Tuulduva põranda kondents

[abe]

Nii et sinu arust ei ole olemas sellist protsessi nagu kiirguslik jahtumine? Ja lageda taeva all ei lähe kiirgusbilanss paigast ja auto ei jahtu madalamaks õhutemperatuurist?
Pagan, lubasin katse teha, aga mida rohkem mõtlen, seda keerulisemaks see läheb Idee on logida 21:00 kuni 09:00 60s intervalliga vähemalt järgnevaid andmeid: õhu temp ja suhteline niiskus, testobjekti temp., pilt taevast ja testobjektist, tuule kiirus. Või äkki kõlbab ka lihtsalt õhu ja objekti temp?

[kunn24]

Madis võiks oma erutust piirata ja süveneda kaste primaarsesse tekkemehhanismi (pinna jahtumine intensiivse kiirguse tõttu).
https://www.ilmateenistus.ee/definition/kaste/
Iseasi, kas see antud teemas asjasse puutub.
Antud teemas on vaja piirata maapinnast tõusvat kapillaarniiskust. Selle rõhk ei ole aururõhk (märkus vuugile). Ega muud peale tugeva, käimist taluva kile mahalaotamise (selle peale ka raskus) ja selle alla soklist väljaulatuva auru-drenaazhi ei ole. Kui on radooniohtlik koht, siis on kile ja kilealune drenaazh/ ventilatsioon ka selle tõkkelahenduseks.

[madis64]

Nii et sinu arust ei ole olemas sellist protsessi nagu kiirguslik jahtumine?

Kus ma seda väitnud olen? Ma väidan järjepidevalt, et ei ole meil sellist asja nagu AINULT kiirguslik temperatuurimuutus, soojuülekande liike õpetatakse meil kolm olevat ning nende konkreetne vahekord sõltub konkreetsest olukorrast.
Kosmosesse lendad siis seal jääbki kiirguskoormus sul välisteguritest ainsaks järele.

https://opik.fyysika.ee/index.php/book/ ... tion/14030

Ja lageda taeva all ei lähe kiirgusbilanss paigast ja auto ei jahtu madalamaks õhutemperatuurist?

Soojusvoogude muutudes auto temperatuur muutub - lähed temaga lageda taeva all päikese kätte, kuumeneb hoopis selmet jahtuda.
Süsteemi termiline tasakaal on määratud soojushulkade liikumesega kehale ja kehast eemale, ühel hetkel see saabub niikuinii.

Jalutasin õues - kodune "ilmajaam" näitab 10,6 kraadi, maja/kuuri puitseinad ja autod on 9 kraadi juures, kuid autod on märjad, vee auramine jahutab täiendavalt.
Kuid autod ei jahtu soojust kiirates lõputult - ühel hetkel peatab ümbritsevast õhust sisenev soojus selle ja saabub termiline tasakaal.

Kuid tegelikult näib see arutelu juba rohkem "füüsika-teema" valdkonda kalduvat.

[A23]

Seda efekti saab ka elektritootmises kasutada, Stanfordis pandi päiksepaneelid pilkases pimeduses tööle. Urmas & Co võivad rõõmustada, 10 ... 20 hektarit paneele ja ööga auto aku täis
Piirang küll, et peab olema pilvitu öö.

[madis64]

Hommikuvatlus:
Õhk ca 10,3
Kuuri- ja maja puitseinad 8,5...9,5
Autod 8,2...9,2.

Väike vahe on oodatud, ei mingit suurt erinevust.

[A23]

Hommikuvatlus:
Õhk ca 10,3
Kuuri- ja maja puitseinad 8,5...9,5
Autod 8,2...9,2.

Väike vahe on oodatud, ei mingit suurt erinevust.

Täna tundub pilves olevat, tasuks vast uuesti testida selgel ja vaiksel ööl?

[madis64]

Täna tundub pilves olevat, tasuks vast uuesti testida selgel ja vaiksel ööl?

Kel huvi on, siis kindlasti tasub, endal puudub vajadus sellist erandolukorda jahtida.

Pilvitu ja vaikse ilmaga on õhk ka tavaliselt külmem, külmem õhk on tihti ka kuivem ("ilmajaam" näitas hommikul 89%, talvel näitab ka 21%) nii et kastepunkti kohta ei saa lampi oletusi teha.

[madis64]

Huumorit ka...

Küsisin Chatgpt-lt:
"mitu pilvitut ja tuulevaikset ööd oli 2024 aastal Eestis"

vastus:
"Tere! Head uudist – ma ei leidnud täpseid andmeid selle kohta, kui palju 2024. aastal Eestis olid pilvised ja tuulevaiksed ööd. Kahjuks pole ilmastatistikates tavapäraselt selliseid spetsiifilisi tunnuseid nagu “pilvisus ööl ja madal tuul” koos esitatud."

[abe]

Kuna madisele ei sobinud ChatGPT seletus, kasutasin GoogleScolarit ja leidsin uurimuse: "A Study to Explore the Dew Condensation Potential of Cars" https://scholar.google.com/scholar?hl=e ... ars+&btnG= Kaheksa erinevat autot. Viis erinevat kohta. Kolm erinevat kliimat. Tähelepanu pöörata auto katuse ja õhu tempi vahele, mis ulatub -8K. On ju võimalik plusskraadidega härmatise teke?
E: Teemaalgatajale: soome keeles tuulduvatest põrandatest https://puuinfo.fi/suunnittelu/ohjeet/t ... ualapohja/

[madis64]

Kaheksa erinevat autot. Viis erinevat kohta. Kolm erinevat kliimat. Tähelepanu pöörata auto katuse ja õhu tempi vahele, mis ulatub -8K. On ju võimalik plusskraadidega härmatise teke?

Võib tulla lund, võib mitte tulla lund, oma eluea jooksul ei ole sarnaseid olukordi Maarjamaal kohanud.
Kui keegi on, andku teada.

[Urmas]

Võib tulla lund, võib mitte tulla lund, oma eluea jooksul ei ole sarnaseid olukordi Maarjamaal kohanud.
Kui keegi on, andku teada.

Looduse tegelaste(sipelgate) käitumise põhjal minu tähelepanekute järgi eelolev talv jääb ära, sest on muru sisse on eelmainitud sulgudes mainitud tegelased teinud kümneid madalaid pesasid, mitte suuri kuhjasid, kus talv soojas üle elada. Järgmise aasta kevadel-suvel vaatame, kas need 7-8 pesa,nii maal kui ka alevi kortermaja territooriumil, on alles ja kui alles siis on põhjuseks kliimasoojenemine. Kas inimtegevuse tagajärjel või meie Päikesest kolmanda planeedi loomulik/paratamatu arengu tulemus, ei oska veel kommenteerida?

[A23]

Võib tulla lund, võib mitte tulla lund, oma eluea jooksul ei ole sarnaseid olukordi Maarjamaal kohanud.
Kui keegi on, andku teada.

Looduse tegelaste(sipelgate) käitumise põhjal minu tähelepanekute järgi eelolev talv jääb ära, sest on muru sisse on eelmainitud sulgudes mainitud tegelased teinud kümneid madalaid pesasid, mitte suuri kuhjasid, kus talv soojas üle elada. Järgmise aasta kevadel-suvel vaatame, kas need 7-8 pesa,nii maal kui ka alevi kortermaja territooriumil, on alles ja kui alles siis on põhjuseks kliimasoojenemine. Kas inimtegevuse tagajärjel või meie Päikesest kolmanda planeedi loomulik/paratamatu arengu tulemus, ei oska veel kommenteerida?

Kas need madalad pesad mitte murelaste omad pole? Kuklased peaksid ikka kõrgema kuhja tegema.

[vuuk]

Olen kuulnud ja lugenud, et olevat puittaladel põrandaid, mis ei olegi alt tuulduvad.
100 aastat kestnud. Kui see on tõsi, siis peab olema võimalik põranda all ilma tuulutuseta ehk mingi muu meetodiga puidust liigniiskus eemal hoida. Väidetavalt olevat põranda all paks kiht kuiva liiva, mis aitavat niiskuse taset "reguleerida".
Siin ka teemakohast lugemist:
https://kliimaministeerium.ee/sites/def ... lation.pdf

[kunn24]

Loe ka juurde https://et.wikipedia.org/wiki/Kapillaarsus

[madis64]

Olen kuulnud ja lugenud, et olevat puittaladel põrandaid, mis ei olegi alt tuulduvad.

Oman isegi ühte sellist, kuid tegemist on kahe erisusega tänapäeva standarditest ja "keskmistest":

- maja on Nõmmel ja liivapinnasel (kaevus vesi ca 8 m sügavusel);
- laudpõrand ei ole soojustatud.

Viimati kui põrandatalasid loodisin oli all kõik pudikuiv.

[vuuk]

Küllap vahet pole, millist teed pidi ja mis jõudude mõjul niiskus puiduni jõuab - kas konvektsiooni, difusiooni, kapillaarjõu vahendusel või miskil muul moel (või kombineeritult mitut erinevat teed pidi korraga) - puit säilib hästi, kui selle ümbruses õhuniiskus ei ületa 65% ja niiskus okaspuidus ei ületa 12%. Sel juhul on tegu konstruktsiooni parima kasutusklassiga nr 1.
Õhuniiskuse kuni 85% ja mõne nädala vältel puidu niiskuse 20% puhul on tegu kasutusklassiga nr 2.
Üle selle taseme niiskusega kokkupuutes on puit kasutusklassis nr 3.
Tänapäeval uute ja olulises mahus renoveeritavate ehitiste projekteerimisel, projekti alusel ehitamisel tuleb lähtuda ning lahendused valida, aga ka ühtlasi ekspluatatsioonitingimusi täita neist konstruktsiooni kasutusklassidest lähtuvalt.
Vigade puhul loodus ja füüsika teeb puiduga oma töö.