumiks ja elektriarvesti järgi oli talvekülmas ühe, suletud uksega teise korruse toa õliradika energiatarve 3-4kWh ööpäevas.)

... raskem on arvutada alt üles tulevat soojusenergiat ja ilma ventagregaadita otse õue puhutavat soojust. ...

See eeltoodud tarbenumber on pidevalt suletud uksega toa õliradika mõõdetud energiatarve.
Kui teise korruse toa uks on kogu päeva jooksul avatud, siis õliradikat (700W) lülitav termostaat (seadepunkt +22C) ei lülitugi, sest alumise korruse lae alt läheb soe õhk (+24C) nagunii üles.
Esimese korruse termostaat (1,5m põrandast) on seatud +23C juurde, mis teeb 1 korruse lae alla +24C
Termostaat mis tagab piisava täpsusega juhtimise, et õliradikas üle ei kütaks:
https://www.oomipood.ee/product/urz4048 ... 0vac_1500w
Õliradikad üleval on umbes sellised:
https://kaup24.ee/et/koduremont/kuttese ... d=11741979
1 korrust kütab Õ/Õ soojapump, mida juhib seadmeväline termostaat seinal.

[kaimagk]

Tere! Küsiks viimase postitaja käest kuidas toimub õhu ventileerimine seal toas ja kui suur see suletud uksega ruum on mille kütte vajadus on -20 C ‘ iga on 150 W?

[rye]

Tekkis küsimus, kas linna veevärgiga ühendatud 500l boilerile peaks ka paisupaagi panema? Kui suure?
Tavalisel elektriboileril ju ei ole ja miskit ei juhtu.

[Kalvis]

Paneksin paisupaagi. Suurus arvutatakse vee soojuspaisumise järgi, leiad googlega.

[Coolhouse]

Tekkis küsimus, kas linna veevärgiga ühendatud 500l boilerile peaks ka paisupaagi panema? Kui suure?
Tavalisel elektriboileril ju ei ole ja miskit ei juhtu.

Ei ole asjatundja kuid elu ise on kätte toonud alljärgnevat:

Selleks et mingit seadet Euroopa Liidus müüa peab seade olema ohutu.
St nt autot ei tohi müüa ilma piduriteta , ilma ühe rattata jne.
Nüüd võttes suvalise elektriboileri mis poes müügil:
Bauhof
Boiler NOVA TEC 80l püstine
Põhiomadused:
• Mahtuvus: 80 liitrit
• Võimsus: 2 kW
• Tüüp: kuiv küttekeha (ei puutu veega kokku)
• Paigaldus: seinale paigaldatav, vertikaalne
• Juhtimine: mehaaniline termostaat
• Sisemise paagi materjal: emailitud teras
• Ülekuumenemise ja rõhukaitse
• Magneesiumanood lisa kaitseks
• Kütmisaeg kuni 60°C: umbes 2,5–3 tundi

Selgub et tootel on ülekuumenemise ja ülerõhu kaitse.
Kui nüüd seade osadest koostada siis peaks ta ka kokkuvõttes ohutu olema.
Ülerõhu kaitseks on mahupaagil ülerõhu kaitseklapp mis ilmselt peaks rakenduma linnavee rõhust kõrgemal rõhul.
Ülekuumenemise kaitse on tennidel ühendatud elektriahelasse kuid see sõltub tenni tüübist.

Paisupaak on ainult kasuks.

PS: Võib mõelda küll et lasen vee boilerisse ja ülerõhu korral jookseb linna torustikku tagasi kuid reaalne elu on veidi teine. Inimestel meeldib raha säästmiseks kraane keerata ja paraku on väga lihtne valet kraani näppida. Ja kui nüüd keegi leidis et teeks järgi mida rye plaanib siis parem kutsuge torumees. Uskuge, see tuleb palju odavam lõpptulemus.

[rye]

Ülerõhuventiil nagunii, see 10 EUR vidin ei võta ruumi, ega tee vaesemaks ja kaitseb sellise harukordse juhtumi eest, kui keegi on kraane näppinud ja boiler küttes on.

[ping]

Ülerõhuventiil nagunii, see 10 EUR vidin ei võta ruumi, ega tee vaesemaks ja kaitseb sellise harukordse juhtumi eest, kui keegi on kraane näppinud ja boiler küttes on.

Ei pruugi ülerõhk boileris mitte sugugi harukordne olla, sest see sõltub trassirõhust ja naabermajade kõrgusest kuna kõrged korrusmajad vajavad vee kõrgele tõusmiseks kõrgemat rõhku.
Kui 9 kordsed majad on naabriks, siis võib iga päev ülerõhuklapist vesi joosta.

[Vko]

Kas üldse müüakse boilereid, millel tagasilöögiklapp/kaitseklapp komplektis kaasas pole, pole kohanud...
Vee rõhku ei aeta trassides kõrgete majade pärast väga kõrgeks, vaid kõrgetes majades on rõhutõstepumbad, mis tõstavad rõhu konkreetse maja jaoks parajaks.

[rye]

Kas keegi oskab lahti seletada alloleva pildi.
Päike kütab alumist spiraali ja tarbevesi tuleb boilerist, see on arusaadav.
Aga mis on keskmise ja ülemise spiraali, radikate ja põrandakütte sellise ühenduse point?

[kunn24]

Kas selle skeemi juures mingit seletust polnud? Anna viide skeemi allika kohta.

[Coolhouse]

Seal polegi pointi.
Keegi on lihtsalt punaseid ja siniseid jooni joonistanud.

[Kalvis]

Paagis on kihistumine, et ei oleks nii palju vaja sooja vett seegada.
Radikaid ja tarbevett köetakse kuumimaks 60 C?
Põrandaküte ja PK küte tiksuvad samas paagis 35 C peal. Kuuma ja külma vahel on siis reguleerklapp mis vajadusel aitab allosa järgi kui see liiga jahe on.

[Walter2]

Kas selle skeemi juures mingit seletust polnud? Anna viide skeemi allika kohta.

Pildiotsing abiks.
https://flamco.aalberts-hfc.com/ex-en/c ... c+p+a+view

[kunn24]

Mis minu asi otsida on? Rye küsis ju, andku täis info. Eriti, kui seda selgelt küsitakse.
Muideks, su viite all on siniseid/ punaseid jooni ja 1 3T klapp vähem. Tehniliselt hoopis teine asi.

[rye]

https://www.hemeltron.ee/soojaveeboiler ... usvahetiga
Aga ega Hemeltron seda ise ei joonistanud, eks ikka boileritootja käest sai.
Kui oleks mingi selgitus olnud, poleks siin küsinud.

[Kalvis]

Isiklik arvamus 3 soojusvahetit on overkill. Ma saaksin ka ühega hakkama, kuid siis tuleks lisada juhitav klapp

[kunn24]

https://www.hemeltron.ee/soojaveeboiler ... usvahetiga
Aga ega Hemeltron seda ise ei joonistanud, eks ikka boileritootja käest sai.
Kui oleks mingi selgitus olnud, poleks siin küsinud.

Korralik projekt algab seletuskirja, arvutuste ja komponentide spetsiga, antud jama võib kanda AI soperdise hulka.

[Coolhouse]

https://www.hemeltron.ee/soojaveeboiler ... usvahetiga
Aga ega Hemeltron seda ise ei joonistanud, eks ikka boileritootja käest sai.
Kui oleks mingi selgitus olnud, poleks siin küsinud.

Millist paaki sul üldse vaja on?

See on 750l paak milles 750 l tarbevett (vähemalt pildi järgi). Milleks sulle just 750 l tarbevett vaja on?
Äkki piisab 200..300l paagist või on sul mingi suur vann jne?
See maht on antud et vedelikuga päikesekütte paneelid saaks soojuse ära anda. Kas sul on sellised paneelid?

Pildil on kujutatud vist gaasikatelt. Kas sa vajad paaki soojuspumba või katla jaoks? Kui soojuspumba jaoks siis käib suurema siuga paak st mitte selline nagu katlale pakutakse.

Tuleks vahet teha netiavarustest leitud pildil ja tehnilisel joonisel. (Ka tehniline joonis ei pruugi 100% õige olla).
Vesi ei voola nii et teed joone punaseks ja asi toimib. Oletame et kütteallikas toodab 55C vee mis siis mööda torusid jookseb paagi siugudesse, radikasse ja põrandaküttesse. Paagis võiks nagu 50..55C soe tarbevesi olla. Kui nii siis jookseb sama 55C ka radikasse ja põrandasse.
Kas nagu põrand veidi kuumaks ei lähe? Peaks temp piiraja ja seguklapp koos regulaatoriga ees olema kui sellist skeemi teha.
Sama ringluspump lööb radikasse, põrandasse ja paaki. Ega vesi rumal ei ole, ta jookseb ikka sinna kus kergem minna st paaki ja ka radikasse kui termostaat avatud. Miks ta nt 100 m pikka põrandakontuuri peaks voolama kui otse saab?
St siis pildi järgi põrandakontuuri algus 55C ja lõpp veidi jahe.

Mis siis sul selle paagi paigaldamise mõte on?

Miks see veemaht üldse tarbevee poolel on? Selline paak vajab legionella tõrjet ehk aeg-ajalt kuumutamist ca 70C. Kui paagis oleks küttevesi ja tarbevesi jookseks läbi siu siis ilmselt pole vaja kuumutada kuna seisva tarbevee kogus väga väike.

Pilt, skeem jne. Viimane pusklemine oli ühe Soome tootja külmseinaga. tehase elektriskeemi alusel olid külmseina sulatustennid ühendatud pidevalt tööle ehk vale klemmi alla. Ja nii see siis külmutas ja kogu aeg ka soojendas ning selliselt 10 aastat kuni uus omanik seda avastas.
Seda Hemeltoni poolt kopeeritud pilti ei maksa väga südamesse võtta. Tegijal juhtub.

[rye]

Mul ei ole sellist paaki vaja ja ammugi ei kavatse ma selle järgi ühendama hakata.
Lihtsalt leidsin ühe ühendusskeemi mille loogikast ma aru ei saanud.
Kuna skeem oli küttesüsteemide müügieksperdi lehel ja paistis olevat boileritootja joonistatud, siis hakkasin kahtlema, et ehk on mingi point millest ma aru ei saa.

Aga eks ma natuke vastuvoolu ujun oma eelmisel lehel toodud skeemiga.
Ükski pädev spetsialist pole seda heaks kiitnud, aga ma hetkel ikka kavatsen ära teha ja ka siia ausalt teada anda kui ma puusse panin või siis ei pannud.

[kunn24]

Kas sa neile naksitrallidele saatsid märgukirja, et kui mingi pildi üles topivad, siis tehku asjalik jutt ka juurde või pistku see jama omale ....

[Kl33]

Rumal küsimus vahele,üks pakkus siin et kui panna otse pumbast,põranda küttekolektorisse vesi jooksma ja polekski muid vidinaid vaja,ilma tarbeveeta.monopumpa mõtlen.kuidas see järjekord oleks siis.