Terasest kergtalad

[Urmas]

Teisalt, metallile viis mu mõtte ka see, et puitlagi tundub ikka süttivam kui metall ja kivi, soovides kasutada tööruumina, milles mõnikord oleks hea ka näiteks keevitada.
Metall võib käituda ohtlikult suures tulekahjus, aga on mittesüttiv. Puit on aga süttiv, eriti kui on kuiv.

Puittalad tuletõkkevärviga üle teha?

[vuuk]

Tulekaitse värvid jah ka olemas. Aga kas see mitte rohkem enese pete või normide, nõuete täitmiseks.
Lendab tulesäde kusagile puidu prakku või laudade vahele. Hakkab vaikselt hõõguma. Ja mõne aja möödudes tuli lahti.
No kui vaadata lae pilti, kas värv tundub sellel usaldusväärne, et säde ikkagi kusagile vahele ei poe.

[Urmas]

Tulekaitse värvid jah ka olemas. Aga kas see mitte rohkem enese pete või normide, nõuete täitmiseks.

Ma ei tea kui oluline on lae hilisem visuaal, kuid müüakse kuumakindlaid kangaid igatsugu laiuses ja pikkuses, kuigi kallid. Soodsama variandi puhul võiks tuletõkke kipsplaadiga lae üle teha. Vist ei ole vajadust karkassigi ehitada.

[tabarabarap]

Keevituse jaoks teed eraldi nurga tuletõkke kpisiga, väljatõmbega

[Prill]

Ei tea kuivõrd tule puhul just süttimist silmas peetakse, rohkem jäänud mulje tulepüsivuse vaatest ehk kaua materjal tuld talub kuni omadused kaotab - sisuliselt võidetakse aega, umbes nagu lukud ja turvauksed, kus ei eksisteerivat murdmatut lukku või läbimatut ust, ent kõik taandub ajalisele faktorile, kas lukk-uks õnnestub murda sekundite, minutitega või tundidega.
Kandekonstruktsioonides metall kaotab tulekahju kuumuses kiiresti oma kandevõime, ehk see mida talad kandma peaks, hakkab varisema. Puittalade puhul eriti jämedama tala puhul märgitakse fenomeni, kus puit kuumuses oma kandevõimet ei kaota ja ka põlemine muutub pikaaegaseks, kus puidu pind võib kergesti leegitseda ja hakkab söestuma ent mingist hetkest söestunud pinnakiht hakkab takistama edasist põlemist puidu sisemusse.
Umbes sama jama kui ahju satub mingi jämedam puunott, peenikesed halud põlevad kõrvalt ära aga see nott ise ei taha kuidagi põleda, või nt jaanilõket tehes võid hommikul avastada ka keset lõket lõpuni põlemata suitsevad tukid - et kuidas kui puit põleb, lõke süüdatud, ideaalsed tingimused ent ikkagi ei suuda lõpuni põleda.

Lisaks tulekahjud ei pea alguse saama kuskile lae- või põrandalaua prakku lennanud sädemest. Praktikas on enamus hoonetest, eluruumidest, garaažist kuni heinaküünini palju süttivamat materjali täis, ehk säde kardinasse-riietesse või kõrvalhoonetes muusse sisustusse on tõenäolisem tule leviku algus/põhjus ja hoone materjalide asi on ainult tulele vastavalt valitud materjaliklassile ja meetmetele teatud aja vastu pidada.
Miski hiljutise uudise järgi kodumasinatest külmik olevat endiselt enim tulekahjusid põhjustav seade elamises.
Loodan, et te sellist riskikohta oma elamistes eiranud ei ole ja ennetavalt ohu eemaldanud..

[tabarabarap]

100 aastat ei põlenud ja homme süttib nagu võluväel...

Pane okaspuust uus tala vahele ja elu läheb edasi. Kui teine korrus vaja kasutusse võtta siis mõtle midagi uut välja.

[Urmas]

100 aastat ei põlenud ja homme süttib nagu võluväel...

Noh, 100 aasta jooksul ei tekkinud mõtet seal keevitada kah, aga näedsa, nüüd tuli idee vahest keevitada ja sellisel juhul võiks mõningad tuleohutuse abinõud igaks juhuks ju ette võtta. Muidu hakka pärast uut aita ehitama.

[kunn24]

Kõige parem abinõu: pühi põrandalt ja nurkadest rämps kokku ja vii liigne kola minema nii, et ruumist tekib ülevaade.