Müürilati kinnitamine.

[VäikeMy]

MÜÜRILATI KINNITAMINE.
Palun nõu - Bauroc classic 200 plokist sein, maja 1-kordne, tuleb fermidel kivikatus. Viimane plokirida U-plokk, armeeritud 4sarrusega diam12mm. Müürilatt 50x200mm, millega oleks mõistlik kinnitada müürilatt betoonivalusse? Konstruktori soovitus oli 12x160mm betoonipolt, kuid tundub, et seda mõõtu pigem ei müüda (140mm pikkus suurim). Kuidas olete lahendanud?
Kas müürilati peaks otstest siduma tapp-liitega või pigem pole vajalik?
Tänan väga kaasa mõtlemast!

[vuuk]

Üks võimalik variant, kui müürilati kõrgus on 50mm:
https://espak.ee/epood/toode/kiilankur-fix3-m12160-85/
Tapiga võib, aga tänapäeval ühendatakse ka naelutusplaadiga:
https://espak.ee/epood/toode/uhendusplaat-1203002/
Müürilati kinnitamise ankrupoldi olen püüdnud ühtlasi fermi kinnitusnurga avast läbi sokutada, et oleks kaks ühes lahendus. Selleks peab aga eeltööd tegema. Valima peab poldi avade kohtade poolest sobilikud kinnitusnurgad. Samuti peab olema olemas fermide plaan, millest tuleb eelnevalt ära märkida fermide õiged asukohad.

[VäikeMy]

Tänan! Mõttes oligi kiilankruga kinnitada. 12x180või siis 12x160 ( betooni sisse jääb siis vastavalt ca 12cm või 10cm) Kuid natuke kahtleme kas saab piisav, osad arvavad et ainuke hea lahendus oleks keemilise massi+keermelatiga lahendada, kuid see pisut kirves lahendus vist, lisaks pisutki tolmu võib selle keemiaga variandi puhul töö ära nullida ja keermelatid üldse avast lahti lüüa. Tundub riskantsem lahendus.

[kunn24]

Miks sa kohe betooni sisse vardaid (alt konksuga) ei pistnud? Müürilatti augud sisse, tõstad varraste peale ja klopsid kõveraks. Igasugune puurimise kebrniit jäänuks ära. Kes nüüd sinna neid 150 mm pikki auke hakkab puurima? MIks nad üldse nii pikad peavad olema? See insener tundub, et pole reaalselt kordagi selliseid auke puurinud- vastasel korral pakuks midagi mõistlikumat. Ma saaksin aru, et ankur ulatuks betooni 50 mm.
Baurocil peaks olema sõlmede lahendused- kas neid oled uurinud?

[ping]

.... Bauroc classic 200 plokist sein, maja 1-kordne, tuleb fermidel kivikatus.
Viimane plokirida U-plokk, armeeritud 4sarrusega diam12mm.
Müürilatt 50x200mm, millega oleks mõistlik kinnitada müürilatt betoonivalusse? ....

Kas on kartus, et 4 sarrusega betoon jääb nõrgaks, et veel "latti" on lisaks vaja?
Betoonikruviga (puur 7mm) nurgikud betooni külge ja milleks veel lisapuitu on fermi alla vaja?

[vuuk]

See viimane nõuanne oleneb. Kui milline on projektikohane kõrgus, mida saab vaadata lõike jooniselt - ehitusprojekti juhtimise üks oluline komponent on ikka ka projekti lugemine enne millegi tegema hakkamist.
Samuti oleks hea vaadata konstruktori jooniselt, milline peab olema müüri lati kinnitamise samm, mitte ainult kinnitusvahendite pikkus, läbimõõt ja tugevusklass.
Kui müürilati kinnitussamm ja lae kõrgus ei mängi rolli, siis küll jah võiks otse betoonile kinnitada.
Kui müürilati kinnitite kinnitussamm on tunduvalt suurem kui talade (fermide) samm, siis on lihtsam müürilatiga lahendus, sest kivisse puurimist oleks vähem - enamus kinnitusnurkasid saaks kinnitada puidusse.

[Kalvis]

Kui on betoonvalu siis tavaliste betoonankrutega.

[A23]

Kunni pakutud lahendus kõige loogilisem, kui juba betoon , siis miks mitte kohe ankrud sinna sisse valada, selle asemel, et hiljem puurima ja betooni lõhkuma hakata

[rst]

Kui suur on horisontaalne ja vertikaalne koormus?
Vastavalt sellele saaks ka ankruid arvutada ning valida.

Juba sooviks teada, miks peab antud vöös olema 4d12mm armatuuri. Mille alusel valiti just 4d12mm sarrust sinna?
Antud betoon osa 120x150mm ristlõikes on need sarrused peaaegu, et kõrvuti, kui kaitsekiht koos tolerantsidega arvesse võtta.

123.jpg (10.77 KiB) Vaadatud 824 korda

[VäikeMy]

Ma väga tänan vastuste eest!
Antud sõlme lahendas ehitusinsener, selle järgi ka lähtusin.
Hetkel on U-ploki valu tehtud ja tõepoolest on käinud mõte, et oleks olnud lollikindlam keermelatid otse valusse panna ja nende külge hiljem müürilatt kinni tõmmata. Hetkel aga on valu tehtud ja soov leida parim lahendus vastavalt antud olukorrale, et müürilatt korralikult kinni oleks ja fermid muretult ja stabiilselt peal istuks. Soovituslik müürilati kinnitus-samm inseneri poolt oli vastavalt fermide sammule ehk 900mm. Kas kiilankrud on tugevamad/lollikindlamad kui betoonipoltidega kinnitada?

sõlm2.jpg (36.65 KiB) Vaadatud 807 korda

[rst]

Selle sõlme järgi tundub see müürilatt on seal küll väga kõvasti kinni ning mõjuvad koormused on suured.
Kuidas antud insener nägi ette fermi kinnitamise müürilati külge?

Ise pigem kasutaks kõigi eelnevate soovitajate kooslust.
Ainult fikseeriks müürilati ära betoonikruvidega (süvistatud pea).
Tõsaks fermi peale ja läbi nurgiku paneks kiilankru müüri külge näiteks Hilti kiilankur HSA M10x153 90/80/50, kuid ennem peaks teadma mõjuvaid koormusi, et olla kindel antud kiilankru sobivuses.

[VäikeMy]

Fermide kinnitamist ei ole insener lahendanud, selle teostaks vastavalt fermitootja soovitusele - tugevdatud nurgikutega 105x105x90x2.5mm - paigaldusaegne kinnitus ankurkruvidega 5x40mm ja hiljem fikseeriks nurgikud lisaks ankurnaeltega 4.0x40mm. Tugevdatud nurgikul on ka avad mis võimaldaks panna lisaks läbi nurgiku kiilankrud küll.

[kunn24]

Bauroci katusesõlmed, 2 alumist peaksid puutuma asjasse https://bauroc.ee/projekteerijale/eramud/katus/

[porjuh]

12x150 on olemas, vaevalt, et see 10mm midagi muudab. Paneks ka siis nii, et läbi selle sama nurgiku, millega sarikad fikseeritakse. Mingi niiskustõkke võiks ka vast kivi ja puidu vahele tekitada.
https://www.hilti.ee/c/CLS_FASTENER_713 ... de=2435850

[EH.INS.]

Miks sa kohe betooni sisse vardaid (alt konksuga) ei pistnud?

Väga õige märkus...

Mis puutub "tugevaks või nõrgaks" jäämisse
See betoon ja selle armeering on sõlme kõige tugevam lüli
Kui midagi peaks purunema siis hoopis müüritise vuugist
Lisaks pole antud küsimusele võimalik üheselt vastata
See oleneb tuulekoormusest, see omakorda oleneb hoone asukohast ja geomeetriast
Lisaks oleneb kinnitus ka kinnituse sammust
So - selliseid asju peaks lahendama seesama katuse (so fermide) projekteerija
Olen korduvalt viidanud - kui tellite fermid siis sellega peab kaasa tulema kogu katuse projekt sh KÕIK kinnitused
Nii kinnitused müürilatile sh müürilati enda kinnitus kui kõikide sidemete kinnitused
Mitte nii, et tulebki ainult ferm...

[v220]

Tegin just sama läbi 500mm bauroc vööga. Müürilatt 150x50 läks kinni 900mm sammuga (fermi samm) ESSVE M12/45/156 kiilankrutega. ESSVE valisin seetõttu, et nende toodang oli riiulil olemas, väliskeskkonda mõeldud ning Hilti, Würthi jms kaubale päris igas ehituspoes ligi ei saa. 156mm ankur oli vist üsna maksimum mida ankru tootja U plokis oleva betooni möötude puhul kasutada lubas.

Kaalusin ka kohe U plokki kinnitite valamist aga kuna ei suutnud välja mõelda kuidas nt keermelatt sinna valu ajaks sirgelt "seisma" panna siis loobusin sellest ideest.

U ploki armeering on huvitav teema, mul tuli ehitaja üht etappi tegema ja imestas, et ainult 4x8mm armatuur U plokis. Et nemad paneks ikka miinimum 4x12mm. Kui küsisin, et miks, siis peale sooja õhu sealt muud välja ei tulnud.

[EH.INS.]

U ploki armeering on huvitav teema, mul tuli ehitaja üht etappi tegema ja imestas, et ainult 4x8mm armatuur U plokis. Et nemad paneks ikka miinimum 4x12mm. Kui küsisin, et miks, siis peale sooja õhu sealt muud välja ei tulnud.

"Nemad" võivad panna ka 8x25
Aga piisab 2x6
Ja mingeid range pole sinna üldse vaja

[Urmas]

Kaalusin ka kohe U plokki kinnitite valamist aga kuna ei suutnud välja mõelda kuidas nt keermelatt sinna valu ajaks sirgelt "seisma" panna siis loobusin sellest ideest.

See lause pani mul küll filmi jooksma. Kui ehitusel ühte ülearust 50mm paksust EPS-i tahvlit ei oleks olnud, siis oleks saanud selle poest osta. Lõigata EPS-st 10cm laiused viilud, pikkus vastavalt vöö laiusele ja väike + ning eelnevalt torkida augud EPS-i sisse. Et keermelatt oleks 90* nurga all, siis oleks vast piisanud ühest 50x100xmüüri laius prussijupist, millele puurpingi all lasta sisse auk. EPS-i tükk müürile, sellele prussijupp ja läbi prussi augu suruda keermelatt läbi EPS-i nii sügavale kui vaja. Või oleks ka piisanud auguga tollistest lauajuppidest ja väikse nurgikuga oleks saanud ka rihtida. Lihtsalt uitmõtted.

[kunn24]

Kui väiksemy joonist vaatad, siis on mingid armatuurvardad püsti läbi mitme plokirea. Taiplik konstruktor näidanuks need ka müürilatti hoidvana. Kas või keevitusega seibid ülevalt peale, küljepealt poldid külge keevitatud või lõppu keermed lõigatud (näiteks treipingis varraste ettevalmistamisel). Ja püsti püsisid nad kenasti alumiste plokkide sees.

[vuuk]

Kõige selle jutu peale tuleb mulle meelde, kuidas sai müürilatt kinnitatud tuhaplokkidest müürile, kui veel noor olin.
Ø6x200-sed naelad sai taotud läbi müürilati teine teisele poole poolviltu ploki sisse. Samm võis olla vast 900mm.
Ei ole neist ühegi hoone katus kümnete aastate vältel plehku pannud siiani. Hiljem on ette tulnud, et on olnud vaja mõni neist naeltest plokist välja tirida. Kurja vaeva sai nähtud - roostetas kõvasti poorbetoonisse kinni.
Nüüd on kiilankrud, löökankrud, messingankrud, keemilised ankrud, betoonikruvid, sisse betoneeritavad L-kujulised ankrud jne.
Olen betoneerimise ajal sisse betoneerinud ka nii, et lõiganud keermelatist parajad jupid, faasinud otsad ära, mutrid mõlemasse otsa ja üht otsapidi betoonisse (mutter jääb betoonis hoidma). Eks kipuvad natuke jonnima jah, tahavad viltu vajuda, aga saab hakkama - tuleb lihtsalt natukese aja pärast üle kontrollida. See viimane meetod on sobilikum siis, kui ei pääse mingil põhjusel puurima (trell ei mahu vahele).
Aga üldiselt korraliku lööktrelliga, SDS kivipuuriga kivisse puurimine on selle asja juures vaat et kõige väiksem murekoht. Läheb kui seepi.

[ping]

.....
Aga üldiselt korraliku lööktrelliga, SDS kivipuuriga kivisse puurimine on selle asja juures vaat et kõige väiksem murekoht.
Läheb kui seepi.

Eriti, kui betoon ei ole veel kuudki vana ja betoonikruvi vajab pea poole peenemat ning madalamat auku kui kiilankur.

[EH.INS.]

Kõige selle jutu peale tuleb mulle meelde, kuidas sai müürilatt kinnitatud tuhaplokkidest müürile, kui veel noor olin.
Ø6x200-sed naelad sai taotud läbi müürilati teine teisele poole poolviltu ploki sisse. Samm võis olla vast 900mm.
Ei ole neist ühegi hoone katus kümnete aastate vältel plehku pannud siiani. Hiljem on ette tulnud, et on olnud vaja mõni neist naeltest plokist välja tirida. Kurja vaeva sai nähtud - roostetas kõvasti poorbetoonisse kinni.
Nüüd on kiilankrud, löökankrud, messingankrud, keemilised ankrud, betoonikruvid, sisse betoneeritavad L-kujulised ankrud jne.
Olen betoneerimise ajal sisse betoneerinud ka nii, et lõiganud keermelatist parajad jupid, faasinud otsad ära, mutrid mõlemasse otsa ja üht otsapidi betoonisse (mutter jääb betoonis hoidma). Eks kipuvad natuke jonnima jah, tahavad viltu vajuda, aga saab hakkama - tuleb lihtsalt natukese aja pärast üle kontrollida. See viimane meetod on sobilikum siis, kui ei pääse mingil põhjusel puurima (trell ei mahu vahele).
Aga üldiselt korraliku lööktrelliga, SDS kivipuuriga kivisse puurimine on selle asja juures vaat et kõige väiksem murekoht. Läheb kui seepi.

Vt, vuuk - on sellised asjad nagu koormuste standardid - sh tuulekoormuste...
See, et antud katused "pole aastate jooksul plehku pannud" pole mingi argument...

[vuuk]

....
Vt, vuuk - on sellised asjad nagu koormuste standardid - sh tuulekoormuste...
See, et antud katused "pole aastate jooksul plehku pannud" pole mingi argument...

Aga kas ma väitsin, et ei ole olemas selliseid asju nagu koormuste standardid - sh tuulekoormuste...
Kas ma väitsin, et see on mingi argument?
Tõin lihtsalt teema kontekstis näite, kuidas varasemalt, kaugemas minevikus on tehtud. Kas või selleks, et oleks võrdlusmoment.
Täna on meil teised ajad, teine süsteem, teised standardid, teised materjalid.
Tohutul hulgal koolitatakse ja täiendkoolitatakse kõrgetes koolides insenere. Kõik nad tahaks tööd ja olla kõrgesti tasustatud.
Pöörduge ometi inseneride poole Euronormidest lähtuvatele standarditele vastavate projektide ja lahenduste saamiseks ja juhtige ehitusprotsessi kõigile nõuetele vastavalt.
Et tänased töömehed platsil ei peaks kõhutunde või foorumi abil "lennukeid leiutama".

Kahjuks ikkagi, kas inertsist või ma ei tea millest, ikka on nii, et projektides on vaid miinimuminfo või palju olulist infot puudu. Ehituse aluseks on ikkagi laias laastus platsil töö tegija kogemused (paremal juhul ka kooliharidus) ja neist lähtuv kõhutunne. Miks?
No ei juurdu see süsteem, mida inseneeria ja tehnokraatia koostöös poliitikute ja juristidega on üritanud meile juurutada.
Ka siit foorumi teemadest ju kumab see läbi... .
Kusjuures, ma võin pajatada ka suurest maakiviseintega hoonest, millel müürilatt ei olegi üldse seina külge kinnitatud. Ainult poolviltuste riiskadega (kobadega) ühendatud lae taladega. Ja mis te arvate, mis on lae talade samm. Ei ole ehitatud Euronormist lähtuvate standardite järgi. Osa kobasid on ka lahti või katki.
Püsib siiani. Aga see ei ole argument.

[EH.INS.]

@ vuuk

Vabandan!
Ma ei tahtnud ja polnud kavaski solvata (kui nii võtsid)...

[A23]

Küll OT, sõidan regulaarselt mööda ühest ehtatavast majast, jälgin edusamme. Hakkas silma selline veider lahendus, et puidust laetalad olid müüritud Baurock seina sisse, talade otsad seina välispinnaga täpselt tasa! Peale oli laotud veel vähemalt üks rida plokke. Katuseks viilkatus, sarikatega, katusekorrusel ka ruumid katuseakendega.
Ei teadnudki, et tänapäeval veel laetalasid nii paigaldatakse...
(Müürilatti ja selle kinnituse lahendus ei olnud vaatekaugusest nähtav.)